2-10-10135/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ajutise halduri aruanne OÜ C on kantud Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 02.09.2003.a registrikoodi XXX all. Tegevusalaks oli toitlustamine. Osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Vara: Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et võlgnik omab Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 24.03.2010.a. oli 0,00 krooni. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et võlgniku nimele sõidukeid käesoleval hetkel registreeritud ei ole. Võlgniku nimele oli registreeritud sõiduk Citroen C3 Pluriel (reg. märk XXX , ehitusaasta 2003), millel toimus omaniku vahetus 05.01.2010.a vastavalt sõlmitud müügilepingule. Müügihinnaks oli 48 000 krooni, mis tasuti OÜ-le C sularahas. Laekunud vahenditest on tasutud äriühingu võlgu. Kinnistusosakonna andmetel kinnistuid võlgniku nimel ei ole. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud võlgniku omanduses olevat vallasvara. Pankrotiavaldusele lisatud äriühingu bilansi (seisuga 31.10.2010.a) kohaselt on äriühingul põhivara kokku summas 409 138 krooni. OÜ C kasutas oma majandustegevuse arendamiseks OÜ-lt M renditud ruume asukohaga Narva mnt 15, Tallinn. Võlgniku esindaja esitas pankrotimenetluse ajal ajutisele haldurile dokumendid, millest nähtus, et OÜ M on 10.01.2010.a. avaldusega üürilepingu erakorraliselt üles öelnud ja kasutanud üürileandja seadusejärgset pandiõigust. Nimetatud avalduse kohaselt ütles OÜ M üürilepingu üles alates 01.03.2010.a., kuna seisuga 10.01.2010.a. oli OÜ-l C üürivõlg kokku 212 324 krooni. Sama avaldusega informeeris OÜ M OÜ-d C, et juhul, kui võlgnik ei tasu üürivõlga hiljemalt 15.02.2010.a., müüb OÜ M panditud vara avalikul enampakkumisel. OÜ C vara üleskirjutamine toimus 16.01.2010.a. OÜ C vara enampakkumise kuulutus ilmus 16.02.2010.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vara müügileping sõlmiti 01.03.2010.a., mille kohaselt oli kogu vara müügihind 100 000 krooni. Pärast vara müüki sõlmisid rendileandja OÜ M, vallasvara omanik OÜ K ja OÜ C kokkuleppe, millega pikendati üürilepingut kuni 01.04.2010.a. Kirjeldatud olukorrast tulenevalt on OÜ C juhatuse liige TP esitanud 24.03.2010.a. kohtule e-kirjaga ka vastava selgituse. Enampakkumisest saadud summa (100 000 krooni) ulatuses on vähendatud OÜ C võlgnevust OÜ-le M. Samas nähtub nii kohtule esitatud bilansist kui ka ajutisele haldurile esitatud 2008.a. majandusaasta bilansist, et äriühingul oli põhivara kokku 409 138 krooni väärtuses, mis on jääkmaksumus. 2008.a. majandusaasta bilansi kohaselt oli vara algmaksumus 1 009 522 krooni. Sama bilansi aruande lisa selgitab, et põhivara alammääraks on 10 000 krooni. Kohtule esitatud vara nimekirjas loetletud vara oli seega suures osas väheväärtuslik inventar, mis aruandes ei 2(4)

kajastu põhivarana. Ajutisele haldurile antud selgutuste ja esitatud dokumentide kohaselt on tegemist renditud ruumidesse tehtud parendustega ja ventilatsioonisüsteemiga, mida ei saa demonteerida. Pankrotiavaldusele lisatud bilanss kajastab veel muid lühiajalisi nõudeid summas 38 200 krooni. Tegemist on rendilepingu sõlmimisel rendileandjale tasutud garantiirahaga. Kuna OÜ-l C on rendivõlg, siis on rendileandjal õigus garantiiraha tasaarvestada rendivõlaga. Kassa jääk oli seisuga 31.03.2010.a. 1519,75 krooni. Seega tulenevalt eeltoodust on võlgnikule ajutisele haldurile teadaolevat vara 1519,75 krooni. Kohustused: Järelepärimise tulemusena Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu ja tollikeskusesse selgus, et seisuga 15.03.2010.a. oli maksuvõlgnevus kokku 382 654,44 krooni, millest põhivõlgnevus on 316 012,16 krooni ja intressivõlg 66 642,28 krooni. Võlgnevus 10-le võlausaldajale kokku on 175 068.85 krooni, millest neli suurimat võlausaldajat on: OÜ M summas 112 324 krooni, 3D C OÜ summas 30 720 krooni, R OÜ (praegune OÜ C ) summas 9912 krooni ja NBOÜ summas 7356,05 krooni. Kuigi OÜ C esitas kohtule nimekirja oma varast, mis hilisema selgituse kohaselt oli juba enne pankrotiavalduse esitamist koormatud randileandja pandiõigusega ja see oli ka enampakkumisel võõrandatud, oli OÜ C oma kohtule esitatud võlgade nimekirjas võlgnevust OÜ-le M vähendatud panditud esemete müügist saadud 100 000 krooni võrra ja tagatisraha võrra. Omanike poolt on antud tagatiseta laene kokku 500 000 krooni. Samas kajastab OÜ C raamatupidamine seisuga 31.12.2008.a. tagatiseta laenukohustusi summas 252 253 krooni ja kohtule esitatud bilanss seisuga 31.01.2010.a. 115 814 krooni. Raamatupidamisseadus lubab eraisikute poolt äriühingule antud laene vähendada ja selle võrra suurendada kasumit ja seda tehakse selleks, et äriühingu omakapital ei läheks negatiivseks. Töötasu võlgnevus 7-le töötajale on kokku 66 510 krooni. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad võlgniku ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 740 047,29 krooni. Maksejõuetuse põhjus: Majanduskriisi negatiivne mõju äriühingu käibele. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. OÜ C on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud vara tagasivõitmise võimalused. Äriühingu tervendamine ajutise pankrotihalduri arvates ei ole võimalik. Kohtuistung Kohtuistungil 07.04.2010.a jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukohtade juurde, leides et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku seaduslik esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ei vaielnud vastu ka ajutise halduri töötasu ja kulutuste nõudele, märkides et on juhatuse liikmed nõus need ise kandma ulatuses, mida ei kata võlgniku vara. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (vähemalt 1 023 844,96 krooni ulatuses) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse 3(4)

kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatus on jätnud tähtaegselt täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse, s.t kas likvideerimismenetluse asemel oleks tulnud kohe esitada pankrotiavaldus kohtusse. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks ja kulutuste hüvitiseks 20 000,00 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt TsMS § 146 lg 1 p-st 2 kuulub võlgnikult OÜ-lt C ja TP’ilt ning KP’ilt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri Ly Müürsoo kasuks 20 000,00 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KP’ile.