OÜ Aquamarine Baltic hagi aktsiaseltsi Sarkop vastu võla 232 876,40 krooni ja viivise saamiseks ning aktsiaseltsi Sarkop vastuhagi OÜ Aquamarine Baltic vastu kahju 292 935 krooni hüvitamiseks ja leppetrahvi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.juuni 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Sarkop apellatsioonikaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Aquamarine Baltic (registrikood 11181476, asukoht Kase tn 10, Kohila vald, Raplamaa), esindaja juhatuse liige Peeter Lääts Kostja aktsiaselts Sarkop (registrikood 10405212, asukoht Taevavärava tee 3, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa), esindaja adv Kaarel Kais
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
292 935 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.juuni 2009 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata aktsiaseltsi Sarkop vastuhagi OÜ Aquamarine Baltic vastu kahju hüvitamiseks ja mõistis aktsiaseltsilt Sarkop välja viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada vastuhagi osaliselt, arvestada teisiti väljamõistetava viivise suurus ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.1.Välja mõista aktsiaseltsilt Sarkop 232 876 (kakssada kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) krooni 40 senti OÜ Aquamarine Baltic kasuks.
2.2.Välja mõista OÜ-lt Aquamarine Baltic 197 562 (ükssada üheksakümmend seitse tuhat viissada kuuskümmend kaks) krooni 30 senti aktsiaseltsi Sarkop kasuks.
2.3.Kohtuotsus on jõustunud osas, millega kohus mõistis OÜ-lt Aquamarine Baltic välja leppetrahvi 20 027,70 krooni aktsiaseltsi Sarkop kasuks.
2.4.Tasaarvestada käesoleva otsuse p-des 2.1, 2.2 ja 2.3 märgitud nõuded, mille tulemusena tuleb tsiviilasjas nr 2-08-67968 aktsiaseltsilt Sarkop välja mõista 15 286 (viisteist tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) krooni 40 senti.
2.5.Välja mõista aktsiaseltsilt Sarkop viivis ajavahemiku 27.05.2008-15.10.2008 eest kogusummas 4340 (neli tuhat kolmsada nelikümmend) krooni 94 senti põhivõlalt 15 286,40 krooni ja sealt edasi arvestusega 0,2% täitmata põhikohustusest päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Aquamarine Baltic esitas 16.10.2008 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Sarkop vastu põhivõla 232 876,40 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 24108, millega hageja kohustus valmistama, tarnima ja paigaldama akvaariumi vastavalt pakkumistele nr 280013 ja nr 280014. Töö hind oli lepingu järgi 476 852 krooni, töö lõpetamise tähtaeg 31.03.2008 ning veega täitmise tähtaeg 04.04.2008. Lõplik tehnikaga varustamine ja käivitamine pidi toimuma peale vastavasisulise täiendava lepingu sõlmimist. Kostja süül oli lepingu tähtajaline täitmine takistatud, kuna kostja poolt edastatud joonised ei ühtinud tööobjekti tegeliku olukorraga, mille tagajärjel tuli teha lisatööd. Akvaariumid sai lõplikult valmis 29.04.2008. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile andis allkirja kostja esindaja R. K., hiljem edastati aktid ka elektrooniliselt. Hageja esitas kostjale 14.05.2008 arved nr 280080 ja 280081 summadele 82 040,75 krooni ja 150 835,65 krooni. Maksetähtaeg oli arvetel 19.05.2008. 07.07.2008 edastas hageja kostjale kirjaliku teavituse rahalise kohustuse täitmiseks. Ka 19.09.2008 esitas hageja kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude koos ettepanekuga vaidlus mõistlikult lahendada. Kostja tasus töö eest, mille maksumus oli lepingu järgselt 476 852 krooni, üksnes 238 426 krooni. Hageja on töö valmis teinud ja edastanud kostjale akti tööde üleandmise kohta, mille on allkirjastanud kostja esindaja. Kostja ei esitanud pretensioone üleantud tööde kohta lepingus märgitud tähtaja jooksul.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et töö ei vastanud kokkulepitule. Hageja paigutas akvaariumide ülaossa lisatoed, millest tekkis vajadus asendada akvaariume katvad kilbid laiemate vastu. Akvaariumid valmisid alles 29.04.2008, seega olulise hilinemisega. Hageja ei ole selgitanud, milles täpselt seisnes jooniste mittevastavus. Kuna objekti üleandmine viibis seoses lisatöödega akvaariumi puuduste tõttu, nõudis peatellija Celander Ehitus OÜ kostjalt leppetrahvi. Leppetrahvi nõudmine oli otseselt põhjustatud hageja tegevusest ehk lepingu mittenõuetekohasest täitmisest. Kostja vastuhagi ja selle põhjendused
