Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuistungil võlgniku juhatuse liige teatab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna äriühing ei ole enam jätkusuutlik ettevõte, puudub võimalus tegevuse jätkamiseks ja maksevõime taastamiseks. Tegevus on lõppenud, tehtud tööde eest on tellijad jätnud maksmata. Enamus tellijaid, kes on jätnud maksmata, on ka ise majanduslikult raskes olukorras. Praeguseks on olukord, et võlgniku kohustused ületavad vara, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku esindaja palub avaldus rahuldada ja pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jääb esitatud kirjaliku ettekande juurde, mille kohaselt Pika Kinnisvara OÜ asutati ja on kantud äriregistrisse 08.10.2002.a., asukohaga Kevade 19, Rakvere. Osakapitali suurus 540 000 Eesti krooni. Pika Kinnisvara OÜ põhitegevuseks on kinnis- ja vallasvara haldamine, hooldamine, parendamine ja arendus ning investeerimine kinnis- ja vallasvaradesse; kinnis- ja vallasvara rendi-, üüri- ja muud kasutusse andmise teenused ning muud tehingud kinnis- ja vallasvaraga ning nende tehingute vahendamine, lisaks transporditeenused (v.a. litsentseeritud alad) ja toitlustusteenused. Pika Kinnisvara OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on A A (osa nimiväärtus 540 000 krooni). Pika Kinnisvara OÜ 2007.a müügitulu oli 10 935 074 krooni, kasum 10 917 krooni. Seisuga 31.12.2007.a. oli võlgnikul varasid kokku 23 927 713 krooni, kohustusi kokku 20 364 619 krooni. 2008.a. müügitulu oli 14 546 397 krooni, kahjum 1 595 676 krooni. Seisuga 31.12.2008.a. oli võlgnikul varasid kokku 13 731 032 krooni, kohustusi kokku 10 295 581 krooni. 2009.a. müügitulu oli 5 277 968 krooni, kahjum 7 040 847 krooni. 31.12.2009.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku 26 445 krooni, kohustusi kokku 3 631 841 krooni. Kinnisvara arendati xxxx. Äriühingul tekkisid likviidsusprobleemid, mistõttu kinnisvara müüdi tunduvalt alla omahinna. 2008.a. kevadel oli xxxx korteri keskmine ruutmeetri müügihind 25 725 krooni, 2009.a. novembris müüdi sama maja kortereid AS-le Rakpuu ruutmeetrihinnaga 10 053 krooni. xxxx korterite müügil rakendatud hindade analüüsist nähtub väga erinevate hindade rakendamine müügil. 2009.a. majandusaasta aruandest nähtuvalt Pika Kinnisvara OÜ lõpetas tegevuse 30.11.2009.a. Seisuga 20.01.2010.a. on netovara miinuses 3 606 078 krooni, varad on summas 26 445 krooni ja võlad 3 632 523 krooni. OÜ Pika Kinnisvara töötajad on vabastatud. Töötasud, puhkusetasud ja hüvitised on välja makstud. Võlgniku raamatupidamine on korraldatud üldjoontes vastavuses raamatupidamise seaduse ja raamatupidamistoimkonna juhenditega. 2008.a majandusaasta aruanne on auditeeritud ja audiitori on seisukohal, et majandusaasta aruandes on olulises osas õigesti ja õiglaselt kajastatud Pika Kinnisvara OÜ finantsseisundit seisuga 31.12.2008.a. 2009.a majandusaasta aruanne on esitatud ajutisele haldurile. Kinnistusraamatus Pika Kinnisvara OÜ nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Võlgnikul on AS-s SEB Pank arvelduskonto nr. xxxx, konto saldo on 0 krooni. Swedbank AS-s on arvelduskonto nr. xxxx, saldoga 0 krooni ning broneeritud summas 45 krooni kaardi hooldustasudest. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, arvelduskonto nr xxxx (EEK), on konto saldo 914,44 krooni, arvelduskonto nr. xxxx (EUR), konto saldo 0 eurot. Raha kassas 0 krooni. Kokku raha pangaarvetel ja kassas 914,44 krooni. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on Pika Kinnisvara OÜ nimel avatud väärtpaberikonto nr 99100773895, kontohaldur SEB Pank. Väärtpaber: AS Tallink

