Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-93-10 Tartu, 2. november 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa OÜ Aquamarine Baltic hagi Aktsiaseltsi Sarkop vastu 232 876 krooni 40 sendi suuruse võla ja viivise saamiseks ning Aktsiaseltsi Sarkop vastuhagi OÜ Aquamarine Baltic vastu 292 935 krooni suuruse kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 208-67968 OÜ Aquamarine Baltic kassatsioonkaebus Aktsiaseltsi Sarkop vastukassatsioonkaebus Kassatsioonkaebuse hind 292 935 krooni Vastukassatsioonkaebuse hind 308 221 krooni Hageja OÜ Aquamarine Baltic (registrikood 11181476), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja Aktsiaselts Sarkop (registrikood 10405212), esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann 4. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-67968 osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi ise uue otsuse, millega rahuldas vastuhagi kahju hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi suuruse osa, tasaarvestas poolte nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 4340 krooni 94 senti ja jaotas menetluskulud. Saata tühistatud osas asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada OÜ Aquamarine Baltic kassatsioonkaebus.
3.Tagastada OÜ-le Aquamarine Baltic kassatsioonkaebuselt 14. mail 2010. a tasutud kautsjon 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni ja 27. mail 2010 tasutud kautsjon 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) krooni 35 senti.
5.Arvata Aktsiaseltsi Sarkop vastukassatsioonkaebuselt 31. mail 2010. a tasutud kautsjon 3083 (kolm tuhat kaheksakümmend kolm) krooni riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aquamarine Baltic (hageja) esitas 16. oktoobril 2008 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi Sarkop (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja lepingutasu 232 876 krooni 40 senti ja selle maksmisega viivitamise eest viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20. märtsil 2008 töövõtulepingu nr 24108 (töövõtuleping), mille järgi hageja kohustus vastavalt kostjale esitatud pakkumistele valmistama, tarnima ja
paigaldama Rakveres Parkali 4 asuvale objektile mereveetehnikaga akvaariumid. Töö hind oli lepingu järgi 476 852 krooni, hageja pidi lõpetama tööd 31. märtsiks 2008 ning täitma akvaariumid veega 4. aprilliks 2008. Akvaariumitehnika tuli käivitada pärast täiendava lepingu sõlmimist. Kuna kostja edastas hagejale joonised, mis ei ühtinud tööobjekti tegeliku olukorraga, oli lepingu tähtajaline täitmine kostja süül takistatud ja tuli teha lisatöid. Akvaariumid said lõplikult valmis 29. aprillil 2008, vormistati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kostja esindajana allkirjastas R. Kurvits. Hiljem edastati aktid ka elektrooniliselt. Kostja akti peale pretensioone ei esitanud. Hageja esitas kostjale 14. mail 2008 arved nr 280080 ja nr 280081 vastavalt 82 040 krooni 75 sendi ja 150 835 krooni 65 sendi saamiseks. Maksetähtaeg oli 19. mai 2008. Kuigi pooled olid töövõtulepingus leppinud kokku tasus 476 852 krooni, tasus kostja hagejale üksnes 238 426 krooni. 7. juulil 2008 ja 19. septembril 2008 tuletas hageja kostjale meelde, et arved on tasumata.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja tehtud töö ei vastanud töövõtulepingus kokkulepitule. Hageja paigutas akvaariumide ülaossa lisatoed, millest tekkis vajadus asendada akvaariume katvad kilbid laiemate vastu. Akvaariumid valmisid alles 29. aprillil 2008, seega olulise hilinemisega. Hageja ei ole selgitanud, milles täpselt seisnes kostja esitatud jooniste mittevastavus. Kuna terve objekti üleandmine viibis seetõttu, et hageja pidi kõrvaldama mittenõuetekohaselt tehtud töö puudused, nõudis peatöövõtja Celander Ehitus OÜ kostjalt leppetrahvi.