3.Kostja esitas 20.01.2009 vastuhagi, paludes hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 292 935 krooni ja leppetrahvi 25 749,90 krooni. Hageja töö ei vastanud kokkulepitule. Hagejale esitati joonised, millel olid näha akvaariumi jaoks ettenähtud ruum ja akvaariume katvad kilbid. Hageja paigaldas kostja teadmata akvaariumide ülaossa lisatoe, millest tekkis vajadus asendada kilbid laiemate vastu. Akvaariumide lepingule mittevastavuse tõttu tegi kostja lisatöid mööbli juures, mille sisse olid akvaariumid paigaldatud, 75 345 krooni ulatuses. Akvaariumid valmisid olulise hilinemisega. Klaasiosa valmis alles 02.05.2008. Akvaariumide paigaldusest tekkinud lisatööde tõttu viibis objekti peatellijale üleandmine, mille tõttu nõudis peatellija Celander Ehitus OÜ kostjalt 217 590 krooni leppetrahvi. Kui hageja ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks kostjale kahju tekkinud. Leppetrahvi kostja ei tasunud, sest ta leppis Celander Ehitus OÜ-ga kokku tasuta lisatööde tegemises. Seega on hageja tekitanud kostjale kokku kahju 292 935 krooni. Lepingu täitmisega viivitamise eest peab hageja maksma kostjale leppetrahvi 25 749,90 krooni. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostjal ei ole õigust leppetrahvi nõuda, kuna hageja lõpetas tööd 29.04.2008, ka need tööd, millede teostamise tähtaja ja tasu pidid pooled määrama lisalepinguga, mida aga ei tehtud. Tähtaja ületamine oli tingitud kostjast, kes andis mõõdud, mis ei vastanud reaalsele olukorrale objektil. Akvaariumid vastavad joonistele. Hageja valmistas akvaariumid tellitud mõõdus. Kostja ei teinud hagejaga tehnika paigaldamiseks koostööd; hageja pidi selles osas suhtlema vahetult peatellijaga. Hageja selgitas kostjale akvaariumi ehitust ning vajadust paigutada akvaariumi kappidele laiemad kilbid. Hageja ei vastuta ebaõiges mõõdus tehtud mööblikilpide ümber tegemise või nende ringi tõstmise eest. Hageja ei vastuta ka akvaariumi kappide konstruktsiooniga seotud probleemide eest. Kostja ei arvestanud kappide valmistamisel akvaariumi hooldamise vajadusega. Kostja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Vastav nõue esitati 23.07.2008, seega ligikaudu 4 kuud peale rikkumise võimalikku avastamist. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja esitatud arvetest ei nähtu, mille eest need on esitatud ja kuidas see on seotud hageja tegevusega. Samuti ei selgu Celander Ehitus OÜ leppetrahvinõudest, et selle esitamise põhjustas just hageja tegevus.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 232 876,40 krooni ja hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi 20 027,70 krooni. Kohus tasaarvestas hageja põhivõla nõude ja kostja leppetrahvi nõude rahuldatud osas, mille tulemusena jäi kostjal täitmata põhikohustus hageja ees 212 848,70 krooni suuruses summas. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 60 449,40 krooni ajavahemiku 27.05.2008 kuni 15.10.2008 eest koos kohustusega tasuda hagejale viivitusintressi arvestusega 0,2% täitmata põhikohustusest päevas alates 16.10.2008 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
6.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust 20.03.2007 töövõtulepingu nr 240108 siduvuse üle. Kohtul puudub alus eeldada tehingu tasakaalustamatust või lepinguvabaduse piiratust. Kostja väited lepingu sunnitud olukorras sõlmimise kohta ei ole tõendatud. Ka ei ole kostja esile toonud, kuidas vastutaks hageja kostja äritegevuses esinenud planeerimatuse eest.
