2-09-51320
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-51320
Tsiviilasi
Txxxx Lxxxxxxxx, ExxxLxxxxxxxx, Axx Lxxxxxxxx ja Lxxxx Lxxxxxxxx avaldus abielulahutuse fakti tuvastamise ja dokumendi tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Avaldajad: TxxxxxLxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxx.a, viimane elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lxxxx Lxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Axx Lxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ExxxLxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Avaldajate esindaja: Ülli Adamson, aadress Aia 31-47 Jõgeva linn, e-post: [email protected] Puudutatud isik: ExxxLxxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Avaldajad on tasunud riigilõivu 200 krooni. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Kohus tuvastas: Avaldajate nõue ja põhjendused Txxxx Lxxxxxxxx, ExxxLxxxxxxxx, Axx Lxxxxxxxx ja Lxxxx Lxxxxxxxx on kohtule esitanud avalduse abielulahutuse fakti tuvastamise ja dokumendi tühistamise nõudes. Avalduse kohaselt on Axxx xxxxxxxxx Exx, Axx ja Lxxxx Lxxxxxxxxxisa ja TxxxxxLxxxxxxxx abikaasa alates xxxxxxxxxx.a kuni Axxx Lxxxxxxxxxsurmani. Axxx Lxxxxxxxx esimene abielu lahutati xxxxxxxxxx.a Kingissepa Rajooni Rahvakohtu otsusega. Rahvakohus otsustas lahutada Axxx Lxxxxxxxx ja Exx Lxxxxxxxx abielu ja et abielulahutuse tunnistuse väljaandmisel tuleb ExxxLxxxxxxxxx tasuda riigilõiv 60 rubla. Seega abielu lahutati ja abielulahutuse jõustumine ei olnud sõltuvuses riigilõivu tasumisest ega abielulahutuse tunnistuse väljavõtmisest. Kohtuotsus jõustus xxxxxxxxxx.a. Axxx Lxxxxxxxx pöördus 13.03.2008.a Jõgeva Maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talitusse, kus vormistati abielulahutuse akt. Axxx Lxxxxxxxx sõlmis xxxxxxxxxxxa uue abielu Txxxx Lxxxxxxxxxx. Abielust sündisid lapsed Exx, Axx ja Lxxxx Lxxxxxxxx. xxxxxxxxxx.a Axxx Lxxxxxxxxxsuri ja avaldajad tegid Jõgeva notar Kaja Tenissonile avalduse isa ja abikaasa pärandi vastuvõtmiseks. Jõgeva notar Kaja Tenisson koostas pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse ja avalduse omandiõiguse tunnistuse saamiseks. Notar märkis avaldusse, et pärandaja teine abikaasa oli Txxxx Lxxxxxxxx alates xxxxxxxxxx.a; esimene abikaasa oli Exx Lxxxxxxxx, kellega abielu oli lahutatud xxxxxxxxxx.a. Eestis kehtib monogaamia põhimõte, see tähendab, et isikul ei tohi abielu sõlmimise ajal olla kehtivat abielu. Axxx Lxxxxxxxx ei saanud 28 aasta jooksul olla kahes abielus ainult sel põhjusel, et esimese abikaasa poolt oli jäetud 1976.a tasumata riigilõiv ja vormistamata abielulahutuse akt. Axxx Lxxxxxxxx jaoks oli abielulahutust tõendavaks dokumendiks kohtuotsus ja Axxx Lxxxxxxxx ei saanud kuidagi teada, et Exx Lxxxxxxxx ei ole täitnud kohtuotsusest tulenevat kohustust tasuda riigilõiv. Avaldajad ei saa mõistlikult pärimismenetlust lõpetada olukorras, kus 28 aasta jooksul soetatud vara on justkui ühisvaraks ühele mehele ja kahele naisele. Ka edaspidiste võimalike toimingute jaoks vajavad avaldajad kindlustunnet, et Axxx Lxxxxxxxx oli abielus korraga ühe naisega ning abielulahutus jõustus Kingissepa Rajooni Rahvakohtu 1976.a otsuse jõustumisega. Avaldajad paluvad tuvastada fakt, et Axxx Lxxxxxxxx ja Exx Lxxxxxxxx on lahutatud alates xxxxxxxxxxxxxxxxa seoses Kingissepa Rajooni Rahvakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2/76-1976 jõustumisega ja lugeda Axxx Lxxxxxxxx ja Exx Lxxxxxxxxxabielu lõppemise kuupäevaks xxxxxxxxxxxxx.a; tühistada Jõgeva Maavalituse kantselei