3.Kostja esitas 20. jaanuaril 2009 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju 292 935 krooni ja leppetrahvi 25 749 krooni 90 senti. Hageja tehtud töö ei vastanud kokkulepitule. Kostja esitas hagejale joonised, millelt nähtusid akvaariumide jaoks ettenähtud ruum ja akvaariume katvad kilbid. Hageja paigaldas kostja teadmata akvaariumide ülaossa lisatoe, millest tekkis vajadus asendada kilbid laiemate vastu. Kuna akvaariumid ei vastanud lepingule, pidi kostja muutma mööblit, mille sisse olid akvaariumid paigutatud, ja tegema 75 345 krooni eest lisatöid. Akvaariumid valmisid olulise hilinemisega. Klaasosa valmis 2. mail 2008. Akvaariumide paigaldusest tekkinud lisatööde tõttu viibis objekti peatöövõtjale üleandmine veelgi, mille tõttu nõudis peatöövõtja kostjalt 217 590 krooni leppetrahvi. Kui hageja ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks kostjale kahju tekkinud. Leppetrahvi kostja ei tasunud, sest ta leppis peatöövõtjaga kokku tasuta lisatööde tegemises. Kokku tekitas hageja kostjale kahju 292 935 krooni ja lepingu täitmisega viivitamise eest peab hageja maksma kostjale leppetrahvi 25 749 krooni 90 senti.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi, sest hageja lõpetas tööd
29.aprillil 2008, sh need tööd, mille tegemise tähtaja ja tasu pidid pooled määrama lisalepinguga, kuid mida ei tehtud. Hageja ületas kokkulepitud tähtaega kostjast tuleneval põhjusel, sest kostja andis hagejale akvaariumide mõõdud, mis ei vastanud tegelikule olukorrale objektil. Akvaariumid vastavad joonistele ja on valmistatud tellitud mõõdus. Kostja ei teinud hagejaga akvaariumitehnika paigaldamiseks koostööd, mistõttu pidi hageja suhtlema vahetult peatöövõtjaga. Hageja selgitas
kostjale akvaariumiehitust ning juhtis tähelepanu vajadusele paigutada akvaariumikappidele laiemad kilbid. Hageja ei vastuta vales mõõdus tehtud mööblikilpide ümbertegemise või nende ringitõstmise eest. Hageja ei vastuta ka akvaariumikappide konstruktsioonist tulenevate probleemide eest. Kostja ei arvestanud kappide valmistamisel akvaariumi hooldamise vajadusega. Kostja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Kostja esitas nõude 23. juulil 2008, s.o ligikaudu neli kuud pärast rikkumise võimalikku avastamist. Kostja ei ole tõendanud endal kahju tekkimist. Kostja esitatud arvetest ei nähtu, mille eest need on esitatud ja kuidas need on seotud hageja tegevusega. Samuti ei selgu peatöövõtja esitatud leppetrahvinõudest, et selle esitamise põhjustas just hageja tegevus.
5.Maakohus rahuldas 30. juuni 2009. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 232 876 krooni 40 senti ning kuni 15. oktoobrini 2008 põhivõla tasumisega viivitamise eest viivise 60 449 krooni 40 senti ja kohustas kostjat tasuma alates 16. oktoobrist 2008 kuni kohustuse täieliku täitmiseni hagejale viivist 0,2% täitmata põhikohustusest päevas. Samuti rahuldas maakohus osaliselt vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi 20 027 krooni 70 senti. Maakohus tasaarvestas hageja põhivõlanõude ja kostja leppetrahvi nõude rahuldatud osas, mille tulemusena tuli kostjal täita hagejale põhikohustus 212 848 krooni 70 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled töövõtulepingu siduvuse üle. Kostja väited lepingu sunnitud olukorras sõlmimise kohta ei ole tõendatud. Ka ei ole kostja esile toonud, kuidas vastutaks hageja kostja äritegevuses esinenud planeerimatuse eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö vastab kokkulepitud tingimustele. Pooled leppisid pakkumistes nr 280009, nr 280010, nr 280013 ja nr 280014 töö omadustes kokku ning hageja tegi kokkulepitud töö puudusteta. Hageja ei pidanud töövõtulepingu järgi valmistama akvaariumide kattekilpe. Kostja ei ole piisavalt täpsustanud oma väidet, et sisekujunduselementide muutmine oli tingitud sellest, et hageja töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja ei osutanud lepingu lisaks olevates pakkumustes ega töö joonistes ühelegi positsioonile, millele töö ei vastanud. Joonistel on märge, mille kohaselt lahendab akvaariumi välisviimistluse, sh kattekilpidega seonduva mööblivalmistaja. Samas on juhitud tähelepanu vajadusele konsulteerida selles küsimuses akvaariumi tehnilise osa tegijaga. Pooled on akvaariumide joonised kooskõlastanud. Tunnistaja R. Kurvitsa ütluste kohaselt ei tellinud ta akvaariumide kattekilpide jooniseid, vaid andis ise mõõdud akvaariumide jooniste alusel. Samuti ei pöördunud ta mõõtude võtmisel hageja poole ega selgitanud välja, milline näeb välja akvaariumide ülemine serv. Seega ei ilmutanud kostja ise töö korraldamisel piisavat hoolikust. Kostja põhitegevusalaks on muu hulgas mööbli kujundamine ja tootmine ning sellealane nõustamine. Seega tuleb eeldada, et kostja mõistis tellijana tööjooniseid ning nendele tehtud märgete tähendust ja arvestas nendega. Hageja ülesannete hulka ei kuulunud ruumide üldkujundus, akvaariume ümbritsev sisekujundus ega sisekujunduselementide valmistamine või paigaldamine. Kostja heidab ette, et tema töö ei sobinud mõõtudes teiste sisekujunduselementidega, kuid lepingu järgi ei vastutanud hageja selle eest.
