Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastu PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK

Viru Maakohtu 08. märtsi 2010 kohtumäärusega algatati Roni Trans OÜ pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks määrati Tarmo Villman.

Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku üldandmed Võlgniku esmane registrikanne Viru Maakohtu äriregistris on tehtud 04.08.2007.a. Asutajateks olid N. R. ja A. R.. Perioodil 16.01.2007 kuni 01.01.2010 ainuomanik D. I.. Alates 01.01.2010 on ainuomanikuks OÜ Atrixon ( reg. kood 10855754). Juhatuse liikmeks on M. P. .Äriühingu osakapitali suurus 840 500 EEK. Majandusaasta ühtib kalendriaastaga. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles transporditeenuste osutamisega (rahvusvaheline kaubavedu). Põhiliselt kasutas võlgnik transporditeenuste osutamiseks 3.-date isikute (liisingfirmade) omandis olevaid sõidukeid. Ajutine haldur välja selgitanud, et Võlgniku tegevjuhiks oli kuni detsember 2009.a. D. I..

Andmed võlgniku vara kohta Päringuandmetele vastavalt pankades on raha -27 krooni ja 4,38 eurot. (pangaväljavõtete kohaselt veebruari 2010 algus pankades raha 80,96 EEK). Kassa asukoha kohta puudub info. 17.12.2009. bilansi kohaselt kassas raha 47017 EEK, 17.12.2009 üleandmisakti kohaselt kassajääk üle antud M. P.i. Ajutisel halduril puudunud võimalus tuvastada kassajäägi olemasolu, mistõttu tuleks konservatiivsuste põhimõttest lähtuvalt lugeda kassajäägiks 0 krooni. Puudub teave nõudeõiguste kohta. 2(6)

17.12.2009 bilansi kohaselt nõuded puuduvad (puudub teave hilisema majandustegevuse kohta), tulevaste perioodi kuludena kajastatud 751156 EEK. Võlgniku endise juhatuse liikme selgituste kohaselt on tegemist liisinglepingu esemete esmaste sissemaksetega. Liisingfirmade Swedbank Liising AS ja DnB Nord Liising AS vastusest tuleneb, võlad liisingandjatele, lepingud erakonnaliselt üles öeldud. Nimetatust nähtub, et vastavad nõuded puuduvad. Ajutise haldur hinnangul vastava raamatupidamiskirja tegemisel ei ole lähtutud heast raamatupidamistavast. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt nõudeõigused puuduvad. Põhivaraks on kinnistu Soo põik 10, Jõhvi. Tegemist on hoonestatud kinnistuga, millel paikneb elamu. Ajutise haldur tuvastatu kohaselt ei ole hoone kasutuses (võib eeldada külmakahjustuste olemasolu). Teadmata vara väärtus, kuna teadmata külmumisest tulenevad kahjustused. Nimetatud kinnistu bilansiline maksumus 2400000 krooni, tegelik maksumus jääb tänase turuhinna juures kindlasti alla 0,5 milj.kr. Muude põhivarade (transpordivahendid) bilansiline jääkmaksumus 3600704 EEK. Nimetatud vara näol on tegemist Swedbank Liising AS ja DnB Nord Liising AS omandis olevate transpordivahenditega. Liisingfirmade andmetel on nimetatud varad põhiosas tagastatud, saadud vastustest tulenevalt on võlgnikul vara tagastamisel jäänud alles võlgnevused (varade müügist saadud rahalised vahendid olid ebapiisavad kõigi võlgade tasumiseks). Seega muu põhivara puudub. Eeltoodust tulenevalt Võlgniku varade väärtus maksimaalselt kuni 500 000 EEK. Andmed võlgniku kohustuste kohta. Puudub täielik teave võlgniku kohustuste kohta. Võlgniku 17.12.2009 bilansi järgi kapitalirendi ja liisingkohustusi 45702181 krooni. Kohustus Swedbank laenuleping kohaselt seisuga 19.03.2010 – 1 702 636,88 krooni. Võlgnevused liisingfirmadele osaliselt ebaselged, kuna osad varad realiseeritud, osa mitte. Arvestades turuolukorda veokite müügihind on tunduvalt väiksem kui sõidukite jääkväärtus. Nimetatud kohustused olid kajastatud nii lühi- kui ka pikaajaliste kohustustena. Kuna Võlgnik ei ole omi kohustusi täitnud pikaajaliselt, on võlausaldajad ütelnud lepingud ülesse ja nõudnud kohustuste kohest täitmist. Liisingfirmade ja panga esitatud nõuete kohaselt nõudeid võlgniku vastu kokku 8 818 334,86 krooni. Võlgniku 17.12.2009 bilansi järgi kohustusi tarnijatele, töötajatele (puudub teave kellele), maksuvõlgu kokku summas 2014490 krooni. Olemasolevate andmete kohaselt nõudeid võlgniku vastu esitatud minimaalselt summas 10 832 824,86 krooni. Nimetatud võlasumma väheneb, kui liisingandjad müüvad kõik liisingesemed. Võlgniku 17.12.2009 bilansi järgi liisingvarade jääkväärtus 3600704 krooni. Eeldada võib, et liisinglepingute järgi jääb täitmata kohustusi ca 5217631 EEK (8 818 334,86 -3600704). Seega Võlgniku vastu olevaid täitmata nõudeid minimaalselt kogusummas 7232121 krooni. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muude kohustuste olemasolu. Ajutise halduri esmahinnangul võlgniku võlakohustusi ei ole raamatupidamises kajastatud vastavalt Raamatupidamisseaduse sätestatule ning samuti ei ole järgitud häid raamatupidamistavasid. Seega Võlgniku esitatu kohaselt omakapital on negatiivne summas ca 6,7 milj. krooni. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et on juba pikaajaliselt võlad mida ei suudeta täita. Võlgnikul endal puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, samuti et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on ajutise halduri hinnangul võlgniku netovara negatiivne. 3(6)

