Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I. Asjaolud Osaühing Kraana Kaks esitas Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi Ranika pankroti väljakuulutamiseks. Kohus avalduse menetlusse võtmise eelduste kontrolli käigus tegi kindlaks, et võlgniku asukohaks on XXX – mis paikneb Viru Maakohtu tööpiirkonnas. 05.08.2009.a Harju Maakohtu määrusega tsiviilasi oli üleantud kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale. 26.08.2009.a määrusega võttis Viru Maakohus pankrotiavalduse menetlusse ning määras eelistungi pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks. Võlgniku aktsiaselts Ranika (edaspidi võlgnik) seaduslik esindaja juhatuse liige L T esitas 09.09.2009.a Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks on ehitustööde teostamine. Võlgniku makseraskused on tingitud eelkõige üldisest majanduslangusest ja hetke olukorrast kinnisvaraturul. Kinnisvaraarendajate raske olukorra tõttu on ka ehitussektoris hinnad oluliselt langenud ning tekkinud rohkelt vaidlusi ehituskvaliteedi osas. Ehitushindade olulise languse tõttu ei ole võlgnik suuteline konkureerima uute ehitusobjektide teostamise osas. Käesoleva aja seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja palub algatada võlgniku suhtes pankrotimenetluse ja kuulutada välja pankrot. 14.09.2009.a määrusega võttis Viru Maakohus võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ning algatas pankrotimenetluse võlgniku aktsiaseltsi Ranika suhtes nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. 14.09.2009.a määrusega otsustas kohus liita võlausaldaja pankrotiavalduse ja võlgniku pankrotiavalduse ühte menetlusse (tsiviilasjad nr 2-09-35995 ja nr 2-09-45305) ning lugeda tsiviilasja numbriks 2-09-35995 ning menetleda käesolevat tsiviilasja kui võlgniku pankroti avaldust. Ajutine pankrotihaldur esitas 29.09.2009.a Viru Maakohtule ajutise halduri aruande, milles palub lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Viru Maakohus tegi 09.10.2009.a määruse, millega lõpetas pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlausaldaja osaühing Kraana Kaks esitas 30.10.2009.a Viru Maakohtule määrusekaebuse 09.10.2009.a määruse peale. Määruskaebuses palub võlausaldaja tühistada 09.10.2009.a kohtumäärus ning leidis, et on võimalusi vara tagasivõitmiseks ja juhatuse liikme tegevuses esinevad kuriteo tunnused. Määruskaebus oli edastatud Tartu Ringkonnakohtule, kes tühistas Viru Maakohtu määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Viru Maakohus arutas asja 09.03.2010.a avalikul kohtuistungil, millel tegi ajutine haldur ettepaneku maksta deposiiti 100 000 krooni, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ütles, et kui võlausaldajad tasuvad kohtu poolt määratud summa, siis tuleks välja kuulutada pankrot. Viru Maakohus tegi 18.03.2010.a määruse, milles tegi võlgniku aktsiaselts Ranika võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks 100 000 krooni. Keegi võlausaldajatest ei ole nimetatud summat tasunud. 2(11)

II. Ajutise halduri aruanne Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine pankrotihaldur 18.09.2009.a küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku registrijärgsele aadressile ning võlgniku juhatuse liikme e-posti aadressile. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 23.septembriks 2009.a. Võlgniku esindaja on osaliselt esitanud järelepärimises nõutud dokumendid 24.09.2009.a ja osaliselt vastanud halduri küsimustele alles 28.09.2009.a. Pärast ajutise halduri aruande valmimist ja kohtule ning võlgniku esindajale saatmist on võlgnik esitanud täiendavaid selgitusi AS-ga Swedbank sõlmitud garantiilepingute kohta. Ajutine pankrotihaldur on suhelnud ka panga esindajatega, kes kinnitavad võlgniku ütlusi. Samuti on võlgnik täiendanud oma vastust ajutise pankrotihalduri järelepärimisele ostjate vastu esitatavate nõuete osas. Kuna eelmainitu tõttu muutub võlgniku varade koosseis ja suurus, siis koostas ajutine haldur parandatud aruande. Enne 09.03.2010.a toimunud kohtuistungit esitas haldur täiendatud aruande. Ajutine pankrotihaldur saatis järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile ning kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks oli ametiasutustelt enamik vastuseid saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Võlgniku tegevusest Tegevuse sisu: võlgniku tegevus on asutamisest alates olnud ehitustööde teostamine. Arvestades hetke majandusolukorda ning situatsiooni kinnisvaraturul, langesid oluliselt hinnad ka ehitussektoris ning võlgnik ei olnud enam võimeline konkureerima uute projektide hankimisel ja tekkisid makseraskused. Varad

