Võlaõigus › Töövõtulepingud

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 5-8, 33-36) 02.06.2009 esitas OÜ RALGETOR (hageja) Tartu Maakohtusse hagi KATO OÜ vastu 124 466,40 krooni (põhinõue 62 233,20 krooni ja viivisenõue 62 233,20 krooni) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2008. aasta alguses hagejalt harvendusraieteenust Lipardi maaüksusel. Viidatud maaüksusel ostis raieõiguse Stora Enso Eesti AS ja võttis töövõtjana raieteenust osutama kostja. Hageja oli omakorda kostja alltöövõtja. Hageja tegi kokkulepitud töö ning toimetas ülestöötatud metsamaterjali kostja poolt osutatud kohta. Kostja on hageja poolt osutatud teenust aktsepteerinud ja oma käitumisega töö tulemuse vastu võtnud. Samuti võttis kostja poolt osutatud töö vastu Stora Enso Eesti AS, makstes kostjale selle eest kokkulepitud tasu. Kostja jättis aga hagejale tema poolt Lipardi maaüksusel osutatud tööde eest tasumata. Hageja väljastas 18.04.2008 kostjale arve nr 28 summas 62 233,20 krooni maksetähtajaga 25.04.2008. Kostja ei aktsepteerinud hageja arvet, esitades 29.04.2008 sellele vastuväite, mille kohaselt on tegemist ebaseaduslikult väljastatud arvega, sest puudub arve aluseks olev tööde üleandmis-vastuvõtu akt. Samuti esitas kostja 07.05.2009 vastuväite hageja 27.04.2009 pretensioonile, teatades, et hageja ei ole kostjale teenust osutanud. Kuna tehtud töö eest on käesoleva ajani tasumata, palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 62 233,20 krooni (põhinõue), samuti viivise põhinõude ulatuses, kokku seega 124 466,40 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 29-34) Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei vasta hagis toodud faktilised asjaolud tegelikkusele. Vastuse kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga ei suulisi ega kirjalikke kokkuleppeid (mahu, hindade, tähtaegade kohta) harvendusraieteenuse osutamiseks ega metsamaterjali kokkuveoks Lipardi maaüksusel. Hageja ei ole olnud kostja alltöövõtjaks nimetatud maaüksusel. Kuna hageja ei ole hagis märgitud töid teostanud, ei ole kostja hagejalt mingeid töid vastu võtnud – puudub metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused ka tööde vastuvõetuks lugemiseks või aktsepteerimiseks. Et hageja 18.04.2008 arvel nr 28 märgitud teenust kostjale osutanud ei ole, siis puudus hagejal alus arve esitamiseks ja kostjal kohustus selle tasumiseks, mistõttu kostja tagastas hagejale põhjendamatult esitatud arve. Kuna kostjal ei ole rahalisi kohustusi hageja ees, siis on hageja viivisenõue alusetu. Juhul, kui hagejal oleks kostja vastu sissenõutav nõue, siis oleks viivise määraks seadusjärgne määr, mitte arvel märgitud viivise määr, sest eelpool nimetatud arvet ei saa käsitleda lepinguna. Kuivõrd poolte vahel puudub õiguslik suhe ning kostjal ei ole hagejale raha maksmise kohustust, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis taotleb kostja viivise vähendamist kohtu poolt määratud suuruseni, sest viivise määr 0,5 % päevas (182,5 % aastas) on ebamõistlikult suur. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis väidetava viivituse tõttu kahju ja et see on suurem kui seadusjärgses määras arvutatav viivis. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 38-41) Asjaolu, et poolte vahel ei sõlmitud kirjalikku lepingut, ei tähenda, et hageja ei ole faktiliselt kostjale tööd teostanud ega seda üle andnud. Lepingulise suhte olemasolu, lepingu tingimused ja poolte kohustused on menetluses tõendatavad. Kuna metsamaterjali üleandmise kohta ei ole vastavat akti koostatud, siis muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Et lepingute vormistamisel ei järgitud metsaseadusest tulenevaid nõuded, siis nimetatud asjaolu ei välista kostja kohustust maksta tehtud töö eest tasu. Vastuväite kohta, et viivise määr 0,5 % tasumata summalt päevas on ebamõistlik ja ebaõiglane, märgib hageja, et tegemist on poolte tegevusalal, s.o metsaäris, tavalise

