Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.09.2007 kliendilepingu, mille kohaselt hageja esindab kostjat või mistahes teist Eestis asuvat kostja sidus- või tütarettevõtet osutades õigusabi

Eesti seaduste küsimustes seonduvalt kostja Eestis toimuva või Eestiga seotud äritegevusega. Kliendilepingu lahutamatuteks lisadeks on kliendilepingu tüüptingimused, arveldus- ja maksetingimused ning õigusteenuse hinnakiri. Kliendilepingu alusel on hageja osutanud kostjale õigusabi vastavalt kostja igakordsetele pöördumistele. Veebruaris 2009 osutas hageja kostjale õigusabi konkurentsialastes küsimustes, kokku 8,8 tundi, kuid kostja jättis hageja vastava teenuse eest esitatud arve tasumata. Vaidlusalusel juhtumil toimus õigusabi osutamine järgmiselt. 06.02.2009 pöördus kostja nõukogu esimees Alvar V e-kirja teel hageja konkurentsiküsimustes pädeva advokaadi poole sooviga korraldada nõupidamine ASSA AB AS kartelli moodustamise ja konkurentsiseaduse rikkumise osas avalduse esitamiseks Konkurentsiametile. Samal päeval lepiti meili teel kokku nõupidamise aeg. Kogu suhtlus nimetatud küsimuses toimus kostja nõukogu esimehe Alvar V . Enne nõupidamist edastas kostja hagejale põhjaliku juhtumi kirjelduse, sealhulgas faktiliste asjaolude kirjelduse 4-1 lehel. Hageja omakorda saatis 09.02.2009 hommikul kostjale lähteülesande kirjelduse paludes see võimaluse korral enne nõupidamist allkirjastada ja nõupidamisele kaasa võtta. Samaaegselt tutvusid hageja advokaadid nõupidamiseks ettevalmistumise käigus kostja poolt saadetud dokumendiga, kogusid avalikest allikatest ASSA AB tegevuse ja turustusvõrgustiku kohta täiendavat teavet ja kujundasid probleemistikus esialgse seisukoha. Samal päeval enne nõupidamist esitas kostja meili teel hagejale veel täpsustavaid küsimusi, sealhulgas kõnesoleva õigusteenuse ajakava ja eeldatava kuluprognoosi kohta. Kuna probleemi puudutav teave oli selleks hetkeks veel puudulik, otsustati, et eeldatav töömaht täpsustatakse ja lähteülesanne allkirjastatakse pärast nõupidamist. Hageja teataski kostjale 10.02.2009 meili teel eeldatava õigusteenuse mahu. Nõupidamine toimus 09.02.2009 Alvar V ja kahe hageja vandeadvokaadi osavõtul, kus ca 1 h kestnud nõupidamise vältel arutati kostja poolt Konkurentsiametile kaebuse esitamise võimalusi, täpsustati probleemistiku asjaolusid, selgitati kostjale tema poolt püstitatud probleemiga seonduvaid õiguslikke aspekte jne. Nõupidamisel andis kostja esindaja advokaatidele üle hulga dokumente palvega neid täiendavalt analüüsida. 13.02.2009 edastas kostja analüüsimiseks täiendavalt juhtumiga seonduvat e-kirjavahetust. Hageja advokaadid analüüsisid esitatud dokumente, võttes arvesse ka nõupidamisel edastatud informatsiooni ning enne nõupidamist avalikest allikatest kogutud teavet. Samal päeval esitas hageja kostjale meili teel ka oma esialgsed seisukohad ja valikuvõimalused, kuidas asjaga edasi minna. 16.02.2009 teatas kostja aga hagejale, et ta otsustas kõnesolevas konkurentsiküsimuses hetkel vaidlust mitte alustada. Seoses sellega ei asunud hageja advokaadid ka koostama Konkurentsiametile kostja poolt soovitud kaebust. Kuu aega hiljem selgus ajalehest Äripäev, et tegelikkuses kostja siiski esitas vastava kaebuse Konkurentsiametile, kuigi väitis hagejale eelnevalt, et ta seda teha ei kavatse. Hageja on seisukohal, et kaebuse esitamisel võis kostja muuhulgas lähtuda vähemalt osaliselt ka hageja poolt