võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige JM(XXX); ajutine pankrotihaldur Indrek L (XXX).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada SIosaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Lõpetada SIosaühing kui juriidiline isik.
3.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Indrek L ’d likvideerima SIosaühingu kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
4.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Harju Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
1.28.12.2009 esitas osaühingu (edaspidi OÜ) SIjuhatuse liige avalduse osaühingu SIpankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 2 416 868 krooni ja
2-09-70941 vara 2 257 912 krooni, mistõttu kohustused ületavad vara 271 000 krooni võrra. Võlgniku juhatuse liige leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku tegevusest laekuv tulu ei suuda katta tegevuskulusid ning võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol.
2.Harju Maakohtu 15.01.2010 määrusega on kohus võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek L . 09.03.2010 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks ajutise pankrotihalduri nimetamise hetkel JM. Kuni 20.05.2009 oli juhatuse liikmeks JS, kes oli ka kuni 02.07.2009 võlgniku ainuosanikuks. Võlgniku tegevusalaks on olnud kasesaematerjalide valmistamine ja müük. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul on töötasuvõlgnevus 27 töötaja ees. Seisuga 15.01.2010 oli võlgniku omakapital – 926 316 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlgausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustusi kokku vähemalt 2 964 467.65 krooni, millest kohustused tarnijate ees on 685 205 krooni ja maksuvõlgnevus 15.01.2010 seisuga 856 889.70 krooni ning maksuvõlgadelt arvestatud viivis on 14.317.95 krooni. Võlgniku töölepingutest tulenevad kohustused on kokku 704 485 krooni ja muud võlad on kokku 703 570 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku vara väärtust. Ajutine pankrotihaldur ei näe tegevuse jätkumise võimalust ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Võlgnik täiendavate finantseerimisvõimaluste leidmiseks pingutusi teinud ei ole ja seetõttu puudub ettevõttel käesoleval ajal võimalus oma senist majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuna: võlgnik on 2009. a peaaegu kõigil kalendrikuudel teeninud jooksvat kahjumit; 15.01.2010 seisuga on kahjum – 966 316 krooni; võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku vara; võlgnikul puudub igasugune likviidne vara; finantssuhtarvud viitavad maksevõimetusele; ettevõtja ei ole suutnud jooksvate rahavoogude arvelt tasuda kohustusi; võlgnikul puuduvad võimalused täiendavate vahendite kaasamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad igasugused väljavaated majandustegevuse jätkamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku majandustegevuse raskused tingitud ettevõtte müügilepingu alusel soetatud ettevõtte väärtuse ja selle ettevõtte äriplaani vale hindamine, s.h ettevõtte bilansis ebatõenäoliste nõuete kajastamine, mis on andnud väära ettekujutuse maksevõimest võlgniku juhatusele. Makseraskused on tingitud kasematerjali hinna langusest, millele on mõju avaldanud ka võlgniku põhilise koostööpartneri AS PLpankroti väljakuulutamine 13.11.2009. võlgniku püsiva maksejõuetuse on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine, riskide hindamine, raamatupidamise ebapiisav korraldamine ning ebapiisav juhtimine muutuvas majanduskeskkonnas, mis võivad olla käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Kuna võlgnik on alates 13.03.2009 võõrandanud lühikese ajaga sisuliselt kogu oma materiaalse põhivara turuhinda arvestamata, siis võivad tehingud olla tagasivõidetavad.
2-09-70941 Kokkuvõtvalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnikul puudub võimalus oma majandustegevust jätkata ja tema majandustegevus on lõppenud, ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga.
3.Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava raha suuruse kohta. Ajutine pankrotihaldur leiab, et arvestades edaspidise pankrotimenetlusega kaasnevaid kulusid ning töömahtu, kuluks edaspidise pankrotimenetluse jätkamiseks kokku 50 000 krooni. Harju Maakohtu 12.03.2010 määrusega on kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele teinud ettepaneku maksta koht deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 krooni. Kohtu antud tähtaja jooksul ei ole võlgniku pankrotimenetluse kuludeks kohtu deposiiti raha makstud.
II Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et
2-09-70941 netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.
5.Võlgnikul on pangakontol ja kassas kokku 1 980.52 krooni. Võlgniku 15.01.2010 bilansi kohaselt on võlgnikul nõudeid ostjate vastu summas 368 979 krooni. Võlgnik on loovutanud nõude AS PL vastu summas 14 012.50 õigusbüroole Aspekt OÜ ja nõude sissenõudmine võib osutuda ebatõenäoliseks, kuna AS PL pankrot on välja kuulutatud 13.11.2009. Ka ülejäänud nõuded ostjate vastu on ebatõenäolised 90 % juhtudest, kuna nõuded on äriühingute vastu, kellel on makseraskused või kelle pankrot on välja kuulutatud. Võlgnik on nõuded Prisma KPM vastu 142 791.25 krooni ja JH’i vastu 45 312 krooni loovutanud OÜ-le IC. Samuti on võlgnik kajastanud bilansis muid lühiajalisi nõudeid summas 1 651 824 krooni, millest nõue AS PLvastu summas 1 645 123.70 krooni on loovutatud IC OÜ-le. AS PL(pankrotis) ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei pruugi võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluses osutuda võimalikuks. Võlgnik on loovutanud oma nõuded inkassobüroodele tingimusel, et laekuvatest nõuetest on võlgnikul õigus saada 50 %, mistõttu võlgnik ei kajasta raamatupidamises nõudeid nõuetekohaselt. Varud võlgniku puuduvad. Ajavahemikus 13.03.2009 – 04.05.2009 on võlgnik võõrandanud kogu oma materiaalse põhivara. Muu vara võlgniku puudub. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus võlgniku vara suuruseks 1 980.52 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 2 964 467.65 krooni, millest kohustused tarnijate ees on 685 205 krooni ja maksuvõlgnevus 15.01.2010 seisuga 856 889.70 krooni ning maksuvõlgadelt arvestatud viivis on 14.317.95 krooni. Võlgniku töölepingutest tulenevad kohustused on kokku 704 485 krooni ja muud võlad on kokku 703 570 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgniku majandustegevus on lõppenud, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu.