Kostja osutas väidetavatele puudustele hilinenult. Põhimõtteliselt võib töös esinevatest puudustest teatada hagile esitatud vastuväidetes, kuid praeguses vaidluses esile toodud asjaoludel ei ole see lubatav ja viivitus ei ole mõistlikult vabandatav. Kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva tellijana töö vastuvõtmisel, sh töid ositi vastu võttes ja protsessi jälgides, selle üle vaatama ning kirjeldama piisavalt täpselt töös esinenud puudusi. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas ja millal andis hageja kostjale töö üle. Pooled on lepingu p-des 7.1 ja 14 leppinud kokku töö üleandmise viisi. Kokkuleppe järgi pidi töövõtja töö lõpetamisel esitama töö tellijale vastuvõtmiseks, mille kohta pidi koostatama üleandmise-vastuvõtmise akt. Tellijal lasus akti esitamisel kohustus see allkirjastada. Pooled leppisid kokku, et tellijal on õigus esitada viie tööpäeva jooksul pärast akti vastuvõtmist pretensioone töö või toodete kvaliteedi kohta. Kui pretensioone ei esitata, loetakse töö viis päeva pärast akti vastuvõtmist automaatselt vastuvõetuks. Hageja vormistas
29.aprillil 2008 töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Aktile kantud R. Kurvitsa märge kinnitab, et akt tehti kostjale teatavaks. R. Kurvitsa ütluste kohaselt tutvus ta akti sisuga ning teatas sellest ka oma ülemusele. Mõlemad pooled kinnitasid, et akt edastati 6. mail 2008 kostjale ka elektrooniliselt. Seega täitis hageja tellimuse, vormistas akti ja edastas selle tellijale. Tellijal lasus kohustus töö vastu võtta. Tellija võttis töö 29. aprillil 2008 pretensioonideta vastu. Aktile kirjutas alla R. Kurvits, kelle ütluste kohaselt oli ta objekti projektijuht, kellel oli volitus sõlmida lepinguid. Hagejaga sõlmitud lepingu täitmise küsimustega tegeles samuti tema, mida kinnitab poolte kirjavahetus. Tunnistaja ütluste kohaselt teatas ta töö üleandmisest oma ülemusele. Seega on töövõtja üleandmiskohustus õigele isikule (tellija volitatud esindajale) täidetud. Kostja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et tellija on lepingus ettenähtud korras, s.o viie päeva jooksul arvates töö üleandmisest, esitanud töö kvaliteedi kohta kirjalikus vormis pretensioone. Ka juhul, kui lugeda töö üleandmise akti esitamise kuupäevaks 6. mai 2008, ei esitanud tellija kokkulepitud tähtajal pretensioone. Tunnistajate S. Altmanni, R. Kurvitsa ja A. Aruvälja ütlustega on tõendatud, et hageja viivitas töö valmistamisega 21 päeva. Lepingu järgi tuli töö lõpetada 31. märtsil 2008 ja täita akvaariumid veega
4.aprillil 2008. Hageja pidi paigaldama klaasosad piisava ajavaruga, et akvaariumide kasutusele võtmine mahuks täitmise tähtaja sisse. Töö tuleb lugeda valminuks päeval, mil akvaariumid sai veega täita, s.o 25. aprillil 2008, kui üle anti kogu lepinguobjekt. Kostja vastuhagi kulutuste hüvitamise osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel on hageja tekitanud kostjale nõuetele mittevastava tööga kahju 75 345 krooni. Kostja kulutused ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Hageja töö hulka ei kuulunud asjaolud, millega kostja seostab kulutuste tekkimist. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust, et kostja oleks hageja valmistatud ja paigaldatud akvaariume demonteerinud ja uuesti monteerinud. Hageja ei vastuta selle eest, et akvaariumi paigaldamisega seotud sisekujunduselemendid ei sobinud ja tuli ümber kujundada. Tõendatud ei ole ka see, et hageja tekitas kostjale 217 590 krooni suuruse kahju, mida kostja seostab asjaoluga, et hageja viivituse tõttu viibis kogu objekti üleandmine ning kostja oli sunnitud tegema oma kulul lisatöid. Kostja ei ole tõendanud, et üksnes hageja viivitus tingis kogu