7.Pooltel on vaidlus selle üle, kas töö vastab kokkulepitule. Kohus leidis, et hageja on kokkulepitud töö teinud. Pooled on lepingu sõlmimisel määratlenud tellimuse, milleks on akvaariumi valmistamine, tarnimine ja paigaldamine pakkumistes nr-d 2800009 ja 280010 märgitud tingimustel, kompaktsuses ja kogustes. Muudatused sisalduvad pakkumistes nr-d 280013 ja 280014. Seega on pooled töö omadustes kokku leppinud.
8.Kohus leidis, et hageja töö on tehtud puudusteta. Akvaariumide kattekilpide disainimine ja valmistamine ei kuulunud tööettevõtulepingu 240108 järgi hageja töö sisusse. Kostja ei ole piisava täpsusega konkretiseerinud oma väidet, et sisekujunduselementides muudatuste tegemine oli tingitud hageja töö mittevastavusest. Kostja ei osundanud lepingu lisaks olevates pakkumustes ega töö joonistes ühelegi positsioonile, mis oleks tehtud mittevastavalt. Joonistel on märge, mille kohaselt lahendab akvaariumi välisviimistluse (kattekilbid) mööblivalmistaja. Samas on juhitud tähelepanu vajadusele konsulteerida selles küsimuses akvaariumi tehnilise osa teostajaga. Akvaariumide joonised on poolte poolt kooskõlastatud. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt ei tellinud ta akvaariumide kattekilpide jooniseid, vaid andis ise mõõdud akvaariumide jooniste alusel. Samuti ei pöördunud ta mõõtude võtmisel hageja poole ega selgitanud välja, milline näeb välja akvaariumide ülemine serv. Seega ei ilmutanud kostja ise töö korraldamisel piisavat hoolikust. Kostja põhitegevusalaks on muu hulgas mööbli disainimine ja tootmine ning konsultatsioonitegevus oma tegevusaladel. Seega tuleb eeldada, et kostja mõistis tellijana tööjooniseid ning nendele tehtud märgete tähendust ja arvestas nendega. Hageja ülesannete hulka ei kuulunud ruumide disain üldiselt ega ka akvaariume ümbritsevate sisekujunduselementide disainimine, valmistamine ja ka paigaldamine. Kostja etteheited seisnevad üksnes selles, et kostja töö ei sobinud mõõtudes teiste sisekujunduselementidega, mis aga ei olnud lepingu järgi hageja vastutusala.
9.Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kostja on väidetavatele puudustele osundamisel hilinenud. Kohus möönis, et töös esinevatest puudustest esmakordne teatamine hagile esitatud vastuväidetes võib tulla kõne alla, kuid käesolevas vaidluses esile toodud asjaoludel on see tellijale mittelubatav ega ole mõistlikult vabandatav. Kostja pidi majandus-ja kutsetegevuses tegutseva tellijana töö vastuvõtmisel (s.h töö ositi vastuvõtmisel/protsessi jälgimisel) selle üle vaatama ning esinenud puudusi piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 1).