Ajutise halduri hinnangul ei ole hetkeolukorras vajalik välja tuua mingeid finantsnäitajad, kuna võlgnik on püsivalt ja selgelt maksejõuetu. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks lähitulevikus. Seoses sellise vara puudumisega, millega oleks võimalik tulu teenida, on ebareaalne, et lähiajal oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult, mis võimaldaks tulevikukasumist täita kõik kohustused. Võlgniku omakapital oli 01.01.2009 seisuga positiivne, seda summas 2,132 milj.kr. 2009.aastal oli majandustegevuse kahjum 1918092 krooni. Ajutisel halduril on puudunud juurdepääs võlgniku dokumentidele, mistõttu on raskendatud maksejõuetuse põhjuste välja toomine. Samas transpordisektori üldolukorrast tulenevalt on teada asjaolud, et seoses nõudluse järsu langusega langenud transpordihinnad. See omakorda põhjustanud kahjumliku majandustegevuse. Arvestades asjaoluga, et võlgniku enamik transpordivahenditest oli soetatud võõrvahendite abil, siis puudus piisav rahavoog oma võlakohustuste teenindamiseks. Ebapiisava info tõttu on raskendatud maksejõuetuse põhjuste tuvastamine. Võlgnik ei ole neid välja toonud. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi, eelkõige võlgniku juhtorganite liikmete tahtlust võlgniku maksejõuetuse põhjustamisel. Tulenevalt asjaolust, et täitmata kohustused liisingfirmadele olid tekkinud juba september-oktoober 2009.a., siis maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda september-oktoober 2009.a. Ajutise haldur hinnangul Võlgniku sisuliseks varaks on hetkel Soo põik 10 Jõhvi asuv kinnistu, kus asub eramu. Selle vara soetamismaksumus oli 2,4 milj.kr., kuid turuhindade languse ja talvel toimunud jäätumise tagajärjel tekkinud kahjustustest tulenevalt (selgelt näha, et hoonet talvel ei köetud) nimetatud kinnistu väärtus ei ületa 0,5 milj.kr. Nimetatu kahju tekkimine võib tuleneda juhatuse liikmete tegevusetusest – kui puudusid rahalised vahendid vara säilimise tagamiseks, tulnuks esitada võlgniku pankrotiavaldus. Seega võlgniku pankrotiavalduse esitamata jätmist võlgniku juhatuse poolt saab seetõttu käsitleda raske juhtimisveana, juhtimisveana saab käsitleda ka liisingesemete mittetagastamist liisingandjatele ja sellest tekkinud kahju. Ajutine haldur ei välista muude juhtimisvead ilmsiks tulekut edasise pankrotimenetluse käigus ( ebapiisava info tõttu on see hetkel olnud raskendatud). Ajutine pankrotihaldur ei ole hetkeks tuvastanud käesolevas menetluses selget tahtliku maksejõuetuse põhjustamist juhatuse liikmete poolt. Samas olemas selged juhtimisvead seoses pankrotiavalduse esitamise viivitusega. Käesoleval hetkel on teadmata, kas Swedbank Liising AS saab tagasi 2 liisingeset. Ajutine haldur ei välista, et võib olla tegemist varade varjamisega. Ajutine pankrotihaldur ei välista ka raamatupidamise kohustuse täitmisega seonduvaid süütegusid juhatuse liikmete tegevuses. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada absoluutselt selgeid tagasivõitmise võimalusi. Samas ajutine haldur on tuvastanud mitmeid tehinguid november 2009.a. võlgniku ja tema lähikondsete vahel. Hetkel puudub selgus, kas nimetatud tehingutes on tekkinud kahju võlgniku võlausaldajatele, mis annaks eelduse tagasivõitmisnõude esitamiseks. Tagasinõuete esitamise võimaluse osas andmed puuduvad Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjustena kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjuseks on rasked juhtimisevead, juhatuse liikmete tegevus ja muud juhtimisvea tunnused. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud muid kuriteo tunnustega tegusid. Ning ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalusi.