kostjale õigusabi raames esitatud seisukohtadest. Hageja esitab oma klientidele arved kalendrikuu põhiselt, so iga kalendrikuu lõpus vastava kuu jooksul osutatud õigusteenuse eest. Hageja esitas kostjale 28.02.2009 arve TGP nr 000222 summas 20 074,59 krooni pluss käibemaks 3 613,43 krooni, so kokku 23 688,00 krooni. Arve esitati veebruarikuus 2009 faktiliselt õigusabiks kulunud aja eest, s.o kahe vandeadvokaadi poolt enne 09.02.2009 nõupidamist, nõudpidamisel ja nõudpidamise järgselt kostja poolt püstitatud probleemi ja edastatud dokumentide ja väidete analüüsimiseks kulutatud aja eest, kokku 8,8 tundi. Nimetatud tööde kohta esitas hageja kostjale koos arvega ka tööaruande, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kostja jättis eelnimetatud arve tasumata ja on asunud formaalsele seisukohale, et kuivõrd kostja ei kinnitanud pooltevahelises kliendilepingus ettenähtud lähteülesannet ning ei tellinud hagejalt esialgselt plaanitud kaebuse koostamist, siis kostja arvet tasuma ei pea.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt pöördus hageja kostja poole hinnapakkumise saamiseks arvestades poolte vahel kehtivat lepingut ja eelneva korduva koostöö praktikat hageja büroo advokaadi Annika V . Kostja määras nõukogu liikme

Alvar V esitama hinnapäringut hagejale Konkurentsiametile avalduse koostamiseks ja aktsionäride lepingu koostamiseks. Õigusteenuse hinnapäringu eesmärk oli planeerida ja piiritleda õigusliku probleemi lahendamiseks kostja poolt võetavaid rahalisi kohustusi. Konkurentsiametile kaebuse esitamiseks hinnapakkumise saamiseks pöördus kostja veel kahe advokaadibüroo poole eesmärgiga valida parim pakkumine. Alvar V kostja esindajana esitas kirjaliku hinnapäringu eelnevate küsimuste osas hageja advokaadile Annika V järgides päringu esitamisel poolte vahel välja kujunenud tava, et igale tööle esitatakse kirjalik hinnapäring, millele advokaat annab kirjalikult ajakulu hinnangu, mille alusel kostja kas tellib või ei telli õigusabi teenust. Selliste ajakulu hinnangute esitamisega pole eelnevalt kaasnenud arve esitamist, arve on esitatud ainult siis kui lähteülesande kirjeldus on allkirjastatud. Arvet ei esitatud ka seekord Annika V poolt tehtud ajakulu prognoosile aktsionäride lepingu koostamiseks, millele ei järgnenud kostja tellimust. Küll aga esitati arve ajakulu hinnangu koostamise eest Risto R poolt, kellele Annika Vait konkurentsiteemat puudutava küsimuse edasi suunas. Ajakulu prognoosimine on aktsepteeritud ka poolte vahelise kliendilepingu arveldus- ja maksetingimustes. Sama juhtumi õigusabi hinnapakkumise koostamise eest teised advokaadibürood arveid ei esitanud. Alvar V järgis advokaadibürooga suhtlemisel poolte vahelise kliendilepingu tingimusi ja andis advokaat Risto R selged ja konkreetsed juhised. Pooltevahelise kliendilepingu põhjal on õigusteenuse osutamise aluseks lähteülesande kinnitamine. Kliendileping sätestab punktis õigusabi ulatus ja tasu, et iga ülesande sisu ja ulatus lepitakse kokku eraldi dokumendis, mis koostatakse ja esitatakse kliendile igakordse esindusülesande kokkuleppimisel (lähteülesanne). Õigusteenuse osutamisel lähtub büroo kliendi poolt ja nimel esitatud juhistest. Lähteülesandes sätestatakse hinna ja tasumise tingimused. Alvar V andis Risto R oma e-kirjades 9.02.2009 selge juhise ajakuluprognoosi esitamiseks tellimusdokumendi ehk lähteülesande allkirjastamiseks. Kostja sai õigusabi ajakulu