10.Pooltel on vaidlus töö üleandmise üle. Kohus leidis, et hageja töö on kostjale üle antud. Pooled on lepingu p-des 7.1 ja 14 leppinud kokku töö üleandmise viisi. Kokkuleppe järgi pidi töövõtja töö lõpetamisel esitama töö tellijale vastuvõtmiseks, mille kohta pidi koostatama üleandmise-vastuvõtmise akt. Tellijal lasus akti esitamisel
kohustus see allkirjastada. Pooled on kokku leppinud, et tellijal on õigus esitada pretensioone töö või toodete kvaliteedi osas viie tööpäeva jooksul. Pretensioonide mitteesitamisel loetakse viis päeva peale akti vastuvõtmist töö automaatselt vastuvõetuks. Hageja vormistas 29.04.2008 töö üleandmise/vastuvõtmise akti. Aktile kantud R. K. märge kinnitab akti kostjale teatavaks tegemist. R. K. ütluste kohaselt tutvus ta akti sisuga ning teatas sellest ka oma ülemusele. Mõlemad pooled kinnitasid, et akt edastati 06.05.2008 kostjale ka elektrooniliselt. Seega on hageja teinud lepingus ettenähtu – täitnud tellimuse, vormistanud akti ning edastanud selle tellijale. Tellijal lasus kohustus töö vastu võtta. Kohus leidis, et tellija on töö pretensioonideta vastu võtnud 29.04.2008. Akt on sellel kuupäeval alla kirjutatud R. K. poolt, kelle ütluste kohaselt oli ta vaidlusalusel objektil projektijuht, omades seejuures volitust lepingute sõlmimiseks. Hagejaga sõlmitud lepingu täitmisega tegeles samuti tema, mida kinnitab poolte kirjavahetus. Tunnistaja ütluste kohaselt teatas ta töö üleandmisest oma ülemusele. Seega on töövõtja üleandmiskohustus õigele isikule (tellija volitatud esindajale) täidetud. Kostja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et tellija on lepingus ettenähtud korras, s.o viie päeva jooksul arvates töö üleandmisest, esitanud töö kvaliteedi osas kirjalikus vormis pretensioone. Ka juhul, kui lugeda töö üleandmise akti esitamise kuupäevaks 06.05.2008, ei esitanud tellija kokkulepitud tähtajal pretensioone.
11.Kohus leidis tunnistajate S. A., R. K. ja A. A. ütluste alusel, et hageja viivitas töö valmistamisega 21 päeva. Lepingu kohaselt oli töö lõpetamise tähtaeg 31.03.2008, akvaariumide veega täitmise tähtaeg 04.04.2008. Hageja pidanuks klaasosad paigaldama piisava ajavaruga, et nende töösse rakendamiseks vajalik ajaperiood mahuks tähtaega. Töö tuleb lugeda valminuks ajast, kui oli võimalik akvaariumid veega täita, seega 25.04.2008, kui kogu objekt üle anti.
12.Kostja vastuhagi kulutuste hüvitamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel on hageja põhjustanud kostjale töö mittevastavusega kahju 75 345 krooni. Kostja kulutused ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Hageja töö sisusse ei kuulunud asjaolud, millega hageja seostab kulutuste tekkimist. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust, et kostja oleks hageja valmistatud ja paigaldatud akvaariume demonteerinud ja uuesti monteerinud. Akvaariumide paigaldamisega seotud sisekujunduselementide algse mittesobivuse ja ümberkujundamise eest hageja ei vastuta. Tõendatud ei ole ka hageja poolt kostjale 217 590 krooni suuruse kahju tekitamine, mida kostja seostab asjaoluga, et hageja viivituse tõttu viibis kogu objekti üleandmine ning kostja oli sunnitud oma kulul tegema lisatöid. Kostja ei ole tõendanud, et üksnes hageja viivitus tingis kogu objekti üleandmisel viivituse. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, et tähtaega ületasid mitmed alltöövõtjad. See on kooskõlas kostja selgitustega selle kohta, et aprillikuus tehti rida lisatöid. Kostja esitatud arved, mis kinnitavad pakkumuste esitamist, lisatööde tegemist ja tasunõudeid kajastavad töid 2008.a aprillis. Kostja on 15.04.2008 teinud peatöövõtjale, OÜ-le Celander Ehitus, erinevate sisustuselementide paigalduse või ümbertegemisega seotud pakkumisi kogusummas 222 190 krooni ulatuses. Väidetavalt on need aktseptitud ja töö on tehtud. Seega on kogu objekti üleandmise viivitus tingitud reast põhjustest ja isikutest, s.h ka hageja viivitusest.