6.ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 16 p 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse printsiibist, s.o raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. Võlgniku 15.01.2010 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul vara 2 023 834 krooni, millest nõuded ostjate vastu on 368 979 krooni, muud lühiajalised nõuded 1 651 824 krooni. Kohus on käesoleva lahendi punktis 5 analüüsinud võlgniku vara väärtust ja jõudnud järeldusele, et võlgniku vara väärtuseks on 1 981 krooni, mis koosneb rahast.
2-09-70941 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatus ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust. Võlgniku bilansis ei ole vara kajastatud konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt ja seetõttu edastas võlgniku bilanss ebaõiget informatsiooni võlgniku majandusliku olukorra kohta. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea, jättes täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse, mille tulemusel loodi võlgniku majandustulemustest ebaõige ettekujutus.
7.Kuna võlgniku raamatupidamine ei olnud nõuetekohaselt korraldatud, mistõttu võlgniku raamatupidamine ei kajastanud õieti võlgniku majanduslikku olukorda, siis ei ole täpselt võimalik tuvastada aega, millal võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik on registrisse kantud 16.10.2008. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused juba 2009. a mais, kuna sellest ajast tekkisid võlgnikul esimesed maksmata arved ja ta ei suutnud enam täita kõiki jooksvaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2009.a esimesel poolaastal. ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab osaühingu juhatus, juhul kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige on esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse 28.12.2009. KarS § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, millest tulenevalt võlgnikul puudub igasugune vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.
10.Vaatamata asjaolule, et võlgniku maksejõuetus oli 2009.a esimesel poolaastal välja kujunenud, ei esitanud võlgniku juhatuse liige kohtule pankrotiavaldust, vaid asus võõrandama võlgniku põhivara. 13.03.2009 on võlgnik võõrandud tootmismaa pindalaga 45 933 m2, asukohaga XXX, hinnaga 100 000 krooni; 14.04.2009 on võlgnik võõrandanud tootmismaa pindalaga 13 852 m2, asukohaga XXXhinnaga 100 000 krooni, tootmismaa pindalaga 1 870 m2, asukohaga XXX, hinnaga 5 000 krooni ja tootmismaa pindalaga 739 m2, asukohaga XXX, hinnaga 5 000 krooni. 14.04.2009 on võlgnik võõrandanud maatulundusmaa pindalaga 3,6 ha, asukohaga XXX, hinnaga 35 000 krooni ja maatulundusmaa pindalaga 2,4 ha, asukohaga XXX, hinnaga 35 000 krooni. Võlgnik ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks hinnanud eelnevalt kinnistute turuväärtust, samuti ei ole esitatud notarile ühtegi kinnistut iseloomustavat dokumenti, millele notar on tähelepanu juhtinud ning lepingupooled on soovinud sellele vaatamata tehingute tõestamist. Seega saab järeldada, et võlgnik on teinud tehingud turuhinda arvestamata, samuti ei ole tehingute tegemisel arvestatud võlausaldajate huvidega. Eeltoodust tulenevalt võivad nimetatud tehingud olla pankrotimenetluses tagasi võidetavad. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on võõrandanud võlgniku põhivara turuhinda arvestamata, põhjustades sellega võlgniku vara olulise vähenemise ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kuna nimetatud tegu on kasitusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.
2-09-70941
11.Võlgniku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud olukord rahvusvahelistel turgudel ja AS PL pankrot. Ajutise pankrotihaldur hinnangu on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud kasematerjali hinna langus, mis avaldas mõju AS PL pankroti väljakuulutamisele. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead ja eelkõige võlgniku põhivara võõrandamine, mille tulemusel võlgniku vara vähenes oluliselt. Asjaolu, et AS PL pankrotistus ning selle tulemusel jäi võlgnikul laekumata nõuded nimetatud äriühingu vastu viitab asjaolule, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud piisavalt hoolsuskohustust ega olnud informeeritud AS PL majanduslikust olukorrast ega hinnanud riske, mida nimetatud äriühinguga majandussuhete jätkamine kaasa toob. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks planeerimiskohustuse rikkumine. Võlgniku juhatuse liikme 10.03.2010 kohtuistungil antud seletuse kohaselt kulus tal äriplaani jaoks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja valdkonnast teadasaamiseks paar nädalat, eelnevalt puudus tal kokkupuude äriühingu tegevusvaldkonnaga. Nimetatu näitab, et võlgniku juhatuse liikmel puudusid piisavad teadmised äriühingu tegevusvaldkonnast ja see ei võimaldanud tal äriühingu tegevust nõuetekohaselt planeerida. Kuna võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli tal eelnevalt suusõnalised kokkulepped investoritega, mida investorid hiljem ei täitnud, siis tuleneb nimetatust, et võlgniku juhatuse liige ei hinnanud piisavalt riske, mida toob kaasa suuliste kokkulepete sõlmimine, mille sõlmimist tal hiljem tõendada ei ole võimalik.
12.12.03.2010 Harju Maakohtu määrusega määras kohus SIOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 50 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna SIOÜ varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb pankrotiavalduse menetlus SIOÜ pankroti väljakuulutamiseks lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.