rahvastikutoimingute talituse juhataja kohusetäitja Hilja Kivimetsa koostatud abielulahutuse akt; kanda Eesti rahvastikuregistrisse Axxx Lxxxxxxxx ja Exx Lxxxxxxxx abielulahutuse jõustumise ajana xxxxxxxxxxxxx.a. Menetluse käik Avaldajad esitasid oma seisukoha kirjalikult. Kohus asjas kohtuistungit ei pidanud. Puudutatud isik Exx Lxxxxxxxx kohtule oma arvamust avalduse kohta ei esitanud. Jõgeva notar Kaja Tenissoni teatel on Axxx Lxxxxxxxx pärijad pärandaja abikaasa Txxxx Lxxxxxxxx, lapsed Exx Lxxxxxxxx, Axx Lxxxxxxxx ja Lxxxx Lxxxxxxxx. Seega Exx Lxxxxxxxx ei ole avaldanud soovi AxxxxLxxxxxxxx vara pärida. Avaldajate teatel ei ole ExxxLxxxxxxxx soovinud nendega kohtu menetluse ajal suhelda. Eeltoodust nähtuvalt ExxxLxxxxxxxx ilmselgelt ei soovi menetluses oma seisukohta avaldada. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Rahvastikuregistri andmetel Axxx Lxxxxxxxx on olnud abielus alates xxxxxxxxxx.a kuni xxxxxxxxxx.a Exx Lxxxxxxxxxx ja alates xxxxxxxxxx.a kuni oma surmani xxxxxxxxxx.a Txxxx Lxxxxxxxxxx. Seega rahvastikuregistri andmetel oli AxxxxLxxxxxxxx alates xxxxxxxxxx.a kuni xxxxxxxxxx.a abielus kahe naisega. Abielu lahutamise ajal kehtinud Abielu- ja Perekonnakoodeksi (APK) § 190 lg 1 kohaselt abielulahutus registreeritakse kohtuotsuse alusel perekonnaseisuorganis mõlema või ühe abikaasa avalduse alusel. Käesoleval juhul xxx Lxxxxxxxx ega ExxxLxxxxxxxx kumbki abielulahutust kohtuotsuse alusel perekonnaseisuorganis ei registreerinud. Seega jäi Axxx Lxxxxxxxxxja ExxxLxxxxxxxxxabielu lõpetamata. Txxxx Lxxxxxxxxxx abielu sõlmimise ajal kehtiva APK § 16 p 1 kohaselt abielu ei lubata sõlmida kodanike vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. APK § 184 lg 2 kohaselt koos abiellumise avaldusega tuli anda allkiri selle kohta, et puuduvad abiellumist takistavad asjaolud; APK § 184 lg 4 kohaselt kodanikud, kes olid varem abielus, on kohustatud koos avaldusega esitama dokumendid, mis tõendavad eelmise abielu lõppemist. Seega oli Axxx Lxxxxxxxx ja TxxxxxLxxxxxxxx abielu sõlmimise ajal olemas regulatsioon, mis välistanuks uue abielu sõlmimise ajal, kui eelmine ei olnud lõppenud. Käesoleval juhul on Axxx Lxxxxxxxx abielus olles astunud uude abiellu. APK § 40 lg 1 ja 2 kohaselt APK § 16 tingimusi rikkudes sõlmitud abielu võidi tunnistada kehtetuks kohtu korras. Sarnane regulatsioon on ka kehtiva Perekonnaseaduse §-des 33 lg 1 ja 4 p 1. Käesoleval juhul ei ole toimunud AxxxxLxxxxxxxx ja Txxxx Lxxxxxxxx abielu kohtu kaudu kehtetuks tunnistamist. Järelikult kestis nende abielu kuni Axxx Lxxxxxxxx surmani. Alates 01.01.1995.a kehtiva Perekonnaseaduse § 134 kohaselt kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne Perekonnaseaduse jõustumist, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses. Seega Axxx Lxxxxxxxx asus abielu lõpetama vastavalt kehtivale korrale, pöördudes Jõgeva Maavalitsusse märtsis 2008.a ja tema ning Exx Lxxxxxxxx vaheline abielu lõppes selle lahutamisega xxxxxxxxxx.a Jõgeva Maavalitsuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb Txxxx Lxxxxxxxx, Exx Lxxxxxxxx, Axx Lxxxxxxxx ja Lxxxx Lxxxxxxxx avaldus abielulahutuse fakti tuvastamise ja dokumendi tühistamise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldajad on tasunud riigilõivu 200 krooni. Muid menetluskulusid käesolevas asjas ei ole. Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 1 ja 3, 465, 466, 475 lg 1 p 8, 476 lg 1, 477 lg 1, 2, 5, 478 lg 1, 3, 4, 7, 479 479 lg 1, 550 lg 1 p 7.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.