Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik

2-09-67874

OPosaühingu (edaspidi OÜ) seaduslik esindaja esitas 15.12.2009 avalduse OPOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku äritegevus peatunud, kuna pole tellimusi klientidelt ning käesolevas majandusseisus ei ole võimalik koguda kasumit ulatuses, mis võimaldaks nõuete täies ulatuses hüvitamise. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul on vara väärtuses 30 935.47 krooni. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul kogusummas 356 247.52 krooni. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 30 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 23.02.2010 määras kohus OPOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 30 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtuistung 19.01.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2-09-67874 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OPOÜ seaduslik esindaja esitas 15.12.2009 avalduse OPOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 30 935.47 krooni, millest 23 929 krooni moodustavad lühiajalised nõuded, 7 000 krooni põhivara ja 6.47 krooni pangaarvel olev raha. Kohustusi on võlgnikul kokku 356 247.52 krooni. Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 527 028 krooni ja 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 562 581 krooni. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2009 -331 343 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Töölepingud töötajatega lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub võimalus võlgniku majandusliku olukorra oluliseks parandamiseks, siis on võlgniku PankrS § 1 lg 3 kohaselt alaliselt maksejõuetu. Võlgniku müügitulu oli 2009. a 20 000 krooni, mis vähenes võrreldes 2008. a 37,33 korda. Samas on äriühingu kulud 2009. aastal summas 582 581 krooni võrreldes 2008. a kuludega summas 562 581 krooni jäänud praktiliselt sama suureks ja seetõttu muutus võlgniku omakapital negatiiveks (-331 343 krooni). Seega ei ole võlgniku juhatuse liige võtnud tarvitusele abinõusid ega ole oluliselt vähendanud võlgniku kulusid. Kuna võlgniku juhatuse liige on pankrotiavaldusele lisatud seletuses avaldanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on 2008. a majanduskriisist tulenev tellimuste drastiline vähenemine, siis pidi võlgniku juhatuse liige alates 2008. a teisest poolest teadlik olema tulude vähenemisest ja sellest tulenevast ähvardavast maksejõuetusest. Võlgnikul tekkisid esimesed makseraskused 2009. a alguses, kui ei suudetud tasuda töötasuvõlgnevusi ja rahuldada suuremate võlausaldajate nõudeid. Vaatamata kujunenud olukorrale esitas võlgnik pankrotiavalduse alles 15.12.2009

2-09-67874 olukorras, kus võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 11,5 korda. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna pankrotiavalduse esitamise hetkeks ületasid võlgniku kohustused ca 11,5 korda võlgniku vara, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamisel rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks 2008. a sügisel seoses ülemaailmse majanduskriisiga drastiliselt vähenenud tellimuste maht, mis pankrotiavalduse esitamise ajaks on vähenenud nullini. Tellimuste puudumise tõttu ei ole võlgnikul olnud võimalik töötajatele maksta palka ja tasuda maksusid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on majanduslangus mõjutanud võlgniku tegevusvaldkonda oluliselt. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liikmel puudunud planeerimisoskuse muutuvas keskkonnas tegutsemiseks, samuti ei ole ta majandustegevuse arvandmetest aru saanud ja pole seetõttu teinud muutusi ettevõtte tegutsemise kavas. Juhtimisfunktsioonina kontroll eeldab finantsarvudest arusaamist ja sellest ettevõtte tegevuses muudatuste tegemist. Andmete kajastamine koondandmetena võimaldab analüüsida ettevõtte tegevust, annab võimaluse kontrollida planeeritu vastavust tegelikkusele, annab võimaluse muuta tegevuskava. Mida kiiremini ettevõtte tegevust suudetakse arvandmetes kajastada, seda parema ülevaate saab juht ettevõttest. Teiselt poolt on oluline ka juhi tahe vaadata ettevõtte rahavoogude kasumlikkust. Kui 2007. aastal oli käibekapital positiivne ja äritegevuse rahavood katsid käibekapitali kasvu, siis 2008. ja 2009. aastal oli käibekapitali defitsiit ja likviidsest varast ei jätku ettevõtte kohustuste täitmiseks. Äriühingu juhatuse liige nägi nii 2008. a kui ka 2009. aasta kasumiaruannetest, et ettevõte majandab kahjumiga kuid ei rakendanud radikaalseid meetmeid ettevõtte kahjumliku tegevuse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi majanduslangus on mõjutanud võlgniku majandustegevust ja toonud kaasa tellimuste lõppemise, ei ole nimetatu võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku juhatuse liige, kelle ülesandeks tulenevalt ÄS § 183 on võlgniku raamatupidamise korraldamine, pidanuks muutunud majandussituatsioonis tegema kindlaks võlgniku majandusliku olukorra ja teostama oluliselt põhjalikumalt kontrolli võlgniku majandustulemuste üle, s.h hoidma kontrolli all ettevõtte kulutused, et need ei ületaks ettevõtte tulusid olulisel määral. Olukorras, kus võlgnikul puudusid tellimused, pidanuks võlgniku juhatus jälgima, et võlgniku kohustused ei ületa võlgniku vara, s.h vajadusel lõpetama töötajatega töölepingud olukorras, kus äriühingul puudusid tellimused. Seega leiab kohus, et kui kujunenud olukorras oli võlgnikul võimalus vältida maksejõuetuks muutumist, kas läbi kulutuste kontrollimise või läbi likvideerimismenetluse vms, mis oleks võimaldanud võlgnikul nõuetekohaselt täita oma kohustusi, siis ei võtnud võlgnik nimetatud abinõusid tarvitusele. Samuti on pankrotiavalduse esitamisega hilinetud, mistõttu võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihalduri on analüüsinud võlgniku sooritatud tehinguid ning ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks eelistanud üht võlausaldajat teisele või toime pannud tahtlikke tehinguid, mis oleksid äriühingule kahju põhjustanud.

2-09-67874 Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 23.02.2010 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OPOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 30 000 krooni. Nimetatud summat kohtu deposiiti laekunud ei ole. Samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Kohus leiab, et kuna OPOÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OPOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.