objekti üleandmisel viivituse. Tunnistaja A. Aruvälja ütlustega on tõendatud, et tähtaega ületasid mitmed alltöövõtjad. See on kooskõlas kostja selgitustega selle kohta, et aprillikuus tehti mitmeid lisatöid. Kostja esitatud arved, mis kinnitavad pakkumuste esitamist, lisatööde tegemist ja tasunõudeid kajastavad töid 2008. aasta aprillis. Kostja tegi 15. aprillil 2008 peatöövõtjale pakkumise paigaldada sisustuselemente või teha neid ümber 222 190 krooni väärtuses. Väidetavalt on need aktseptitud ja töö on tehtud. Kogu objekti üleandmise viivitus on tingitud mitmetest põhjustest ja isikutest, sh hageja viivitusest. Pooled leppisid lepingu p-des 13.1 ja 13.4 kokku, et nad vastutavad kohustuste täitmata jätmise ja mittekohase täitmisega tekkinud otsese varalise kahju eest, kuid mitte rohkem, kui oli kokku lepitud töö valmistamisega viivitamise eest. Viivitusest tingitud leppetrahv oli poolte kokkuleppe järgi piiratud. Lepingu järgi oli tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast (953 krooni 70 senti) iga tähtaega ületanud päeva eest. Hageja viivitus oli 21 päeva, seega on põhjendatud leppetrahvinõue 20 027 krooni 70 senti. Kostja ei ole minetanud leppetrahvi nõudeõigust, sest ta osutas oma leppetrahvinõudele 23. juuli 2008. a pretensioonis, mis ei ole ebamõistlik hilinemine. Hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue 232 876 krooni 40 senti on põhjendatud. Pooled on töövõtulepingu p-s 7 kokku leppinud, et lõppmakse tuleb teha viie päeva jooksul arvates allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve esitamisest. Tellija on töö vastu võtnud ning tal oli võimalus töö üle vaadata. Hageja edastas kostjale arved 21. mail 2008. Hageja tasunõue muutus arve alusel sissenõutavaks arve esitamisest. Hageja nõudis 16. oktoobril 2008 esitatud hagiavalduses lisaks töötasunõudele ka ajavahemiku eest
27.maist 2008 kuni 15. oktoobrini 2008 viivist kogusummas 66 136 krooni 50 senti. Kostja ei ole viivise alust ega arvestust vaidlustanud. Hageja arvestus vastab lepingu p-s 13.2 (465 krooni 75 senti päevas) kokkulepitule. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Viivist tuleb tasuda kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Viivise suuruse arvutamisel tuleb arvestada hageja põhinõude ja kostja nõude põhjendatud osa tasaarvestamist ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel tuleb poolte nõuded otsuse tegemisel tasaarvestada, s.o alates nõuete tekkimisest tuleb hageja tasunõue tasaarvestada kostja leppetrahvinõudega ja vähendada hageja viivisenõuet osas, milles põhivõla saab lugeda tasaarvestatuks.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata kostja vastuhagi 292 935 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta kõik hageja nõuded rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi.