hinnangu Risto Rüütlilt 10.02.2009 ja andis kuue päeva jooksul 16.02.2009 e-mailiga teada, et ei nõustu pakkumisega ja ei soovi tellimust esitada. Kostja on seisukohal, et advokaat Risto R eiras kliendi kirjalikke juhiseid, kujunenud praktikat ja kliendilepingu tingimusi. Samuti ei osutatud kostjale konkurentsiküsimuses õigusabi, mis polnudki antud etapil eesmärgiks. Risto R poolt esitatud ajakulu hinnangu alusel pidi lähteülesande järgne õigusteenus sisaldama dokumentidega tutvumist, täiendavate tõendite, info kogumist, kaebuste kokkukirjutamist, jooksvate küsimuste lahendamist, kaebuste teksti kooskõlastamist. Vaidlusaluses arves sisaldub aga juba osa neist lähteülesande punktidest, millega lepingu järgselt pidi tegelemist alustatama peale lähteülesande allkirjastamist. Samuti pole mõistlik pakkumise koostamise eest esitatud arve tööde maht 8,8 tundi, mis moodustab koguni 44 % lähteülesande järgsest planeeritud põhitööde mahust. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et 10.09.2007 sõlmisid nad kliendilepingu, mille kohaselt hageja esindab kostjat osutades õigusabi Eesti seaduste küsimustes seonduvalt kostja Eestis toimuva või Eestiga seotud äritegevusega. Kliendilepingu lahutamatuteks lisadeks on kliendilepingu tüüptingimused, arveldus- ja maksetingimused ning õigusteenuse hinnakiri. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja osutas 2009. aasta veebruaris kostjale õigusabi konkurentsialastes küsimustes, kokku 8,8 tundi ning kas kostja on kohustatud selle eest hagejale tasu maksma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos, mis ei ole otsene tahteavaldus. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub alljärgnev: 06.02.2009 pöördus kostja nõukogu liige Alvar V e-kirjaga konkurentsiküsimustes pädeva hageja advokaadi Risto R poole sooviga kohtuda ASSA AB AS kartelli moodustamise teemal ja konkurentsiseaduse rikkumise osas avalduse esitamiseks Konkurentsiametile. Samal päeval lepiti kokku nõupidamise aeg,

nõupidamisel pidid osalema hageja poolt adv. Risto R ja Mariana H . E-kirjas märkis Alvar V , et ta on probleemi tõestamiseks kogunud e-kirjavahetust ja enne kohtumist valmistab ette omapoolse põhjaliku juhtumite kirjelduse, mille ta e-kirjast nähtuvalt enne nõupidamist hagejale ka esitas. 09.02.2009 enne nõupidamist saadetud e-kirjast nähtuvalt teatas adv. Risto R hagejale, et nad tutvuvad teema selgitusega ja saatis kostjale lähteülesande kirjelduse kahes eksemplaris paludes see allkirjastada ja nõupidamisele kaasa võtta. Kostja esitas enne nõupidamist e-kirja teel hagejale veel täpsustavaid küsimusi, sealhulgas õigusteenuse ajakava ja eeldatava kuluprognoosi kohta. Hageja vastusest nähtuvalt tehti kostjale ettepanek, et töömahtu täpsustatakse ja lähteülesanne allkirjastatakse pärast nõupidamist, kuna probleemi puudutav teave oli veel puudulik. 09.02.2009 teatas kostja e-kirjaga, et ta saab peale seda kogu dokumendi allkirjastada. Vaidlust ei ole, et 09.02.2009 toimus nõupidamine kostja esindaja Alvar V ja kahe hageja vandeadvokaadi osavõtul, kestusega ca 1 h. 10.02.2009 e-kirjas teatas hageja kostjale lähteülesande eeldatava õigusteenuse mahu, mis oli ca 20 tundi. 13.02.2009 edastas kostja hagejale analüüsimiseks täiendavalt juhtumiga seonduvat ekirjavahetust, küsides hagejalt, kas esitatu põhjal oleks alust kriminaalasja alustamiseks, dokumentide võetuse korraldamiseks ja kahjunõuete esitamiseks ning avaldades arvamust, et kaebuse esitamisel on suur võimalus võidu saavutamiseks ja kahjutasu saamiseks. 