3(11)

Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo on seisuga 24.09.2009.a 0,00 krooni. Võlgnik ei oma kohustusi panga ees. AS-s Nordea Pank omab võlgnik arvelduskontosid nr XXX, mille saldo on seisuga 28.09.2009.a 253,78 krooni ja nr 17002340078, mille saldo on seisuga 28.09.2009.a 0 EUR. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Kassa jäägi andmete osas tugineb haldur võlgniku poolt esitatud kontode koondile, mille kohaselt on kassas 136,98 krooni. Kassa jääki ei ole haldurile aruande koostamise päeva seisuga üle antud. Nõuded ostjate vastu Võlgniku 18.09.2009.a bilansi kohaselt kuulub äriühingu vara hulka 544 280 krooni suurune nõue ostjate vastu. Võlgniku 18.09.2009.a debitoorse võlgnevuse koondaruandes on klientidena, kelle vastu võlgnikul on nõue, märgitud järgmised isikud: a) AS Merko Ehitus, võlg kokku 89 741,92 krooni. Tegemist on AS Ranika poolt AS Merko Ehitus kasuks broneeritud rahasummaga, mis on ette nähtud garantiiperioodi jooksul tekkida võivate nõuete täitmiseks. Võlgniku esindaja sõnul, arvestades garantiisummat ja asjaolu, et ehituses on tavaline, et garantiiperioodi lõpuks teeb ehitaja garantiiremondi, võib arvata, et eelnimetatud summast jääb järele vähem kui 40 %. Seega arvestab haldur nõudeks AS Merko Ehitus vastu 30 000 krooni; b) A K, võlg kokku 8401,11 krooni. Võlgniku esindaja on püüdnud võlga sisse nõuda, kuid see ei ole õnnestunud. Seega võib antud võla hinnata lootusetuks ja seda ei saa arvestada vara hulka kuuluvaks; c) Facio Ehitus AS, võlg kokku 446 136,76 krooni. Nõude kohta on võlgniku esindaja seletanud, et nõue tuleneb AS Ranika ja Facio Ehitus AS vahel 19.01.2009 a. sõlmitud alltöövõtulepingust nr 950/05, mille objektiks oli Rapla Spordihoone ehitustööde teostamine. Facio Ehitus AS, viidates lepingu rikkumisele seoses tähtaja ületamisega ning kvaliteediprobleemidele, jättis võlgnikule maksmata summa 446 136,76 krooni. Kuna Facio Ehitus AS ähvardas juhul, kui võlgnik esitatud pretensioonidega ei nõustu, esitada veelgi suurema leppetrahvi nõude, siis ei jäänud võlgnikul muud üle, kui lõpetada nõude sissenõudmine AS-lt Facio Ehitus. Võlgniku esindaja arvamus on, et nimetatud nõude sissenõudmine ei ole ka kohtu kaudu võimalik. Arvestades eeltoodut, jätab haldur nõude AS Facio Ehitus vastu vara hulka arvestamata. Seega on nõudeid ostjate vastu summas 30 000 krooni. Ettemaksed ja varud Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul ettemakseid teenuste eest 35 krooni ulatuses. Varud puuduvad. Võlgniku ja AS Swedbank vahel on sõlmitud järgmised garantiilepingud: -