13.Pooled on lepingus (p-d 13.1 ja 13.4) eraldi kokku leppinud vastutuse töö tegemata jätmise ja mittekohase tegemise eest ning vastutuse töö valmistamisega viivitamise eest. Viivitusest tingitud kahju hüvitamise leppetrahv on poolte kokkuleppe järgi piiratud ning omab tasenduslikku iseloomu. Lepingu järgi on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast (953,70 krooni) iga tähtaega ületanud päeva eest. Hageja viivitus oli 21 päeva, seega on põhjendatud leppetrahvi nõue
20 027,70 krooni. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja on minetanud leppetrahvi esitamise õiguse. Kostja on leppetrahvi nõudele osundanud 23.07.2008 pretensioonis, mis ei ole ebamõistlik hilinemine.
14.Töövõtja tasu nõue tehtud töö eest on põhjendatud summas 232 876,40 krooni. Pooled on lepingu p-s 7 kokku leppinud, et lõppmakse tuleb teha 5 päeva jooksul arvates allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve esitamisest. Tellija on töö vastu võtnud ning tal oli võimalus töö üle vaadata. Hageja edastas kostjale arved 21.05.2007. Hageja tasunõue muutus arve alusel sissenõutavaks arve esitamisest. Hageja nõuab viivitusintressi ajavahemiku eest 27.05.2008-15.10.2008 kogusummas 66 136,50 krooni. Kostja ei ole viivise alust ega arvestust vaidlustanud. Arvestus on kooskõlas lepingu p-ga 13.2 (465,75 krooni päevas). Hageja viivitusintresside nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Seda tuleb tasuda kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. Viivitusintressi arvestuse tegi kohus arvestades hageja põhinõude ja kostja nõude põhjendatud osa tasaarvestamist. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 tasaarvestas kohus poolte nõuded otsuse tegemisel ning leidis, et hageja tasunõue tuleb tasaarvestada kostja kahju hüvitamisele suunatud leppetrahvi nõudega alates nõuete tekkimisest. Seega tuleb vähendada hageja viivitusintressi nõuet põhivõla tasaarvestatuks lugemise ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata kostja vastuhagi kahju 292 935 krooni hüvitamiseks. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta kõik hageja nõuded rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi kahjuhüvitise 292 935 krooni saamiseks.
16.Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus kostja kahju hüvitamise nõuet rahuldamata jättes ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid, mistõttu ei ole tehtud kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja kulutused seoses tööde üleandmise viivitamisega peatöövõtjale ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Maakohtu selline järeldus on ekslik ja tuleneb tõendite ebaõigest hindamisest ning materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest. Maakohus on asunud kitsalt töövõtulepingu lisadeks olevaid pakkumisi hinnates seisukohale, et akvaariumide kattekilpide disainimine ja valmistamine ei kuulunud hageja töö sisusse. Maakohus on selles osas tõendeid – eelkõige poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ja selle lisasid kogu terviklikkuses – hinnanud ebaõigesti. Samuti ei ole maakohus arvestanud VÕS-s sisalduvat lepingu tõlgendamise reeglistikku. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sisu tervikuna hinnates ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kostja tellijana tellis professionaalselt akvaariumide valmistajalt töö, mis seisnes akvaariumide osalises valmistamises ja paigaldamises, soovides ise asuda teostama parandusi ja täiendavaid töid, nagu näiteks akvaariumide kattekilpidega seonduvad tööd. Kostja soov hagejaga lepingut sõlmides oli saada akvaariumide osas lõpetatud terviklahendus. Maakohtu järeldus nagu ei kuulunuks osa akvaariumide paigaldamisega seotud töid töövõtulepingu eseme hulka, on ebaõige.