7.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi kahju hüvitamise osas, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise ja jaotas menetluskulu. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega
rahuldas hageja viivisenõude osaliselt ja mõistis kostjalt 15 286 krooni 40 sendi suuruse põhivõla tasumisega 27. maist 2008 kuni 15. oktoobrini 2008 viivitamise eest hagejale välja viivise 4340 krooni 94 senti ja sealt edasi päevas 0,2% täitmata põhikohustusest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Samuti rahuldas ringkonnakohus osaliselt vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 197 562 krooni 30 senti. Hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jättis ringkonnakohus menetluskulu poolte endi kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning luges maakohtu otsuse jõustunuks osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi 20 027 krooni 70 senti. Ringkonnakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded, mille tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 286 krooni 40 senti. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud osas, millega kohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata kostja kahju hüvitamise nõudest 75 345 krooni suuruse osa. Selles osas kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Maakohus tuvastas õigesti, millise töö tegemises pooled kokku leppisid, et hageja töö vastas kokkulepitule, oli tehtud puudusteta ning kostjale üle antud. Seega oli kostja kohustatud hagejale maksma tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Kostja 75 345 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude jättis kohus põhjendatult rahuldamata, leides, et kostja tehtud lisakulutused ei ole põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Akvaariumide kattekilpidega seotud tööd ei olnud lepingu järgi hageja tööd, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hageja valmistas ja paigaldas tellitud akvaariumid ega teinud seda osaliselt, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud asjaolusid, mis välistavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 3 kohaldamise. Kuna maakohus tuvastas, et töö vastas lepingutingimustele, ei teki ka VÕS § 645 lg-te 1 ja 3 kohaldamise küsimust. Kostjal ei ole õigust keelduda VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel töö eest tasu maksmise kohustuse täitmisest. Maakohus tuvastas, et kogu objekti tellijale üleandmise viivituse põhjustas muude põhjuste ja isikute hulgas hageja viivitus. Seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, nagu välistaks see kahju hüvitamise nõude rahuldamise. VÕS § 137 lg 1 järgi vastutab hageja tööde üleandmisega viivitusest tingitud kostja lisakulude eest täies ulatuses sõltumata sellest, et ka mõni teine isik samal objektil mingite teiste tööde üleandmisega viivitas. VÕS § 137 näeb ette mitme kahju tekitaja solidaarvastutuse, st kahju saanud isik võib nõuda kahju täielikku või osalist hüvitamist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). See kohaldub ka olukorras, kui mitme isiku tegevus toob kaasa sama kahju tekkimise. Tunnistaja A. Aruvälja ütlustega on tõendatud, et peatöövõtja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt ei nõudnud peatöövõtja kostjalt objekti üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi ja kostja tegi viivituse hüvitamiseks tasuta töid. Maakohus tuvastas, et kostja tegi peatöövõtjale kohtule esitatud tabeli, pakkumuste ja arvete alusel (tl 87-89, 82�86, 90-102) 222 190 krooni eest lisatöid. Seega tekkis kostjal hageja ja teiste töövõtjate viivituse tõttu VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 tähenduses varaline kahju kostja märgitud 217 590 krooni ulatuses. Kui hageja ja teised töövõtjad ei oleks viivitanud tööde tegemisega, oleks objekt antud tellijale üle tähtaegselt ning peatöövõtjal ei oleks tekkinud õigust
nõuda kostjalt leppetrahvi või selle asemel tasuta lisatööde tegemist. Seega on tõendatud viivituse ja kostjal tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos. VÕS § 161 lg 2 alusel tuleb kogu kahjust arvata maha maakohtu otsusega väljamõistetud leppetrahv 20 027 krooni 70 senti ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 197 562 krooni 30 senti. Tasaarvestades alates nõuete tekkimisest hageja 232 876 krooni 40 sendi suuruse tasunõude ning kostja 197 562 krooni 30 sendi suuruse kahju hüvitamise nõude ja leppetrahvi 20 027 krooni 70 senti, jääb kostja võlgnevuseks hagejale 15 286 krooni 40 senti. Kuna kostja sattus tasu maksmisega viivitusse 27. mail 2008, tuleb tasaarvestuse tulemusena saadud võlasummast 15 286 krooni 40 senti maksta kostjal hagejale 15. oktoobrini 2008 viivist 4340 krooni 94 senti (30 krooni 57 senti päevas) ja sealt edasi päevas viivist 0,2% täitmata põhikohustusest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise suuruses (0,2% päevas) olid pooled lepingus kokku leppinud ja selle vähendamiseks ei ole põhjust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus rahuldas vastuhagi, tasaarvestas poolte kasuks väljamõistetud rahasummad, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tasaarvestuse tulemusena saadud summalt ja jättis menetluskulu poolte kanda. Tühistatud osas palus hageja teha uue otsuse või saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus põhjendamatult arvestamata hageja vastuväited vastuhagile. Hageja tõi menetluses esile, et tema vastutus piirdus VÕS §-de 5 ja 161 ning töövõtulepingu p-de 13.1 ja 13.4 järgi leppetrahviga, millega nõustus ka maakohus. Ringkonnakohus jättis ilma igasugustele tõenditele viitamata põhjendamata, miks ta maakohtu otsust muudab ja hagejaga ei nõustu. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostjal tekkis hageja ja teiste töövõtjate viivituse tõttu VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 mõttes varaline kahju 217 590 krooni. Isegi kui selline kahju oleks tekkinud, ei peaks hageja hüvitama kostjale kahju suuremas ulatuses kui temalt väljamõistetud leppetrahv. Lisaks tulnuks arvestada VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille järgi tulnuks kahjuhüvitist vähendada kostja enda vastutuse võrra. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kas lisatööd, mida kostja peatöövõtjale tegi, olid põhjendatud. Mh sõlmis kostja peatöövõtjaga kokkuleppe leppetrahvi hüvitamiseks 2008. aasta aprillis, kuid hageja sai sellest teada alles 23. juulil 2008. Hagejale ei antud võimalust seista oma õiguste eest kahju vähendamisel.