13.02.2009 esitas hageja kostjale e-kirjas oma esialgsed seisukohad ja valikuvõimalused, kuidas asjaga edasi minna, muuhulgas ka arvamuse kriminaalasja alustamise suhtes. 16.02.2009 e-kirjas teatas kostja hagejale, et ta otsustas kõnesolevas konkurentsiküsimuses hetkel vaidlust mitte alustada. Antud kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks hageja väited, et ta esitas kostjale lähteülesande järgmisel hommikul, so 10.02.2009, pärast kostja nõukogu liikme Alvar V kohtumist ja probleemi arutamist ning, et kostja ei teatanud pärast hagejalt lähteülesande ja eeldatava õigusteenuse mahu prognoosi saamist hagejale, et ta esitatud lähteülesannet ei allkirjasta ja vaidlust ei alusta. Vastupidi, kostja esitas selle asemel 13.02.09 hagejale uusi konkurentsiküsimust puudutavaid dokumente palvega neid analüüsida ja anda arvamus. Kohus asub seisukohale, et kostja käitumine on käsitletav VÕS § 9 kohase nõustumuse andmisega hageja esitatud lähteülesandele, kuna pärast lähteülesande kättesaamist asus kostja esitama lähteülesandes sätestatud konkurentsiõigusliku analüüsiga seonduvaid täiendavaid küsimusi ja asjaolusid, samuti dokumente. Kostjale pidi olema arusaadav, et tema poolt edastatud kirjalike materjalide analüüs ja seisukohtade kujundamine ning edastamine on oma olemuselt õigusabiteenus. Kostja väited, et tema eesmärk oli hagejalt saada hinnapakkumine ja, et ta esitas hagejale üksnes hinnapäringu planeerimaks oma rahalisi kulutusi konkurentsialase probleemi lahendamisel, on paljasõnalised ja vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Kirjavahetusega on tõendatud, et kostjale oli esmatähtis saada hagejalt õigusnõustamist ja teavet tekkinud probleemi lahendamise võimalustest ja hinnapäring esitati muude küsimuste hulgas. Ka ei teatanud kostja hagejale pärast 10.02.09 õigusteenuse mahu prognoosi saamist, et õigusteenuse kulu ei ole talle vastuvõetav, vaid läks sellest vaikimisi mööda jätkates hagejale uute konkurentsiküsimust puudutavate dokumentide saatmist ning analüüside ja arvamuste küsimist, millest hageja sai järeldada, et kostja on esitatud prognoosiga nõustunud. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on poolte vahel kliendileping koos selle lahutamatuks osaks olevate lisadega, millest lisa A on „Kliendilepingu tüüptingimused", lisa B „Arveldus- ja Maksetingimused" ja Lisa C „Alates 1. juulist 2007 kehtivad õigusteenuse tunnihinnad". Vastavalt lisa B punktile „Õigusteenuse Tasu" maksab klient advokaadibüroo poolt osutatud

teenuste eest tasu, mis arvutatakse kliendi ülesannete täitmiseks kulutatud tundide arvu korrutamise teel büroo tavapäraste tunnihindadega. Sama punkti kohaselt võib advokaadibüroo kliendi soovil aeg-ajalt prognoosida kliendile kliendilepingu alusel osutatavate teenuste ligikaudset maksumust, kuid seesugused prognoosid ei ole kunagi täpsed ega ole pooltele siduvad. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud kliendilepingust tulenevat maksekohustust, jättes hageja poolt osutatud teenuste eest täielikult tasumata. Kostja seisukoht, et vastavalt kliendilepingu punktile „Õigusabi ulatus ja tasud" läheb iga kostja poolt esitatud õigusabi küsimus töösse ainult pärast lähteülesande allkirjastamist, ei põhine lepingul. Vastavalt kliendilepingu punktile lepitakse iga ülesande sisu ja ulatus kokku eraldi dokumendis, mis koostatakse ja esitatakse kliendile igakordse esindusülesande kokkuleppimisel (lähteülesanne). Lähteülesandes sätestatakse hinnad ja tasumise tingimused. Viidatud punkt ei välista õigusnõustamist ilma lähteülesannet allkirjastamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostjale 28.02.2009 arve TGP nr 000222 summas 20 074,59 krooni, millele lisandus käibemaks 3 613,43 krooni, kokku 23 688,00 krooni. Arve aruande kohaselt esitati arve veebruarikuus 2009 õigusnõustamise eest ja see sisaldas kaebuse ettevalmistust 1 tund, dokumentide ja meilivahetuse analüüsi, konkurentsiõiguslikku analüüsi 3 tund, probleemi kirjelduse analüüsi A / A kohta info kogumist 1,5 tundi, ettevalmistust nõupidamiseks, kliendi materjalide analüüsi, nõudpidamist kliendiga 1,7 tundi, nõudpidamist 1 tund ja meilivahetuse analüüsi ja arvamuse kujundamist ning edastamist 0,6 tundi, kokku 8,8 tundi. Asjas esitatud ja eelpool analüüsitud tõenditega on tõendatud, et kostja soovis hagejalt õigusnõustamist ja hageja osutas talle vastavat teenust, mis seisnes selles, et kostja esindaja avaldas soovi kohtuda nõupidamiseks hageja konkurentsialastes küsimustes pädeva advokaadiga, käis hageja advokaadibüroos nõupidamisel, esitas hagejale nii enne kui peale nõupidamist analüüsimiseks dokumente, kirjeldas probleemi asjaolusid, esitas õiguslikku hinnangut vajavaid küsimusi ja sai neile vastuseid. Hageja esitas kostjale ka lähteülesande, mille kostja jättis allkirjastamata, vastupidiselt e-kirjas lubatule. Kostja väide, et talle esitati arve ajakulu hinnangu koostamise eest on vastuolus esitatud tõendiga. Esitatud tõendid selle kohta, et ta on varasemalt saanud hageja advokaadilt Annika V lt pakutava töö ajakulu hinnangu, millega ei ole kaasnenud arve esitamist, ei ole asjassepuutuvad, sest sellel juhul piirduski advokaadi vastus üksnes teatega ajakulu kohta ega sisaldanud nõustamist vms. Kostja väide, et esitatud arve 8,8 h ulatuses, mis moodustas 44% planeeritud tööde mahust ei ole mõistlik, on põhjendamata ja tõendamata. Kohtu hinnangul võis kostja nõustamisele konkurentsiõiguslikes küsimustes kuluda arve aruandes näidatud aeg. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja soovis hagejalt üksnes hinnapakkumist, ka ei ole ta hageja hinnapakkumise tõttu loobunud kaebuse esitamisest, sest 16.02.2009 kirjast nähtuvalt loobus kostja kaebuse esitamisest põhjusel, et tõenäosus asja võita on väike, info vaieldav ning kostjal on ASSA-ga ärilised suhted, millega ei saa riskida. Ühtlasi teatas ta kavatsusest konkreetsemat infot hankida ja ära oodata, milliseks kujunevad tema suhted äripartneriga. Kostja vastuväidetest hagile nähtub, et 16.02.2009 e-kirjas hagejale toodud põhjendus, miks kostja ei soovi Konkurentsiametile kaebust esitada, ei vastanud tõele. Kostja varjas hageja eest ka seda, et oli kaebuse koostamise teinud ülesandeks teisele advokaadibüroole, mistõttu ei saa kostja käitumist hageja suhtes TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 tulenevalt pidada heausklikuks. Kohus on seisukohal, et kostja peab tasuma hageja poolt faktiliselt tema juhtumiga tegelemisele kulunud aja ja õigusnõustamise eest, hoolimata sellest, et ta hiljem loobus Konkurentsiametile kaebuse esitamisest. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 23 688.00 krooni koos viivistega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.