17.Maakohus on ebaõigesti omistanud tööde mittevastavuse eest vastutuse kostjale läbi asjaolu, et kostja esitas hagejale sisearhitektuursed joonised, millelt muuhulgas nähtus akvaariumide kõrgus ja väidetavalt olid need joonised ebaõiged. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et jooniste ebaõigsus oli tingitud sellest, et hageja jättis kostjale mainimata, et akvaariumid peavad olema ülevalt kaetud vähemalt 10cm ulatuses. Hilisemad lisatööd tingiski just seesama 10 cm viga. Oma majandustegevuses
tegutseva akvaariumide valmistajana pidanuks töövõtja sellise mahuga objekti puhul jooniste vastavust tegelikkusele enne tööde teostamist kontrollima. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 641 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest üksnes juhul, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Ilmselgelt võib asjas esitatud tõendite põhjal teha järelduse, et hageja ei ole jooniste vastavust tegelikule olukorrale kontrollinud, kuna vastasel juhul olnuks hiljem ilmnenud puudused kergesti välditavad.
18.Lähtudes VÕS § 29 lg-st 4 ning lg 5 p-dest 4 ja 6 ja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleb kõik vahetult akvaariumide valmistamise ja paigaldamisega seotud tööd lugeda töövõtulepingu eseme hulka kuuluvaks. Seda isegi juhul, kui seda ei saa otseselt välja lugeda lepingu lisaks olevatest pakkumistest. Tööde osa on pakkumistes lahti kirjutamata. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on maakohus tuvastanud, et teatud osa töödest ettevõtulepingu esemeks ei olnud. Kui hinnata käesolevas asjas esitatud tõendeid kogumis, juhindudes TsMS § 232 lg 1 sätestatud tõendite hindamise viisist, tuleb teha järeldus, et kõik vahetult akvaariumide valmistamise ja paigaldamisega seotud tööd olid poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks. Et kostja oli sunnitud ise omal kulul teostama lisatöid akvaariumidega seotud puuduste kõrvaldamiseks, saab väita, et tööde üleandmisel tellijale olid tööd lepingutingimustele mittevastavad. Seega hageja vastutab kulutuste eest, mis kostja pidi hageja poolt puudustega üleantud tööde ümbertegemiseks kandma. Kuna maakohus on õigesti leidnud, et need kulutused on tõendatud, tuleb kostja vastuhagi selles osas rahuldada.
19.Asja lahendamisel ei oma tähendust see, et pooled on töövõtulepingu p-s 14.1 kokku leppinud, et tellija peab pretensioonid kvaliteedi osas esitama viie tööpäeva jooksul tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ning et pretensioonide mitteesitamisel loetakse viis päeva peale akti vastuvõtmist töö automaatselt vastuvõetuks. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 645 lg-tes 1 ja 3 sätestatu. VÕS § 645 lg 1 sätestab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. VÕS § 645 lg 3 sätestab, et töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta. Kuna hageja näol on tegemist professionaalse akvaariumide valmistaja ja paigaldajaga, kuulub tema töö sisusse eelnev veendumine selles, et akvaariumid saab tellija poolt soovitud kohta paigaldada tellija soovitud viisil ning et tellija ei pea hakkama tegema täiendavaid lisatöid. Akvaariumidega seotud tööde mittevastavus on tingitud hageja tahtlikust tegematajätmisest. Väljaspool kahtlust hageja raske hooletus akvaariumide valmistamisel ja paigaldamisel, kuna kostja tellijana oli sunnitud kohe pärast akvaariumide paigaldamist teostama suure hulga lisatöid. Hageja kui oma majandustegevuses tegutsenud töövõtja raske hooletus tuleneb antud juhul juba ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust. Hagejalt saab mõistlikult eeldada, et suutnuks kostja poolt teostatud lisatööde vajadust vältida, kui ta oleks olnud oma tööd planeerides ja teostades hoolsam. Tulenevalt VÕS § 645 lg-test 1 ja 3 ei saa hageja töövõtjana tugineda asjaolule, et pretensioonid töö mittevastavuse osas on esitatud hilinemisega. Pretensioonide hilinenult esitamine ei saa antud juhul töövõtjat vastutusest vabastada.
