Tsiviilasi nr 2-08-69678
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2010. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-69678
Tsiviilasi
OÜ HPhagi OÜ H (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ H (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ HP(registrikood XXX) hageja esindaja Kerli K (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn) kostja OÜ H (pankrotis), registrikood XXX; kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin P (Advokaadibüroo Nielson ja P , Raua 19-7, Tallinn)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata OÜ HP hagi OÜ H (pankrotis) pankrotimenetluses.
(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ H
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses OÜ HP kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 21.08.2008 otsusega kuulutati välja OÜ H pankrot, pankrotihalduriks nimetati Martin P . 20.03.2008 esitas OÜ HP nõudeavalduse OÜ H (pankrotis)
1(4)
Tsiviilasi nr 2-08-69678 pankrotimenetluses summas 2 141 563.41 krooni. 26.09.2008 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas pankrotihaldur hageja poolt esitatud nõudeavalduse täies ulatuses. Hageja nõue tuleneb jaanuaris 2005, novembris 2004, augustis 2005, jaanuaris 2005, juunis 2005 ja septembris 2005 sõlmitud lepingutest, mille alusel kohustus võlausaldaja tarnima ning valmis ehitama moodulmajad ning võlgnik kohustus selle eest tasuma. Kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 2 141 563.41 krooni, millest 1 652 634 krooni on põhivõlgnevus ja 488 929 krooni viivised. Hageja palub tunnustada OÜ HP nõuet OÜ H (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 141 563.41 krooni. Hageja on täiendavalt selgitanud, et kostja juhatuse liige FJS (kelle eraisiku pankrot kuulutati välja 07.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega), keeldus ebaselgetel põhjustel tööde üleandmise vastuvõtmise aktide allkirjastamisest. Hageja juhatuse liige E. K ’e sõnul keeldus FJS dokumentide allkirjastamisest eelkõige selleks, et tulevikus oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Hageja on esitanud tõendid, et OÜ HP, kellel oli ülalnimetatud majade valmistamiseks sõlmitud lepingud kostjaga, on nimetatud majad kostjale üle andnud. Vastasel juhul ei oleks olnud võimalik EN’il ülalnimetatud moodulmajasid kostjalt osta. Hageja on leidnud omapoolses seisukohas kostja vastusele, et kostja tõlgendus, et kuivõrd ENAS teatisele on märgitud “ENAS on ostnud...”, siis ei ole tõendatud, et ENAS-ile oleksid nimetatud majad ka reaalsuses üleantud, on meelevaldne. ENAS on väljastanud nimetatud tõendi 2008.a. ning jääb arusaamatuks, miks peaksid nad väljastama tõendi, et on ostnud H OÜ-lt 2005.a. majad, kui nad tegelikkuses nimetatud majasid kätte saanud ei ole. Kostja vastuväited Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta on lepinguid kohaselt täitnud. Ainuüksi lepingute sõlmimise fakt ei anna hagejale alust nõuda lepingus kokkulepitud tasu maksmist, sest vastavalt lepingute punktile 10 pidi tasumine toimuma 4-6 osas. Lepingud ei sätestanud konkreetseid kuupäevi, millal kostja pidi hagejale makseid sooritama, vaid tasude sissenõutavaks muutumine oli seotud hagejapoolse lepingu täitmise ulatusega. Hageja ei täitnud lepinguid kohaselt, seetõttu ei tekkinud kostjal ka tasumise kohustust. Hageja ei ole kostjale esitanud ka arveid, mis konkreetselt tasumata on, seega puudub kostja hinnangul tal hageja ees võlgnevus. Hageja on tunnustamiseks esitanud ka viiviste nõude kogusummas 488 929,41 krooni. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid ega selgitusi selle kohta, millele tuginedes ta loeb, et lepingutest väidetavalt tulenevad põhinõuded muutusid sissenõutavaks just vastavalt 21.11.2005 (leping S ), 27.06.2005 (leping G ), 19.02.2006 (lepingud A , W ja M 1) ja 21.12.2005 (leping Ö ). Kuna ei ole tõendatud, et kostjal oli hageja ees võlgnevus põhiosas summas 1 652 634 krooni ja samuti seetõttu, et tõendamata on millal muutusid väidetavad põhinõuded sissenõutavaks, on esitatud viivisnõue põhjendamatu. Kostja on esitanud hageja seisukohtadele vastuse, mille kohaselt hageja 26.01.2009 vastusele lisatud ENAS teatisest nähtub, et ENAS on “ostnud” kostjalt 4 maja ajavahemikus 14.12.2004- 04.08.2005.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-08-69678
