2-09-70941/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.Harju Maakohtu 15.01.2010 määrusega on kohus võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek L . 09.03.2010 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks ajutise pankrotihalduri nimetamise hetkel JM. Kuni 20.05.2009 oli juhatuse liikmeks JS, kes oli ka kuni 02.07.2009 võlgniku ainuosanikuks. Võlgniku tegevusalaks on olnud kasesaematerjalide valmistamine ja müük. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul on töötasuvõlgnevus 27 töötaja ees. Seisuga 15.01.2010 oli võlgniku omakapital – 926 316 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlgausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustusi kokku vähemalt 2 964 467.65 krooni, millest kohustused tarnijate ees on 685 205 krooni ja maksuvõlgnevus 15.01.2010 seisuga 856 889.70 krooni ning maksuvõlgadelt arvestatud viivis on 14.317.95 krooni. Võlgniku töölepingutest tulenevad kohustused on kokku 704 485 krooni ja muud võlad on kokku 703 570 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku vara väärtust. Ajutine pankrotihaldur ei näe tegevuse jätkumise võimalust ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Võlgnik täiendavate finantseerimisvõimaluste leidmiseks pingutusi teinud ei ole ja seetõttu puudub ettevõttel käesoleval ajal võimalus oma senist majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuna: võlgnik on 2009. a peaaegu kõigil kalendrikuudel teeninud jooksvat kahjumit; 15.01.2010 seisuga on kahjum – 966 316 krooni; võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku vara; võlgnikul puudub igasugune likviidne vara; finantssuhtarvud viitavad maksevõimetusele; ettevõtja ei ole suutnud jooksvate rahavoogude arvelt tasuda kohustusi; võlgnikul puuduvad võimalused täiendavate vahendite kaasamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad igasugused väljavaated majandustegevuse jätkamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku majandustegevuse raskused tingitud ettevõtte müügilepingu alusel soetatud ettevõtte väärtuse ja selle ettevõtte äriplaani vale hindamine, s.h ettevõtte bilansis ebatõenäoliste nõuete kajastamine, mis on andnud väära ettekujutuse maksevõimest võlgniku juhatusele. Makseraskused on tingitud kasematerjali hinna langusest, millele on mõju avaldanud ka võlgniku põhilise koostööpartneri AS PLpankroti väljakuulutamine 13.11.2009. võlgniku püsiva maksejõuetuse on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine, riskide hindamine, raamatupidamise ebapiisav korraldamine ning ebapiisav juhtimine muutuvas majanduskeskkonnas, mis võivad olla käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Kuna võlgnik on alates 13.03.2009 võõrandanud lühikese ajaga sisuliselt kogu oma materiaalse põhivara turuhinda arvestamata, siis võivad tehingud olla tagasivõidetavad.

4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et

10.Vaatamata asjaolule, et võlgniku maksejõuetus oli 2009.a esimesel poolaastal välja kujunenud, ei esitanud võlgniku juhatuse liige kohtule pankrotiavaldust, vaid asus võõrandama võlgniku põhivara. 13.03.2009 on võlgnik võõrandud tootmismaa pindalaga 45 933 m2, asukohaga XXX, hinnaga 100 000 krooni; 14.04.2009 on võlgnik võõrandanud tootmismaa pindalaga 13 852 m2, asukohaga XXXhinnaga 100 000 krooni, tootmismaa pindalaga 1 870 m2, asukohaga XXX, hinnaga 5 000 krooni ja tootmismaa pindalaga 739 m2, asukohaga XXX, hinnaga 5 000 krooni. 14.04.2009 on võlgnik võõrandanud maatulundusmaa pindalaga 3,6 ha, asukohaga XXX, hinnaga 35 000 krooni ja maatulundusmaa pindalaga 2,4 ha, asukohaga XXX, hinnaga 35 000 krooni. Võlgnik ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks hinnanud eelnevalt kinnistute turuväärtust, samuti ei ole esitatud notarile ühtegi kinnistut iseloomustavat dokumenti, millele notar on tähelepanu juhtinud ning lepingupooled on soovinud sellele vaatamata tehingute tõestamist. Seega saab järeldada, et võlgnik on teinud tehingud turuhinda arvestamata, samuti ei ole tehingute tegemisel arvestatud võlausaldajate huvidega. Eeltoodust tulenevalt võivad nimetatud tehingud olla pankrotimenetluses tagasi võidetavad. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on võõrandanud võlgniku põhivara turuhinda arvestamata, põhjustades sellega võlgniku vara olulise vähenemise ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kuna nimetatud tegu on kasitusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.