Nr 06-216935-GF, summas 238 374 krooni, tähtaeg lõpeb 30.09.2009.a Nr 07-221663-GF, summas 283 819 krooni, tähtaeg lõpeb 15.09.2010.a 4(11)

-

Nr 08-033087-GF, summas 57 847 krooni, tähtaeg lõpeb 15.09.2010.a Nr 08-064504-GF, summas 20 211 krooni, tähtaeg lõpeb 01.12.2010.a Nr 08-064524-GF, summas 38 710 krooni, tähtaeg lõpeb 01.12.2010.a.

Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku ja panga esindaja antud selgituste kohaselt ei saa vara hulka lugeda eelnimetatud summasid, kuna tegemist on mitte võlgniku poolt lepingupartnerile antud garantiiga ja panka broneeritud rahasummadega, nagu ehituses antud garantiide puhul tavaks, vaid panga poolt antud garantiiga võlgniku lepingupartneritele. Pangal omakorda on tagasinõude õigus võlgniku juhatuse liikme vastu, kes on pangale andnud tagatise oma isikliku vara näol juhuks, kui pank peab rahuldama garantiiajal tekkinud lepingupartneri nõude AS Ranika vastu. Seega ei saa arvestada eelnimetatud summasid vara hulka kuuluvateks. Võlgniku käibevara on ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul kokku 31 026 krooni.

5(11)

Lisaks võlgneb võlgnik AS-le SEB Pank teenustasu kokku 285 krooni. Haldur lähtub panga poolt esitatud andmetest. - võlad tarnijatele 4 448 276 krooni; - võlad töövõtjatele 1 211 519 krooni (võlgniku väitel on need nõuded töötajatele Töötukassa osaliselt hüvitanud, seega tegelikult need nõuded puuduvad; töötajad ei ole ka halduri poole pöördunud); - muud viitvõlad 29 752 krooni, mis tuleneb krediitkaardi võlgnevusest. AS Swedbank teatel on võlgnikuga sõlmitud krediitkaardi leping nr 09-047026-CC, põhiosa võlg 35 210,56 krooni, põhiosa viivis 4718,14 krooni, teenustasu võlg 742,50 krooni ja teenustasu viivis 99,83 krooni. Kokku 40 771,03 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlga ei ole. Suurimateks võlausaldajaks on võlgniku poolt esitatud kreditoorse võlgnevuse koondaruande kohaselt OÜ Rautakesko, AS Rudus, AS Talot, OÜ Celastone, OÜ Kraana Kaks. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi kuni summas 7 078 371 krooni. Majanduslik analüüs Võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks on haldur koostanud võlgniku 18.09.2009.a seisuga esitatud bilansi analüüsi põhilistes majandusnäitajates, millest nähtuvalt on võlgniku:

Üldine võlakordaja näitab, kui palju on firma koguvahendid finantseeritud laenatud fondidest. Üldiselt võib lugeda koefitsient üle 0,5 sõltuvuseks võõrkapitalist, mis võib takistada edasiste investeeringute saamist. Valem: võõrkapital / koguvara.