Grupp aktsia, xxxx, nimiväärtus 10 krooni, saldo 1 020 aktsiat, panditud ei ole, osalus 0,0002%. AS Tallink Grupp aktsia turuväärtuseks võib lugeda 6 064 krooni Muu varana on võlgnikul debitoorsed võlad summas 12 795,30 krooni: M D 4 850,90 krooni S S 2 296,00 krooni U S 1 251,00 krooni Ü K 1 521,40 krooni S N 1 314,30 krooni A J 1 561,70 krooni Debitoorsed võlad ei ole võlgniku seletuse kohaselt sissenõutavad. Põhivarana arvel olev arvuti jääkmaksumusega 4 145 krooni. Varad kokku ilma debitoorsete nõueteta on 11 124,06 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pika Kinnisvara OÜ-l seisuga 26.01.2010.a järgmised maksuvõlad: Erijuhtude tulumaks 5 315,00 krooni Käibemaks 1 394 858,83 krooni Kinnipeetud tulumaks 2 495,00 krooni Maamaks 2 424,00 krooni Sotsiaalmaks 15 772,95 krooni Töötuskindlustusmakse 629,00 krooni Arvestuslik intress 143 656,52 krooni Kokku maksuvõlg: 1 565 151,30 krooni Lisaks maksuvõlale on võlgnikul veel järgmised võlad: AS Rakpuu 1 475 686,60 krooni A.A 165 108,20 krooni Lainela OÜ 108 297,00 krooni AS SEB Pank 90 560,00 krooni Rakvere Soojus AS 38 423,16 krooni Oom Konsult AS 30 000,00 krooni TP Plekitööd 53 769,10 krooni Kinnisvaraehitus AS 13 286,80 krooni Windflower OÜ 15 846,00 krooni Clenaway AS 7 500,65 krooni Fraumel OÜ 8 400,00 krooni

FEB AS

37 578,00 krooni Jari Häkkänen 28 163,88 krooni Arkkitehtuuri ja insinööritoimisto 13 662,60 krooni Vent Grupp OÜ 2 832,00 krooni Satter AS 1 661,00 krooni Elion Ettevõtted AS 2 248,18 krooni

EMT AS

3 356,75 krooni Lumisoft OÜ 240,00 krooni Veolia Keskonnateenused AS 179,30 krooni Võlad on kokku 3 661 950 krooni ja 52 senti. Haldur ei ole esialgu leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Ajutise halduri arvates on OÜ Pika Kinnisvara maksejõuetus tekkinud 2009.a., kui hakkasid langema kinnisvara hinnad ja soetatud ning parendatud kinnisvara ei õnnestunud enam müüa esialgselt planeeritud hinnaga. Pika Kinnisvara OÜ alustas

majandustegevust oktoobris 2002.a. soetas kinnisvara, tegi parendusi ja müüs. Kinnistute soetamiseks võttis laenu nii krediidiasutustelt kui võlgniku juhatuse liikme A A’ga seotud äriühingutelt. Laenud kustutas kinnisvara müügist saadud vahenditega või uute laenude võtmisega. Pankroti põhjuseks peab haldur üldist majanduskriisi, mille tõttu on oluliselt kinnisvara ostmine ja langenud hinnad. Samas on jäänud riigile jäänud tasumata müükidelt laekunud käibemaks, mis võib olla Karistusseadustiku § 389-1 ettenähtud kuritegu ja ajutine haldur on kohustatud eelnevast informeerima Maksu-ja Tolliametit. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada ei ole võimalik. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Kinnisvara arenduses müüdud korterite hindade turuväärtused on küsitavad, kuid hüpoteegipidajad on müüke aktsepteerinud, mis annab tunnistust selle kohta, et müügid on teostatud turuväärtuse lähedaselt. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur esitab taotluse välja mõista ajutise halduri tasu tehtud töö eest ja samuti tehtud kulutused vastavalt esitatud aruandele. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada ning äriühingu pankrot välja kuulutada. Äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Äriühingu põhitegevuses on tegevus lõppenud. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid. Vara puudub. Võlgnikul on kohustused Maksu- ja tolliameti ees. PankrS § 29 lg. 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg. 1 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seaduse § 29 lg. 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna Maksu- ja tolliamet võlausaldajana on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 krooni, siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg. 5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutise halduri isiku ja halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Reet Relvik ja ajutise halduri taotlus tasu määramiseks ja hüvitamiseks rahuldada. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, saatis teadaolevatele võlgnikele debitoorse nõude tasumise kohustusteated ning selgitas välja deebitoride maksevõime, kohtus võlgniku esindajaga raamatupidamisandmete täiendamiseks, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega ja osales pankrotiasja arutamisel kohtuistungil. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, siis on põhjendatud talle tasuks määrata 13 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ja see summa pankrotivara arvelt haldurile välja mõista. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. PankrS § 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Kohus kohaldas PankrS §-de 3 lg. 2, 17, 22, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 30.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.