Teatisest ei nähtu, et kostja oleks need majad ka sellele äriühingule üle andnud/tarninud. Seda kinnitavad üheselt ka nn majade “ostmise” kuupäevad- maja nimetusega Oppstugu 88-29 on ostetud 14.12.2004, samas on hageja ja kostja vahel leping nr R.078.04-080 sellise nimetusega maja valmistamiseks ja müümiseks sõlmitud hageja ja kostja vahel alles jaanuaris 2005 ehk siis vähemalt 2 nädalat hiljem kui ENAS sellenimelise maja kostjalt nö ostis. Maja nimetusega Arne on teatise kohaselt ostetud kostjalt 27.07.2005, samas on hageja ja kostja vahel leping nr R.R.084.05-104 sellise nimetusega maja valmistamiseks ja müümiseks sõlmitud hageja ja kostja vahel alles augustis 2005 ehk siis hiljem kui ENAS sellenimelise maja kostjalt nö ostis. Maja nimetusega Oppstugu Tor Ivar on teatise kohaselt ostetud kostjalt 03.02.2005, samas on hageja ja kostja vahel leping nr R..071.05-081 sellise nimetusega maja valmistamiseks ja müümiseks sõlmitud hageja ja kostja vahel alles jaanuaris 2005 ja maja paigaldamine pidi Norras algama alles 25.04.2005 (vt lepingu nr R..071.05-081 punkt 4.2.) ehk siis kuidagi ei saanud kostja tarnida/üle anda ENAS-ile sellenimelist maja juba 03.02.2005. Majade nimetusega G ja M -1 ENAS-ile ”müümise” kohta ei sisalda teatis aga üldse infot. Hageja ei siiani esitanud lepingut mis puudutab maja nimetusega Öivind müümist hageja poolt kostjale (hagi punkt 6). Kõigi eelduste kohaselt tähendab teatises sõna “bought” (ostis) seda, et ENAS sõlmis teatises märgitud kuupäevadel kostjaga lepingud aga see ei saa kuidagi tõendada asjaolu, et hageja kostjaga sõlmitud lepinguid täitis. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda EN AS teatis kuidagi hagejapoolset lepingute täitmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-08-69678 kirjaliku menetlusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas tsiviilasjas on haldur vaielnud vastu võlausaldaja nõudele. Hageja nõude aluseks on olnud võlgnikuga sõlmitud lepingud, mida võlausaldaja väidete kohaselt võlgniku poolt kohaselt täidetud ei ole. Võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud lepingud, millest tulenevalt on üks pool kohustunud moodulmaja tarnima ja ehitama ning teine pool kohustunud selle eest tasuma. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-08-69678 Antud juhul on hageja oma väidete tõendamiseks esitanud üksnes poolte vahel sõlmitud lepingud ja Norra äriühingu EN as poolt väljastatud kinnituse, et ta on ostnud kostjalt vaidluse all olevad moodulmajad. Hageja leiab, et kõnealune tõendab, et võlausaldaja on majad kostjale üle andnud, vastasel juhul ei oleks olnud võimalik ENH og H ’il moodulmajasid kostjalt osta. Kostja on oma vastuväidetes korduvalt osundanud ebakõladele hageja seisukohtades. Nii on osundatud sellele, et ei ole tõendatud ei majade valmistamist, nende tarnimist Norra, ega ka püstipanekut seal, mis kõik olid lepingute kohaselt hageja kohustusteks. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole selge ning hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Üksnes lepingute esitamine, et üks pool kohustus tarnima ning valmis ehitama moodulmaja ning teine kohustus selle eest tasuma ei tõenda nõude reaalset olemasolu. Lepingud ei sätesta konkreetseid kuupäevi, millal kostja pidi hagejale makseid tehtud töö eest sooritama. Tasude sissenõutavaks muutumine oli seotud hagejapoolse lepingu täitmise ulatusega. Hageja ei ole neid asjaolusid esitanud, ega ka tõendanud. Hageja ei ole kostja osundatud ja kohtu arvates asjakohaseid ebakõlasid kõrvaldanud ega selgitanud/põhjendanud selliseid vasturääkivusi nagu norra äriühingu ENas osundatud ostukuupäevad on varasemad kui poolte poolt kokkulepitud majade ehitamise alguse kuupäevad, hageja nõuab maja Ö eest tasu, kuid leping on maja Helge ehitamiseks. Samuti on ei selgu hageja esitatud tõenditest, millise lepingustaadiumi eest on võlgnevus tekkinud. Vastavalt lepingutele olid kokkulepitud erinevad etapid, mille eest kostja oli kohustatud tasuma – nt lepingu sõlmimisel, maja valmisolekul saatmiseks, peale maja katuse alla saamisest jne. Samuti ei ole hageja vastanud kostja poolt esitatud kahtlusele, kas väidetavalt ENas õiendi järgi väidetult ostetu on talle ka üle antud/tarnitud. Kuna lähtudes eeltoodust, ei ole tõendatud, et kostjal oli hageja ees võlgnevus põhiosas summas 1 652 634 krooni ning põhinõuete sissenõutavaks muutumise aeg ei ole teada, siis on esitatud viivisenõue samuti põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.