20.Kohus jättis rahuldamata kostja nõude Celander Ehitus OÜ-le tehtud lisatöödega seotud kulutuste hüvitamiseks, kuigi samas kohus nõustus kostjaga selles osas, et kogu objekti üleandmise viivitus oli tingitud muuhulgas ka hageja viivitusest. Tulenevalt
VÕS § 137 lg-s 1 vastutab hageja tööde üleandmisega viivitusest tingitud kostja täiendavate kulude eest täies ulatuses sõltumata sellest, kas ka mõni kolmas isik samal objektil mingite teiste tööde üleandmisega viivitas.
21.Hageja poolt töövõtulepingu alusel teostatud tööd olid lepingutingimustele mittevastavad. Tellija poolt viimase osamakse tasumise eelduseks on lepingu p 7 kohaselt töövõtja poolt tööde nõuetekohane lõpetamine ja tellijale üleandmine. Kuna maakohus jättis ebaõigesti tuvastamata töö lepingutingimustele mittevastavuse, on ebaõige ka maakohtu järeldus, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 101 lg 1 p-s 2 sätestatu. Kuna hageja poolt teostatud tööde mittevastavus lepingutingimustele ilmnes juba enne hageja poolt viimaste arvete esitamist, siis oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda.
22.Kuna hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja poolt esitatud viivisenõuded. Kostja leiab, et viivisemäär 0,2 % päevas on põhjendamatult kõrge ja sellises ulatuses viivise väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane. Seda tuleb vähendada sõltumata muude apellatsioonkaebuses esitatud nõuete rahuldamisest. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
24.Tulenevalt TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis OÜ-lt Aquamarine Baltic välja 20 027,70 krooni leppetrahvi aktsiaseltsi Sarkop kasuks.
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata aktsiaseltsi Sarkop vastuhagi OÜ Aquamarine Baltic vastu kahju hüvitamiseks, samuti viivise arvestamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldab vastuhagi osaliselt, arvestab teisiti viivise suuruse ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27.Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud osas, millega kohus rahuldas OÜ Aquamarine Baltic hagi ja jättis rahuldamata aktsiaseltsi Sarkop kahju hüvitamise nõude 75 345 krooni ulatuses. Selles osas kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Samuti märkis kohus, miks ta ei nõustunud mõningate kostja faktiliste väidetega.
Apellatsioonkaebuses kordab kostja selles osas esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
28.Maakohus tuvastas õigesti, millise töö tegemises pooled kokku leppisid, et hageja töö vastas kokkulepitule, oli tehtud puudusteta ning kostjale üle antud. Seega oli kostja kohustatud hagejale maksma tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Kostja 75 345 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude jättis kohus põhjendatult rahuldamata, leides, et kostja tehtud lisakulutused ei ole põhjuslikus seoses hageja tegevusega.
29.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus lähtunud töövõtulepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 1 sätestatust. Akvaariumide kattekilpidega seonduvad tööd ei olnud lepingu järgi hageja tööd, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hageja valmistas ja paigaldas tellitud akvaariumid ega teinud seda osaliselt, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud asjaolusid, mis välistavad antud juhul VÕS § 641 lg 3 kohaldamise. Kuna maakohus tuvastas, et töö vastas lepingutingimustele, ei tõusetu VÕS § 645 lg-te 1 ja 3 kohaldamise küsimust. Kostjal ei ole õigust keelduda VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel töö eest tasu maksmise kohustuse täitmisest.