10.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis õigesti hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitise välja, viidates VÕS § 161 lg-le 2 ja arvates kahjust maha leppetrahvi. Ringkonnakohus põhjendas, miks ta loeb kahju tekkinuks, ning lähtus otsuses maakohtu tuvastatud asjaolust, et kogu objekti üleandmise viivituse põhjustas muude põhjuste ja isikute hulgas ka hageja viivitus. Hageja tugineb VÕS §-le 139 esimest korda alles oma kassatsioonkaebuses. Kostja esitas ka vastukassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega
ringkonnakohus jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata ja muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldasid kohtud kostja kahjunõude rahuldamata jätmisel vääralt VÕS § 29, § 641 lg-t 3 ja § 645 lg-d 1 ja 3. Kostja kandis hageja ebakvaliteetse töö tõttu kulutusi. Lepingu järgi tuli hagejal teha akvaariumide terviklahendus. Hageja ei kontrollinud jooniste vastavust tegelikule olukorrale, mistõttu ei vabanenud ta VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest. Töövõtulepingut tõlgendades saab asuda seisukohale, et hageja pidi valmistama nii akvaariumid kui ka need paigaldama. Kuna kostja pidi tegema paigaldamisel lisatöid, vastutab hageja nende kulutuste eest. VÕS § 645 lg-te 1 ja 3 järgi ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja esitas töö kohta pretensioonid hilinenult ja et hilinemise tõttu ei vastuta hageja kostja ees kahju hüvitamise eest. Kohtud rahuldasid põhjendamatult hageja lepingutasunõude ja kohaldasid vääralt VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 lg-t 1. Hageja ei andnud kostjale üle nõuetekohaselt tehtud töid.
11.Hageja vaidles vastukassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja kahjuhüvitisenõue on põhjendamatu. Kostja väidetavalt tehtud lisakulud ei ole põhjuslikus seoses hageja tegevusega ja nende kulutuste kandjaks ei saa olla üksnes hageja. Asjakohatu on kostja viide VÕS § 29 lg 4, § 641 lg 3 ja § 645 lg-te 1 ja 3 kohaldamise vajadusele. Kostjal ei ole õigust keelduda oma kohustuste täitmisest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi ise uue otsuse, millega rahuldas vastuhagi kahju hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi suuruse osa (resolutsiooni p 2.2), tasaarvestas poolte nõuded (resolutsiooni p 2.4) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 4340 krooni 94 senti (resolutsiooni p 2.5), samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata ja kostja vastukassatsioonkaebus rahuldamata.
13.Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus rahuldas kostja kahju hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi suuruse osa. Seda tehes vaidlustas hageja ka poolte nõuete tasaarvestuse, viivisearvestuse ja kohtukulude jaotuse. Kostja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingutasu 232 876 krooni 40 senti, samuti osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise. Lisaks vaidlustas kostja ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega ringkonnakohus ei rahuldanud kostja vastuhagi kahju hüvitamise nõude 75 345 krooni suurust osa. Ühtlasi vaidlustas kostja ka menetluskulude jaotuse. Maa- ega ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja
leppetrahv 20 027 krooni 70 senti. Kolleegium käsitleb esmalt hageja lepingust tulenevat tasunõuet, seejärel kostja kahju hüvitamise nõudeid ning viimaks hagi ja vastuhagi rahuldamisel poolte rahuldatud nõuete tasaarvestamist.
14.Kolleegium ei nõustu kostja vastukassatsioonkaebuse väitega, et kohtud rahuldasid vääralt hageja lepingutasunõude. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 689 lg 5 järgi korrata. Hageja tasunõude rahuldamise esmase eeldusena tuli asjas kindlaks teha, kas lepingutasu on sissenõutavaks muutunud. Alama astme kohtud tuvastasid menetlusõiguse norme järgides, et hageja tegi lepingus kokkulepitud tööd, andis need kostjale üle ning kostja võttis tööd 29. aprillil 2008 vastu ega esitanud kokkulepitud aja jooksul tööde kohta pretensioone. Hageja esitas tehtud tööde kohta arved ning kostja pidi arved tasuma. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest, kuid kui pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmise, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooled leppisid lepingu p-s 14 kokku tööde vastuvõtmise korra, seega muutus kostja tasu maksmise kohustus sissenõutavaks tööde üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisest 29. aprillil 2008. VÕS § 111 järgi võib küll tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34 ja Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31), kuid praeguses asjas tuvastasid kohtud menetlusõiguse norme järgides, et hageja tegi kokkulepitud töö puudusteta. Kostja ei ole vastukassatsioonkaebuses esile toonud, milles seisnes alama astme kohtutes menetlusõiguse normi rikkumine.