viivitusintressi määraga, mis lühema ajaperioodi jooksul ei ole võlgnikule koormav ega ülemäärane. Antud juhul on hageja vähendanud hagis viivisenõuet põhinõude suuruseni. Kostja taotlus – vähendada viivist veelgi – ei ole põhjendatud, sest kostja on põhjendamatult keeldunud tasu maksmisest. Seega on viivise suur ulatus tulenenud kostja enda pikaajalisest viivitusest kohustuse täitmisel. KOHTUISTUNG (tl 49, 64-66, 172-173) Hageja lepingulise esindaja, advokaat Tambet Laasik’u, selgituse kohaselt jääb hageja esitatud hagi juurde. Tegemist on alltöövõtulepingust tulenevate õigussuhetega. Kostjal endal puudus võimsus töövõtulepingu täitmiseks, mistõttu pöördus kostja A.R. poole, kes pakkus välja hageja. Omavahel suhtlesid ja kokkuleppeid tegid seaduslikud esindajad Maido Simo ja Kaido Nõmm. Hageja poolt töötas Lipardi maaüksusel J.S., kes vedas metsast välja 639 tm metsamaterjali. Selle töö eest on hagejale siiani maksmata. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja lepingulise esindaja, Tõnu Raidma, selgituse kohaselt ei ole hageja oma väiteid ega nõudeid põhistanud. Istungitel üle kuulatud tunnistajate ütlused ei kinnita hageja väiteid, et hageja on Lipardi maaüksusel teinud kostjale alltöövõtu korras mingeid töid. I.P. on kinnitanud, et tööd telliti kostjalt, kes need ka teostas, sh vedas materjali metsast välja. Tunnistaja sai väidetavast alltöövõtjast teada I.P.. Suvel sai ta teada hagejast seoses vaidlusega töömahtude üle. I P arvas teiste isikute ütluste alusel, et kostjal oli alltöövõtja, kuid tunnistaja ei tea kindlalt, kas see oli hageja. J.S. ütlused tema töötamise kohta Lipardi maaüksusel on vastuolulised, ebaobjektiivsed ja ei ole erapooletud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et poolte vahel puudub võlasuhe, mistõttu ei ole kostjal kohustusi hageja ees. Põhjendamatu arve tagastati õigustatult. Kuna kostjal rahalisi kohustusi hageja ees ei ole, siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt viiviseid. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat viivist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid tolleaegne AS STORA ENSO METS (hilisemalt ühinenud Stora Enso Eesti AS-ga) tellijana ja kostja töövõtjana 22.10.2007 töövõtulepingu nr 19-07 (tl 80-93; kordub 103-116) võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 1 mõttes ajavahemikus 01.11.2007 kuni 30.09.2008 tellija raielankide ülestöötamiseks kostja poolt. Nimetatud lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada lepingu alusel tehtava töö tegemiseks ka alltöövõtjaid (punkt 3.3). Hageja väitel tuleneb tema nõue alltöövõtulepingust. Kostja väitel ei ole hageja tema alltöövõtjaks olnud. Seega tuleb kohtul esmalt lahendada küsimus, kas poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping. Tunnistajana üle kuulatud Stora Enso Eesti AS töötaja I.P. on kinnitanud kohtule (tl 64 pöördel), et tema sai metsameister I.P. teada, et kostja oli oma lepinguliste kohustuste täitmiseks võtnud alltöövõtja. Suvel suhtles tunnistaja nii kostja esindajate Kaido Nõmme ja Toivo Kiviga kui ka hageja esindaja Maido Simoga, sest osapoolte vahel oli vaidlus langilt väljaveetud metsamaterjali mahtude üle. Tunnistaja I.P. ütluste kohaselt (tl 64 pöördel - 65) organiseeris tema töid Lipardi maaüksusel, kus oli metsa ülestöötajaks kostja. Tööde käigus selgus, et kostja oli metsa kokkuveoks võtnud alltöövõtja, kes oli metsas oma traktoriga. Tunnistaja J.S. ütluste järgi (tl 65 - 65 pöördel) töötas tema ajavahemikul 13.02.2008 kuni 04.03.2008 hageja töötajana Lipardi maaüksusel. Kostja töötaja tuli talle tee peale treilerile vastu. Sealt sõideti traktoriga 5 km langile. Töö näidati talle kätte. Tunnistaja ülesandeks oli metsamaterjal kokku koondada. Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt (tl 172 pöördel) pakkus kostja esindaja Kaido Nõmm võimalust juba 800 tm mahalõigatud metsamaterjali väljaveoks. Kuna hageja esindaja Maido Simo oli talle varem helistanud, siis rääkis tunnistaja sellest võimalusest hagejale, kes läks kostjale appi. Kohus leiab, et nimetatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja kasutas hagejat oma töövõtulepingust tulenevate kohustuste – metsamaterjali kokkuveo – täitmiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist suuliselt sõlmitud alltöövõtulepinguga. Alltöövõtja tegevuse eest lepingu täitmisel vastutab töövõtja nagu iseenda tegevuse eest, eelkõige omistatakse kõik alltöövõtja või tema töötajate toimingud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel peatöövõtjale.

