Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-32424 võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu tegevusvaldkonnaks oli naiste moerõivaste ja karusnahast toodete müük Roosikrantsi tänava kaupluses ja turundusalane konsultatsioon. Kõnealune kauplus suleti 11.07.2008. Roosikrantsi tänava kaupluse halvast asukohast tingitud ostjate vähesusest ning majanduslangusest tingitud üldisest nõudluse vähenemisest jaekaubanduses, on võlgnik sattunud makseraskustesse. Harju Maakohtu 17.07.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje T’a. 09.09.2009 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku äriregistri esmakande aeg on 27.09.2004, äriühing registreeriti nimega OÜ AK. Äriühingu osakapital on alates 14.12.2007 olnud 110 000 krooni, mida ei ole muudetud. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raha 6 762.02 krooni. Võlgnik on vastanud ajutise halduri järelepärimisele, kus on toodud sularaha jääk 17.07.2009 seisuga kassas kokku summas 6 630 krooni ja AS-s SEB Pank kokku arvelduskontol 132,02 krooni, seega kokku 6762,02 krooni. AS-i SEB Pank vastusest selgub, et võlgnikul on pangas arvelduskonto nr XXXXXXXXXX, mille saldo oli 17.07.2009 seisuga 132,02 krooni. Konto on arestitud 21.07.2009 seisuga. Kohustusi AS-i SEB Pank ees ei ole. Võlgnikul põhivara puudub. Lühiajalisi kohustusi on kokku võlgnikul 913 134 krooni. TK OÜ poolt võlgnikule antud laenud kokku summas 442 000 krooni. Pankrotiavalduse lisadena olevad laenulepingud on sõlmitud TKOÜ (Laenuandja) OÕ isikus ja AKOÜ (Laenuvõtja) EÕvahel. OÕja EÕ on olnud abielulistes suhetes. Seega on võimalk OÜ TK käsitleda lähikondsena. AKOÜ juhatuse liikme, SV poolt ettevõttele antud laen summas 471 134 krooni. Pankrotiavalduse lisadena esitatud laenulepingud on sõlmitud Laenuandja SV isikus ja AKOÜ (Laenuvõtja) EÕ vahel. Võlgnik on oma vastuses ajutise halduri järelepärimisele selgitanud, et SV loovutas oma võlanõude 10.07.2009 SSOÜ-le. Lisatud on nõudeõiguse loovutamise leping, mille alusel võlgneb AKOÜ SSOÜ-le 471 134 krooni. Kohustusi on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kokku 913 134 krooni. Võlgnik on esitanud 08.07.2009 pankrotiavalduse, millest selgub, et kogu vara, nii käibe- kui ka põhivara realiseerimisest ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Edaspidises pankrotimenetluses on uurimise all võlgniku tehtud maksed võlausaldajatele. Analüüsida tuleb võlausaldajate võrdset kohtlemist, samuti tahtlikke tehinguid, mis oleks äriühingule kahju põhjustanud. Samas lubab Äriseadustik § 180 lg. 5 1 juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Pangaväljavõtete põhjal, ei ole haldur tuvastanud tehinguid, kus oleks üht võlausaldajat teisele eelistatud. Ajutise halduri aruandes on vaatluse all maksejõuetu ettevõte ja maksejõuetuse põhjused, mille tagajärjel ei suuda ettevõte täita oma kohustusi. Ajutise halduri aruandest nähtub, et ettevõte alustas tegevust 2004 aasta septembrikuust, esimene majandusaasta aruanne esitati 2005 aastal. 2005 majandusaasta aruandes on aruandeaasta kahjum 365 000 krooni, 2006 majandusaasta aruandes on aruandeaasta kahjum 256 000krooni, 2007 majandusaasta aruandes on aruandeaasta kahjum 222 000 krooni ja 2008 majandusaasta aruandes on aruandeaasta kahjum 238 000 krooni. Järelikult on äriühing alates oma tegevuse algusest