15.Ekslik on ka kostja arusaam, et hageja pidi talle hüvitama akvaariumide ja muude sisustuselementide kokkusobimatusest tingitud lisatööde maksumuse. Maakohus tuvastas, et hageja andis üle puudusteta töö ja ringkonnakohus nõustus sellega. Kostja ei ole vastukassatsioonkaebuses ka selles küsimuses nimetanud, milles seisnes menetlusõiguse normi rikkumine alama astme kohtutes. Ringkonnakohtu otsus on hageja selle kahjunõude osas seaduslik ja põhjendatud ning kolleegium ei pea vajalikuks ringkonnakohtu põhjendusi korrata.
16.Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitist välja mõistes tähelepanuta hageja vastuväited vastuhagile. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, mille järgi peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust, ning kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõigi väidete ja vastuväidete kohta. Kostja nõudis vastuhagis, et hageja hüvitaks talle lisaks poolte lepingus kokkulepitud leppetrahvile ka kahju, mis kostjal tekkis seetõttu, et hageja viivitas töö üleandmisega. Kostja väitel olid muud tööd õigel ajal valmis, kuid hageja viivituse tõttu hilines kostja peatöövõtjale tööde üleandmisega ning pidi
seetõttu maksma kostja ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingu alusel peatöövõtjale leppetrahvi. Kostja ja peatöövõtja kokkuleppel asendati leppetrahv kostja tasuta lisatöödega, mille väärtus oli 217 590 krooni. Hageja vaidles kahju hüvitamise nõudele vastu. Hageja väitel valmisid akvaariumide klaasist osad tähtaegselt ning muude mööblidetailide paigaldamine ei sõltunud sellest, kas akvaariumid on veega täidetud või mitte. Hageja viivitus oli tingitud kostja käitumisest. Kostja ei ole täpsustanud, millal pidi ta ise mööblidetailide paigaldamise lõpetama. Tõendatud ei ole, et peatöövõtja nõudis kostjalt leppetrahvi just hageja viivituse tõttu. Hagejale teadaolevalt esitas peatöövõtja kostjale leppetrahvinõude kõikide kostja rikutud kohustuste eest. Hageja vastutus kostja ees oli VÕS § 106 lg 1 alusel lepingu p-s 13.1 piiratud leppetrahvi summaga. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et üksnes hageja viivitus tingis kogu objekti üleandmise viivituse. Hinnates asjas esitatud tõendeid, tuvastas maakohus, et tähtaega ületasid mitmed alltöövõtjad. Sellest johtuvalt asus maakohus seisukohale, et kogu objekti üleandmise viivitus oli tingitud mitmetest põhjustest ja isikutest, sh hageja viivitusest. Samas leidis maakohus, et kuna pooled piirasid lepingu p-s 13 töö valmistamisega viivitamise korral kahju hüvitamise nõuet leppetrahvi ulatusega, ei saa kostja nõuda hagejalt suuremat kahjuhüvitist kui leppetrahv.
