Pärnu Maakohus
Tsiviilasja number
2-10-2980
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2010.a Kärdla
Kohtukoosseis
Kohtunik Mart Reino
Kohtuistungi sekretär
Kersti Särgava
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi Jelena Ljasjö vastu tekitatud kahju 7861, 80 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
13. aprill 2010.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Neeme Sild
Edasikaebamise kord
Kristiina Rea ja kostja
esindaja
Salva Kindlustuse AS-is on registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 10. detsembril 2008. a Tallinnas * korteris 24. Nimelt sai kostjale samas majas kuuluvast korterist nr 32 alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud A. R.le kuuluv korter nr 24. A. R.l oli Salva Kindlustuse AS-iga sõlmitud 14. augustil 2008. a kodukindlustuse poliis nr *, mille kohaselt oli kindlustatud ka tema eelnimetatud korteri siseviimistlus kindlustusperioodiks 16.08.2008 – 15.08.2009.a. Vastavalt kindlustuslepingule hüvitas Salva Kindlustuse AS A. R.le veekahjustuse 7861,80 krooni suuruses summas, kusjuures kindlustuse võtja kanda jäi omavastutus 10 000.- krooni suuruses summas. Jelena Ljasjö korterist alguse saanud veekahjustuse kohta on KÜ Akadeemia 54, registrikood 80147645, koostanud vastava akti, mille kohaselt on veekahju tagajärjel kannatada saanud korteri nr 24 köögi ja koridori laed ja seinad. Seda kinnitab ka 11. detsembril 2008. a koostatud vaatlusakt nr 28-0489V ja Veekahju kahjuavaldus 30. jaanuarist 2009. a. Korteris nr 24 veekahju tagajärjel vajaolevad tööd on näha toimiku leheküljel 17 olevast tõendist, millest nähtub, et remonditööde teostamiseks on koos omavastutusega kulunud 17 861,80 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama süüdlane, kelleks käesolevas asjas on Jelena Ljasjö. 28. mail 2009. a saatis Salva Kindlustuse AS ka kostjale vastava kirjaliku tagasinõude. Kostja aga kahju vabatahtlikult ei hüvitanud ning seetõttu on hageja esitanud hagi kohtusse.
Salva Kindlustuse AS-is on registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 10. detsembril 2008. a Tallinnas * korteris 24. Nimelt sai kostjale samas majas kuuluvast korterist nr 32 alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud A. R.le kuuluv korter nr 24. A. R.l oli Salva Kindlustuse AS-iga sõlmitud 14. augustil 2008. a kodukindlustuse poliis nr *, mille kohaselt oli kindlustatud ka tema eelnimetatud korteri siseviimistlus kindlustusperioodiks 16.08.2008–15.08.2009. a. Vastavalt kindlustuslepingule hüvitas Salva Kindlustuse AS A. R.le veekahjustuse 7861,80 krooni suuruses summas, kusjuures kindlustuse võtja kanda jäi omavastutus 10 000.- krooni suuruses summas. Jelena Ljasjö korterist alguse saanud veekahjustuse kohta on KÜ Akadeemia 54, registrikood 80147645, koostanud vastava akti, mille kohaselt on veekahju tagajärjel kannatada saanud korteri nr 24 köögi ja koridori laed ja seinad. Seda kinnitab ka 11. detsembril 2008. a koostatud vaatlusakt nr 28-0489V ja Veekahju kahjuavaldus 30. jaanuarist 2009. a. Korteris nr 24 veekahju tagajärjel vajaolevad tööd on näha toimiku leheküljel 17 olevast tõendist, millest nähtub, et remonditööde teostamiseks on koos omavastutusega kulunud 17 861,80 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama süüdlane, kelleks käesolevas asjas on Jelena Ljasjö. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, kuid Jelena Ljasjö seda ei taganud. 28. mail 2009. a saatis Salva Kindlustuse AS ka kostjale vastava kirjaliku tagasinõude. Kostja aga kahju vabatahtlikult ei hüvitanud ning seetõttu soovib hageja kostjalt 7 861,80 kroonise kindlustushüvitise väljamõistmist. Menetluskulud soovib hageja panna kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Ta võtab küll õigeks, et ta oli Tallinnas * korter 32 omanik ja veekahjustus sai 2008. a detsembris alguse sellest korterist. Jelena Ljasjö antud ajal aga ise selles korteris ei elanud, vaid ta oli selle andnud 26. juunil 2008. a üürile M.