3,00 < Z

- pankroti tõenäosus praktiliselt puudub VALEM: 1.2*((käibevara-lühiajalised võlgnevused) / koguvara)+ 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara). Ülaltoodust lähtuvalt võib võlgniku majandusolukorda pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang AS Ranika majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Pankrotiavaldus ja arvamus maksejõuetuse kohta Pankrotiavalduse on esitanud OÜ Kraana Kaks ja võlgniku juhatuse liige L T. Pankrotiavalduses märgib võlgniku esindaja maksejõuetuse põhjusena asjaolu, et makseraskused on tingitud eelkõige üldisest majanduslangusest ja olukorrast hetke kinnisvaraturul. Esialgse hinnangu alusel on püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009.a juuli lõpp, kuna just siis on tehtud viimased tehingud AS Swedbank kontol. AS SEB Pank olevat kontot ei ole võlgnik kasutanud alates 2009.a maikuust. Võlgniku juhatuse liige on andnud äriühingule laenu ja on varasemalt suurendanud ka osakapitali. Samuti on peetud läbirääkimisi mitmete potentsiaalsete lepingupartneritega (nt OÜ Germaine) ja võlgnikule on tehtud ka mahukat tööd tõotavaid hinnaküsimisi Ida-Virumaalt (nt Mäetaguse Hooldekodu, Jõhvi lasteaed) 2009.a suvel, kuid augusti keskpaigas selgus, et koostöövõimalused ei realiseeru ja äriühing on siiski püsivates makseraskustes. Eeltoodu alusel teeb haldur järelduse, et võlgnik proovis makseraskustest välja tulla, kuid et see ei õnnestu, sai selgeks 2009.a augusti teises pooles. Haldur on analüüsinud võimalust, et võlgnik on pankrotiavalduse esitanud hilinenult, kuivõrd äriseadustiku § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Nagu nähtub haldurile esitatud AS Ranika bilansist, oli võlgniku omakapital negatiivne ka 2009.a alguses ning äriühingu juhatus oleks pidanud vastavalt äriseadustiku § 292 lg 1 p-le 1 kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku. Ajutine haldur on jõudnud järeldusele, et võlgnik mõistis oma püsivat maksejõuetust 2009.a augusti keskpaigas, kui ei realiseerunud koostöövõimalused OÜ-ga Germaine ning ära langesid ka mahukat tööd tõotavad võimalused osaleda Mäetaguse hooldekodu ja Jõhvi lasteaia ehitusel. Viimased tehingud nii AS Swedbank kontol kui ka Nordea pangas asuval kontol tehti 2009.a juulis-augustis. Võlgnikule maksti veel augusti alguses Nordea Pangas asuvale kontole märkimisväärseid summasid, mis näitab, et võlgnikule laekus veel ka augustis 2009.a arvele raha, mille arvelt ta lootis oma kohustusi vähendada. Pankrotiavaldus on võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud 03.septembril 2009.a, seega tähtaegselt. Ajutise menetluse ajal selgunud asjaolude põhjal ei saa haldur kindlalt väita, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineks KarS § 3851 sätestatud teo tunnuseid. 7(11)

Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud majanduse jahtumisest, mis mõjutas eriti ehitus- ja kinnisvarasektorit, milles võlgnik tegutses. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Võlgniku Nordea pangas asuvale arveldusarvele on 2009.a juulis-augustis laekunud kokku 435 674,27 krooni. Suurem summa laekus 03.08.2009.a AS-lt Facio Ehitus (292 544 krooni). Võlgnik on eelnimetatud perioodil maksnud osaliselt ka võlausaldajate nõudeid (Lauri Talvistu 6940 krooni, Cordex Ehitus OÜ 290 100 krooni, OÜ Varmest 126 400 krooni, Mare Tiik 7 000 krooni, AS Tallmac 541 krooni). Cordex Ehitus OÜ on võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühing, OÜ-l Varmest haldurile teadaolevalt seos võlgniku või selle juhatuse liikmega puudub. Võlgnik on haldurile seletanud, et ehitusega tegelevate ettevõtete seas on tavaks maksta konkreetse objekti ehitamise eest laekunud summad kõigepealt objekti ehitamisega seotud olnud äriühingutele. Nii toimiti ka seekord ning AS-lt Facio Ehitus Rapla Spordihoone ehitamise eest laekunud summad kanti edasi sama ehitusobjekti alltöövõtjatele. Ajutine haldur on palunud võlgnikul esitada lepingud, mis tõendaksid eelnimetatud äriühingute seotust Rapla Spordihoone ehitamisega, kuid aruande koostamise seisuga ei ole võlgnik lepinguid esitanud. M T oli väljamakse tegemise ajal AS Ranika raamatupidaja ning talle väljamakse tegemist peab haldur õigustatuks, kuna tegemist on töötajaga ning võlgnikul oli ka makseraskuste ajal vaja pidada raamatupidamist. Ajutine haldur ei saa kogutud informatsiooni põhjal kindlalt väita, et antud olukorras ja ehituses valitsevaid tavasid arvestades saab summade edasikandmist alltöövõtjatele nimetada ühe võlausaldaja eelistamiseks. Tagasivõitmise võimalus võib esineda OÜ Cordex Ehitus ja L T puhul, arvestades PankrS § § 110 lg 1 p 2. OÜ Varmest vastu saab esitada tagasivõitmise nõude, arvestades PankrS § 110 lg 2, kuid kui võlausaldaja tõendab, et ta ei teadnud AS Ranika maksejõuetusest, siis on tagasivõitmine vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui haldur esitab tagasivõitmise hagid kohtusse, siis tuleb riigilõivu maksta järgmiselt: L T vastu esitatava nõude suurus 6940 krooni, riigilõiv 1400 krooni; OÜ Cordex Ehitus vastu esitatava nõude suurus 290 100 krooni, riigilõiv 30 000 krooni; OÜ Varmest vastu esitatava nõude suurus 126 400 krooni, riigilõiv 15 000 krooni. Kokku kulub riigilõivudele hagiavalduste esitamisel 46 400 krooni. Käesoleva pankrotimenetluse mahukust arvestades on pankrotihalduri tasu ligikaudne suurus 60 000 krooni. Seega, arvestades käesoleva pankrotimenetluse asjaolusid peaks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kantava summa suurus olema 100 000 krooni. 8(11)

Nõuete tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 31 026 krooni ja kohustusi on vähemalt 7 078 371 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Halduri arvamusel, on võlgnik maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine, majandustegevus on lõppenud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on lisanud aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgniku esindajaga, analüüsinud võlgniku poolt esitatud raamatupidamis- ja muid dokumente, võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud võlgniku bilansi analüüsi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades aruandes eeltoodut tegi haldur ettepaneku:

III. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg-te 2 ja 3 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lg 1 nimetatud summat. 9(11)

Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub aktsiaseltsil Ranika vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri taotlusel tegi kohus võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 100 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur leidis, et antud juhul ei olnud ilmselt tegemist raske juhtimisveaga ning halduri arvates, esitas juhatuse liige pankrotiavalduse tähtaegselt. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et tagasivõitmine on vähetõenäoline. Ajutine haldur märgib, et aktsiaseltsi Ranika pankrotimenetlus tuleb lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et aktsiaseltsi Ranika pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 alusel. 09.03.2010.a toimunud kohtuistungil kinnitas võlgnik, et ta on esitanud pankrotihaldurile kõik talle teadaolevad andmed oma vara ja võlgade kohta ja need on õiged. Kohtuistungil teatas kohus ka summat 100 000 krooni, mida on vaja pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja OÜ Kraana Kaks vastas, et üksinda ei ole nõus sellist summat maksma. Kuna keegi võlausaldajatest ei ole nimetatud summat tasunud ka pärast vastava teate ilmumist Ametlikes Teadaannetes, leiab kohus, et on täidetud raugemise eeldused. Võlgnikul ei jätku vara kulude katteks, mistõttu tuleb lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Terje Eipre vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine

10(11)

pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata L T. Eeltoodu põhjustel leiab kohus, et aktsiaseltsil Ranika tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist raske juhtimisveaga ning vara tagasivõitmise võimalused on vähetõenäolised.

IV. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg-te 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud koos aruandega arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 18 500 krooni (18,5 tundi x 1 000 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 6 105 krooni) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4 676,40 krooni (sisaldab käibemaks 20%) – kokku 29 281,40 krooni - võlgnikult aktsiaselts Ranika. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Fred Fisker Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.