17.Iseenesest on õige ringkonnakohtu käsitus, et töövõtjad võivad vastutada tööde üleandmisega viivitamisega tellijale tekitatud sama kahju eest solidaarselt. Solidaarkohustus tekib VÕS § 65 lg 2 järgi juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Samas nende omavahelises suhtes jaguneb VÕS § 137 lg 2 järgi vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega võivad ka alltöövõtjad vastutada VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt peatöövõtjale tekitatud sama kahju eest ning peatöövõtjal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue kas ühe või mitme töövõtja vastu, kes sama kahju eest vastutavad. Kui üks alltöövõtja hüvitab peatöövõtjale kogu kahju, saab ta teistelt alltöövõtjatelt, kes samuti vastutavad sama kahju tekitamise eest, nõuda nende osa hüvitamist VÕS § 137 lg 2 järgi, s.o võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige iga alltöövõtja kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. VÕS § 137 ei ole iseseisvaks nõudealuseks, mille alusel saaks kahju hüvitamist töövõtjatelt nõuda. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel
hüvitada. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei tule VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab VÕS § 127 lg 3 järgi hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib VÕS § 138 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist neilt kõigilt. Sellisel juhul vabaneb kahju hüvitama kohustatud isik VÕS § 138 lg 2 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud, ja VÕS § 138 lg 3 järgi võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
18.Praeguses asjas esitatud asjaoludest nähtub, et peatöövõtja palus kostjal kui alltöövõtjal hüvitada tööde üleandmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju kokkulepitud leppetrahvi ulatuses ning kahju hüvitati tasuta tööde tegemise ja kaupade üleandmisega. Kostja väitel põhjustas viivituse hageja ja seetõttu peab hageja kostjale selle kahju hüvitama. Kuna maakohus asus asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja tekitas talle 217 590 krooni suuruse kahju, pidi ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust tühistades hindama kõiki asjas esitatud tõendeid ja põhjendama, miks ta asub maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks asja lahendades tuvastanud kahjuhüvitise väljamõistmiseks olulised asjaolud. Maakohus leidis, et kogu objekti üleandmisega viivitamise põhjustasid mitmed asjaolud ja isikud, sh hageja viivitus. Maakohus tuvastas, et hageja viivitas tööde üleandmisega 21 päeva. Asjas ei ole tuvastatud, kas ja kui palju sattus kostja hageja viivituse tõttu ise viivitusse peatöövõtja ees. Ringkonnakohus märkis paljasõnaliselt, et kui hageja ja teised töövõtjad ei oleks viivitanud oma tööde tegemisega, oleks objekt antud tellijale üle tähtaegselt ning peatöövõtjal ei oleks tekkinud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi või selle asemel tasuta lisatööde tegemist. Kolleegium leiab, et hagejalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuli ringkonnakohtul tuvastada, kas ja kui pikalt viibis kogu objekti üleandmine peatöövõtjale seetõttu, et hageja andis oma tööd kostjale üle 21-päevase hilinemisega. Kui kostja hüvitas peatöövõtjale oma viivituse tõttu 217 590 krooni, ei tähenda see veel seda, et hageja vastutab kogu peatöövõtjale hüvitatud kahju eest. Hageja vastutab üksnes oma rikkumisega põhjustatud kahju eest. Kui hagejaga samal ajal olid kostja ees viivituses ka
teised töövõtjad, siis vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi sellise kahju eest solidaarselt, kuid mitte oma viivitusega põhjustatud kahjust suuremas ulatuses. Õige ei ole ka ringkonnakohtu arusaam, et maakohus jättis kahjuhüvitise nõude rahuldamata, kuna kahju tekkimise eest vastutas mitu isikut. Maakohus leidis, et hageja on tööde üleandmisega viivitanud, kuid ta ei vastuta poolte lepingu p 13 järgi viivituse tõttu tekkinud kahju eest suuremas ulatuses kui leppetrahv. Ringkonnakohus jättis kahjuhüvitist välja mõistes põhjendamatult tähelepanuta hageja väite, et kostja kahjunõue oli lepingu p 13 järgi piiratud. Kui pooled leppisid lepingu p-s 13 kokku, et hageja vastutab oma viivitusega tekkinud varalise kahju eest üksnes leppetrahvi ulatuses, tuleb seda kostja kahjunõuet lahendades arvestada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb lepingut VÕS §-s 29 sätestatud põhimõtteid arvestades tõlgendada ja selgitada, kas pooled leppisid lepingu p-s 13 kokku piiratud vastutuses või tuleb hagejal VÕS § 161 lg 2 järgi hüvitada kahju ka leppetrahvi ületavas osas.
19.Kolleegium juhib tähelepanu, et ringkonnakohus tasaarvestas hagi ja vastuhagi osaliselt rahuldades vääralt poolte nõuded ja mõistis seetõttu hageja kasuks põhjendamatult välja väiksema viivise. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi kohtuotsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepingutasu ja selle maksmisega viivitamise eest viivise. Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja leppetrahvi ja kahjuhüvitise. Kolleegium leiab, et sellises olukorras peab kohus esmalt TsMS § 438 lg 1 järgi otsustama, kas ja millises ulatuses hagi ning vastuhagi rahuldada, ning alles seejärel tasaarvestama TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte rahuldatud nõuded. Seejuures ei ole TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtu tehtud tasaarvestusel samasuguseid õiguslikke tagajärgi nagu poole tasaarvestusavaldusel, mis võib iseenesest sisalduda ka kohtule esitatud menetlusdokumendis. Sellest tulenevalt ei kohaldu TsMS § 445 lg 1 teise aluse alusel kohtu tehtud tasaarvestuse korral ka VÕS § 197 lg 2, mille järgi lõpevad üldjuhul tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.
20.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Kuna kolleegium jätab vastukassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kostja kaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.