Vaidlus puudub selles, et kostja peatöövõtjana on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused Lipardi maaüksusel Stora Enso Eesti AS ees täitnud. Kohtule esitatud Lipardi maaüksuse metsaplaani kohaselt (tl 9, 19) lootis Stora Enso Eesti AS nimetatud maaüksuse kohta väljastatud teatise järgi saada sealt metsamaterjali 1742 tm, kuid tegelik väljatulek oli 1408,49 tm, mis on 80,85 % teatisel näidatud kogusest. Nimetatud asjaolu kinnitavad kohtule esitatud arved (tl 72, 74, 77) ja teenustööde aktid (tl 73, 76, 79; kordub tl 117-119) (108,94 + 670 + 629,55 = 1408,49 tm). Hageja leiab, et nimetatud kogusest vedas tema metsamaterjali kokku 639 tm, esitades 18.04.2008 kostjale tasumiseks arve nr 28 maksetähtajaga 25.04.2008 kogusummas 62 233,20 krooni (tl 10, 20). Kohus leiab, et koondamisteenuse osutamine nimetatud mahus on tõendatud tunnistaja J.S. ütlustega (tl 65 - 65 pöördel), mille järgi vedas tunnistaja Lipardi maaüksuselt välja üle 600 tm metsamaterjali. Tunnistaja ütluste kohaselt pidas ta ise arvestust traktorikoormate järgi, pannes kõik märkmikusse oma tööandja jaoks kirja, sest selle pealt maksti temale palka. Kohus on seisukohal, et nimetatud kogust saab pidada reaalseks. Tunnistaja J.S. on kinnitanud, et ta oli langil perioodil 13.02.2008 kuni 04.03.2008, vedades päevas metsamaterjali kokku 10-15 koormat, kusjuures ühes traktorikoormas on 3 m pikkust puitu ca 5,5 tm. Lisaks kinnitavad J.S. ütlusi ka tunnistaja A.R. ütlused (tl 172 pöördel), mille kohaselt palus kostja esindaja Kaido Nõmm abi juba 800 tm mahalõigatud metsamaterjali väljaveoks, sest muidu läheb Stora Enso leping kõrbema. Kohtu veendumust koondamisteenuse mahu osas kinnitab veel asjaolu, et ainuüksi ajavahemikus 21.02.2008 kuni 27.02.2008 töötati metsamaterjali üles mahus 629,55 tm (tl 79, 117). Samas kostja esitatud töölehtede (tl 120-124) alusel ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, millises mahus kostja ise muude lepinguliste kohustuste kõrvalt (laoplatside ettevalmistamine, puude langetamine, tüvede järkamine sortimentideks, raiejäätmete vaalutamine jms) metsamaterjali kokkuvedu teostas. Seega loeb kohus, et hageja on kostja alltöövõtjana osutanud kostjale koondamisteenust arvel näidatud mahus, s.o 639 tm. Tellija peamiseks kohustuseks on VÕS §-s 637 väljendatud tasu maksmise kohustus töövõtjale. Kostja on nimetatud kohustust rikkunud, jättes hagejale tehtud töö eest maksmata. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on esitanud kohtule rahalise kohustuse täitmise nõude vastavalt VÕS § 108 lõikele 1. Üldjuhul ei ole rahalise kohustuse täitmata jätmine vabandatav, seega ei esine vastutust välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole vaidlustanud arvel märgitud teenuse ühiku hinda (80 ja 90 krooni tihumeetri kohta, millele lisandub käibemaks 18 %), järelikult võlgneb kostja hagejale tehtud töö eest 62 233,20 krooni. Kuna pooled töö vastuvõtmises eraldi kokku leppinud ei olnud, muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alltöövõtulepingu alusel saamata jäänud tasu tehtud töö eest summas 62 233,20 krooni. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest viivist põhinõude ulatuses, s.o summas 62 233,20 krooni. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud arvel märgitud viivise määrast 0,5 % päevas. Kostja vaidleb nimetatud viivise määrale vastu ja taotleb viivise vähendamist juhul, kui kohus hagi rahuldab. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd kostja tagastas hagejale arve, siis ei saa väita, et pooled on leppinud kokku arvel esitatud tingimustes, s.h viivise määras 0,5 % päevas. Tegemist ei ole ka poolte tegevusalal, s.o metsaäris, tavalise viivitusintressi määraga, nagu väidab hageja, sest töövõtulepingust nähtuvalt on kaks metsaäris tegutsevat lepingu poolt (Stora Enso Eesti AS ja kostja) leppinud kokku maksetähtaja ületamisel viivise määras 0,05 % päevas (punkt 5.5). Seega tuleb kokkuleppelise viivise määra puudumisel

lähtuda seadusjärgsest viivise määrast, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb TsMS § 162 lõike 1 ja § 163 lõike 1 alusel jätta hageja menetluskulud 68 667,33 / 124 466,40 × 100 = 55 % ulatuses kostja ning 45 % ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.