30.Maakohus tuvastas, et kogu objekti tellijale üleandmise viivituse põhjustas muude põhjuste ja isikute hulgas hageja viivitus. Seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, nagu välistaks see kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 vastutab hageja tööde üleandmisega viivitusest tingitud kostja täiendavate kulude eest täies ulatuses sõltumata sellest, et ka mõni teine isik samal objektil mingite teiste tööde üleandmisega viivitas. VÕS § 137 näeb ette mitme kahju tekitaja solidaarvastutuse, s.t kahju saanud isik võib nõuda kahju täielikku või osalist hüvitamist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1) ja kohaldub ka olukorras, kui mitme isiku tegevus toob kaasa sama kahju tekkimise. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, et OÜ Celander Ehitus ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt ei nõudnud OÜ Celander Ehitus kostjalt objekti üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi ja kostja tegi viivituse hüvitamiseks tasuta töid toimiku lk 87 asuva kooskõlastatud tabeli järgi. Maakohus tuvastas kostja poolt lisatööde tegemise peatöövõtjale, OÜ-le Celander Ehitus toimikus asuva tabeli, pakkumuste ja arvete alusel (t lk 87-89, 82-86, 90-102) kogusummas 222 190 krooni (kohtuotsuse lk 7). Eeltooduga on tõendatud, et kostjal tekkis hageja ja teiste töövõtjate viivituse tõttu VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 tähenduses varaline kahju kostja märgitud 217 590 krooni ulatuses. Kui hageja ja teised töövõtjad ei oleks viivitanud oma tööde tegemisega, oleks objekt antud tellijale üle tähtaegselt ning OÜ-l Celander Ehitus ei oleks tekkinud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi või selle asemel tasuta täiendavate tööde tegemist. Seega on tõendatud viivituse ja kostjal tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos.
31.Kohtuotsus on jõustunud osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks lepingu p 13.4 ja VÕS § 161 lg 1 alusel välja töö tegemise lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi 20 027,70 krooni. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Antud juhul on leppetrahviga katmata 217 590 krooni
suurusest kahjust 197 562,30 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Tasaarvestades alates nõuete tekkimisest hageja 232 876,40 krooni suuruse tasunõude ning kostja 197 562,30 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude ja väljamõistetud 20 027,70 krooni suuruse leppetrahvi, jääb kostja võlgnevuseks hageja ees 15 286,40 krooni.
32.Kostja poolt lepingu p 13.2 ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 järgi tasumisele kuuluva viivise osas tuleb arvestada, et kostja langes viivitusse 27.05.2007. Ajavahemiku eest 27.05.2008 kuni 15.10.2008 tuleb lähtuvalt tasaarvestuse tulemusel saadud võlasummast - 15 286,40 kroonist - kostjal maksta hagejale viivist 142 päeva eest 4340,94 krooni (30,57 krooni päev) ja sealt edasi arvestusega 0,2% täitmata põhikohustusest päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise suuruses (0,2 % päevas) olid pooled lepingus kokku leppinud ja selle vähendamiseks kostja taotluse alusel ei ole põhjust.
33.Poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus seoses hagi rahuldamise ning vastuhagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
G. Kivinurm
E.Liiv
A. Tänav
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 02 11 2010 otsusega nr 3-2-1-93-10
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-67968 osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi ise uue otsuse, millega rahuldas vastuhagi kahju hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi suuruse osa, tasaarvestas poolte nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 4340 krooni 94 senti ja jaotas menetluskulud. Saata tühistatud osas asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada OÜ Aquamarine Baltic kassatsioonkaebus.
3.Tagastada OÜ-le Aquamarine Baltic kassatsioonkaebuselt 14. mail 2010. a tasutud kautsjon 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni ja 27. mail 2010 tasutud kautsjon 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) krooni 35 senti.