2-09-32424 majandanud kahjumiga, millest võib järeldada, et esialgselt omanike poolt kavandatud äriplaanis ei olnud kõiki ettevõtlusega alustamise riske hinnatud õigesti. Ajutise halduri arvates alustas ettevõte oma majandustegevust alakapitaliseeritult, sest esimesed laenulepingud sõlmiti juba 16.09.2004 ja 01.10.2004 ehk siis kui ettevõtte alustas majandustegevust. Kui on tõeliselt hästi töötav äriplaan, siis on võõrkapitaliga ettevõtluse alustamine mõeldav, sest kasumlikud rahavood tagavad nii igakuise kasumi kui ka laenu tagasimaksed. Ettevõtte äriplaan eeldab, et omanikud teavad kellele on suunatud teenuse või toodangu pakkumine, ülioluline on, et pakutav toode või teenus omab ka tarbijaskonna hulgas vastavat nõudlust. Antud juhul nii karusnahast toodete, samuti erinevate luksuskaupade müük ei taganud müügiedu ei majanduslanguse perioodil ega ka majandusõitsengu perioodil. Nagu selgub pankrotiavaldusest on võlgnik olnud väga suurtes raskustes olemasoleva kauba realiseerimisega, kõigele lisaks oli potentsiaalse ostjaskonna jaoks ebasobiv ka kaupluse asukoht Roosikrantsi tänaval. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks ongi planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mittearusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Äriühingu juhatuse liikmed ilmselgelt nägid majandusaasta aruannetest, et ettevõte majandab kahjumiga, samas ei suudetud rakendada piisavalt vajalikke meetmeid, et ettevõte madalseisust välja tuua. Äriühingu netovara on olnud negatiivne alates ettevõtte käivitamisest 2006 aastal. Äriseadustiku § 176 sätestatud nõue – kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama kas kapitali tõstmise või pankrotiavalduse esitamise. Äriühingu netovara on olnud negatiivne alates käivitamisest. Põhjus on ajutise halduri hinnangul selles, et eksklusiivset kaubale loodeti leida ostjat, ostja leidmine ja antud kauba nn. sissetöötamine vajab eelkõige kapitali, kapital anti sisse laenudena, mis viiski netovara negatiivseks. Juhul kui omanikud oleks otsustanud laenud anda kui äriühingu kapitali rahalise sissemaksetena, ei oleks äriühingu netovara negatiivne. Omanikud ja juhatus nägi ette, et kaubale ostja leidmine pidi kujunema aastate jooksul, kuid sel juhul oleks pidanud omanikud äriühingu omakapitali andma täiendavad rahalisi vahendeid, millega oleks saanud katta kahjumit ja kapitali negatiivsust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Tema võlad ületavad oluliselt tema varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks. 25.01.2010 määras kohus osaühing AK pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 30 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku

2-09-32424 maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ AK seaduslik esindaja esitas 08.07.2009 avalduse OÜ AK pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 6 762.02 krooni, mis koosneb kassas ja pangakontol olevast rahast. Kohustusi on võlgnikul kokku 913 134 krooni. Võlgnik on kolmel järjestikusel majandusaastal tegutsenu kahjumlikult: 2006. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 256 626 krooni, 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 222 364 krooni ja 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 238 359 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates 2006. a vastanud äriseadustiku nõuetele: seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital -199 851 krooni, seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital -172 215 krooni ja seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -410 574 krooni. 11.07.2008 sulges võlgnik Roosikrantsi tn kaupluse.

2-09-32424 07.02.2009 toimus laekus veeavarii võlgniku laoruumides, mille tulemusel muutus kogu kaup müügikõlbmatuks 425 183.62 krooni väärtuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara 135 korda ja võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 alaliselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et kauplus asus halvas asukohas, mis tingis ostjate vähesuse, samuti vähenes üldine nõudlus jaekaubanduses tulenevalt majanduslangusest. Alates kaupluse avamisest on võlgnik olnud suurtes raskustes kauba realiseerimisega, kuna võlgnik tegeles luksuskauba müümisega ning arvestades tänast majandusolukorda, on antud klientide ring, kes jõuab reaalselt luksuskaupasid osta, väga väike. Ajutise pankrotihalduri hinnangul nähtub, et naiste moerõivaste ja karusnahast toodete müük ei ole loodetud müügiedu toonud, kuna Tallinnas on analoogiliste moerõivaste brändipoode veelgi ja samuti ei soodustanud soe kliima karusnahatoodete müüki. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja planeerimiskohustuse rikkumine. Võlgniku juhatuse liige pidanuks äriplaani koostamisel ilmutama piisavalt hoolt informatsiooni kogumisel võlgniku majandustegevuse valdkonda mõjutavate asjaolude väljaselgitamisel ja selle alusel äriplaani koostamisel. Kohus leiab, et võlgniku nimetatud maksejõuetuse põhjus – halb asukoht, vähene nõudlus jaekaubanduses ja ostujõuliste klientide puudumine – ei ole maksejõuetuse põhjuseks. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorganite liikmete eelnevalt nimetatud kohustuste rikkumine ja raskused kauba realiseerimisega on selle tagajärg. Asjaolu, et võlgnikul oli asutamise algusest kauba realiseerimisega probleeme, pidanuks panema juhatuse liikmeid tarvitusele võtma abinõusid majandusraskuste ületamiseks, kuid seda ei ole tehtud. Kuna võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital -199 851 krooni, seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital -172 215 krooni ja seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -410 574 krooni. Seega ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 ja 176 nõuetele juba 2006.a, kuid sellele vaatamata ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 08.07.2009. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning esitas pankrotiavalduse alles 3 aastat hiljem olukorras, kus võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 135 korda ja võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 25.01.2010 määruses tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta

2-09-32424 osaühing AK pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 30 000 krooni. Nimetatud summat ei ole kohtu deposiiti laekunud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Kohus leiab, et kuna OÜ-l AK ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis OÜ AK pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.