-L. S.le, kes jättiski vannivee jooksma ja põhjustas sellega naabritele veekahjustusi. Seega ei ole veekahju põhjustatud otseselt kostja poolt ning ta ei kanna ka seetõttu selle eest vastutust vastavalt Asjaõigusseaduse §-le 33 lg 2. Pealegi on kostja arvates nõutud kahjutasu liiga suur. Tema meelest oleks võinud * korteris nr 24 kinni liimida ainult allalangenud tapeedi ääred ja üle värvida ainult kahjustatud kohad ja olekski võinud sellega piirduda. Seetõttu on tapeedi vahetuse ja kogu seinte ning lae värvimisega liiale mindud ja seetõttu oleks võinud kogu kahju katta omaniku omavastutuse arvelt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus vaaginud poolte ütlusi ja toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, eelkõige veekahjustust kinnitavaid akte ja vaatlusel tehtud fotosid, kust on kahjustused selgesti nähtavad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Salva Kindlustuse AS-is on registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 10. detsembril 2008. a Tallinnas * korteris 24. Nimelt sai kostjale samas majas kuuluvast korterist nr 32 alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud A. R.le kuuluv korter nr 24. Korteri kahjustuste vastu ei vaidle ka kostja, kes ei ole rahul ainult kahju suurusega. A. R. oli Salva Kindlustuse AS-iga sõlmitud 14. augustil 2008. a kodukindlustuse poliis nr *, mille kohaselt oli kindlustatud ka tema eelnimetatud korteri siseviimistlus kindlustusperioodiks 16.08.2008–15.08. 2009. a. Vastavalt kindlustuslepingule hüvitas Salva Kindlustuse AS A. R.le veekahjustuse 7861,80 krooni suuruses summas, kusjuures kindlustuse võtja kanda jäi omavastutus 10 000.- krooni suuruses summas. Jelena Ljasjö korterist alguse saanud veekahjustuse kohta on KÜ Akadeemia 54, registrikood 80147645, koostanud vastava akti, mille kohaselt on veekahju tagajärjel kannatada saanud korteri nr 24 köögi ja koridori laed ja seinad. Seda kinnitab ka 11. detsembril 2008. a koostatud vaatlusakt nr 28-0489V ja Veekahju kahjuavaldus 30. jaanuarist 2009. a. Korteris nr 24 veekahju tagajärjel vajaolevad tööd on näha toimiku leheküljel 17 olevast tõendist, millest nähtub, et remonditööde teostamiseks on koos omavastutusega kulunud 17 861,80 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama süüdlane, kelleks käesolevas asjas on korteriomanikuna Jelena Ljasjö. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, kuid Jelena Ljasjö seda ei taganud. 28. mail 2009. a saatis Salva Kindlustuse AS ka kostjale vastava kirjaliku tagasinõude. Kostja aga kahju vabatahtlikult ei hüvitanud.
Tallinnas * korter 32 omanik oli kahju tekitamise momendil Jelena Ljasjö ja veekahju sai alguse tema korterist. Tema peab omanikuna vastutama kõigi tema korterist alguse saanud minetuste eest ka teiste kaaskorteriomanike ees. Seetõttu vastutab kostja ka kindlustushüvitise eest ning peab kindlustusfirma kahjud korvama. Kui ta leiab, et otsene süüdlane oli tema enda poolt oma korterisse ajutiselt lubatud kolmas isik, siis on tal kahju hüvitamise korral õigus pöörduda pärast kahju hüvitamist viimase poole oma vastava nõudmisega.
Mis puutub aga kostja väitesse, et A. R. oleks võinud veekahjustused likvideerida odavamalt, siis see on täiesti alusetu ja meelevaldne. Kohtutoimikus on fotomaterjal ja teised tõendid aktide näol tekkinud kahjustuste kohta ja ära toodud remonditööde maksumus. Veekahjustusi seintelt ja lagedelt ei saa kuidagi kõrvaldada ainult mõne koha ülevärvimisega, sest see ei paranda üldmuljet vaid võib asja veelgi hullemaks muuta. Sama kehtib ka tapeetide kohta. Seega leiab kohus, et vajaliku remondi maksumus on igati põhjendatud ja kuulus kindlustuse poolt hüvitamisele. Samuti peab kindlustuse kantud kulud hüvitama ka veekahjustuses süüdi oleva korteri omanik. Pealegi lasub kindlustusel kohustus rangelt kontrollida väljamakstava kindlustushüvitise suurust ja õiguspärasust ning ei ole alust kahelda, et Salva Kindlustuse AS seda ei teinud. TsMS §-de 162 lg 1 ja 173 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. Käesolevas asjas on menetluskuluks riigilõiv mis tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 367; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses ja mõistab Jelena Ljasjölt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja 7 861,80 krooni.
Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.