4(6)

Ajutine haldur palub kuulutada välja Roni Trans pankrot, nimetada OÜ Roni Trans pankrotihalduriks Tarmo Villman ning mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tööst ajutise pankrotihaldurina, milles palub välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu 15 töötunni eest kokku 15 000 krooni (koos tulu- ja sotsiaalmaksuga) ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni. Haldur esitas taotluse, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahaliste vahendite arvelt. Kohtuistung Kohtuistungile võlgniku esindajad ei ilmunud. Ajutine haldur kinnitas aruandes toodud seisukohti. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõustus ajutise halduri ettekande ja seisukohtadega ning palub välja kuulutada pankrot. Kohus määras, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. mail 2010 kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlausaldaja , leidis, et pankrot tuleb välja kuulutada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Vastavalt PankrS § 27 lg 5 kuulutab kohus pankroti välja jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Võlgnikul on põhivara ( kinnistu Soo põik 10 Jõhvi, millel paikneb elamu). Hoone bilansiline väärus on 2, 4 miljonit, kuid hoonel esinevad külmakahjustused, kuna hoonet ei ole ilmselt talvel köetud ja tegelik maksumus võib olla alla 500 000 krooni. Muu põhivara puudub. Võlgniku kohustused moodustavad 7 232 121 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlakohustusi ei ole raamatupidamises kajastatud vastavalt Raamatupidamisseaduse sätetele. Võlgniku vara bilansiline maksumus ei kajasta vara tegelikku turuväärtust. Võlgnikul puudub käesoleval ajal tegevus. Samal ajal suurenevad intressikulud. Ajutise halduri hinnangul ületavad kohustused varasid, kuigi 17.12.2009 bilansiandmete kohaselt on netovara positiivne. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku netovara negatiivne. Pankrotiohu näitaja Altmanni võrrandi kohaselt on väiksem kui 1,8 , mis näitab, et pankroti tõenäosus on kõrge. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused ületavad varasid ligikaudu kaksteist korda, võlgnikul majandustegevus ja sellest tulenevalt ka varade suurenemise võimalus puudub. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tarmo Villman on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tarmo Villman vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tarmo Villmani pankrotihalduriks. 5(6)

Kohus määras kohtuistungil, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. mail 2010 kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 15 tundi. Ajutise halduri tasu pankrotimenetluses moodustab 15 000 krooni (koos tulu- ja sotsiaalmaksuga). Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 2500 krooni. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide vormistamisel, kirjavahetuse pidamisel, transport ning päringute esitamisel. Haldur esitas taotluse mõista pankrotimenetluse kulud summas 2 500 krooni välja Tarmo Villmani kasuks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ja lg 2, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 11 sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. Võlausaldaja Timex S.A Eesti filiaali poolt on tasutud rahandusministeeriumi deposiitkontole rahalisi vahendeid ajutise halduri kulude katteks. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega määrab kohus ajutise halduri tasu suuruseks ajutise halduri töötasuna kokku 15 000 krooni (tulu- ja sotsiaalmaks sealhulgas).Ajutise halduri poolt tehtud kulutuste suuruseks määrab kohus 2500 (krooni (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu välja maksta Timex S.A Eesti Filiaali Rahandusministeeriumi deposiitkontole makstud vahenditest.

Evi Kool Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.