Tsiviilasi nr.2-09-66176
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-66176
Tsiviilasi
X OÜ hagi Y OÜ (pankrotis) vastu välistamisele kuuluva vara väärtuse hüvitamiseks summas 2 638 326 krooni. Hageja: OÜ X (reg kood xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Y OÜ (pankrotis) esindajad Pankrotihaldurid: Anne Tammer(Advokaadibüroo Tammer&Tammer, Kalevi 9 Tartu 51010) Olev Kuklase(Advokaadibüroo Kuklase&Partnerid, Pronksi 3 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes PankrS § 123 ning TsMS §163, §174 §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X OÜ hagi Y OÜ (pankrotis) vastu välistamisele kuuluva vara väärtuse hüvitamise nõudes osaliselt. Välja mõista Y OÜ-lt (pankrotis) välistamisele kuuluva vara väärtus summas 1 909 794 (üks miljon üheksasada üheksa tuhat seitsesada üheksakümmend neli) krooni X OÜ kasuks. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta 72,4 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (07.04.2010.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue ja põhjendused
PankrS § 123 lõike 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. OÜ X taotleb välistada Y OÜ (pankrotis) pankrotivarast sulundseina PU25 147 jooksva meetri väärtus summas 2 638 326 krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt on OÜ X omandanud nõude Y OÜ (pankrotis) vastu Z OÜ-lt 10.01.2007.a. nõude loovutamise lepingu alusel (tl 5). Nõude loovutamise lepingu punkt 1.1. kohaselt annab Z OÜ kui loovutaja OÜ-le X kui loovutuse saajale üle (loovutab) tasu eest ja tervikuna nõude Y OÜ vastu, mis on tekkinud Z OÜ ja Y OÜ vahel 16.11.2005.a. sõlmitud lepingust ja selle kõigist lisadest. Hageja OÜ X on esitanud kohtule Z OÜ ja Y OÜ vahel 16.11.2005.a. sõlmitud lepingu, millest nähtuvalt on 147 meetrit sulundseina PU25 müüdud OÜ-le Y (pankrotis) omandireservatsiooniga vastavalt müügilepingu punktile 2.3. Kohtule on esitatud 16.11.2005.a. koostatud ja allkirjastatud teostatud tööde akt nr. xxxx/x (tl 3), millest nähtuvalt on Z OÜ poolt teostatud Y OÜ-le töid, mis seisnesid sulundseina PU25 147 jooksva meetri paigaldamises. Teostatud tööde akti kohaselt on sulundseina 147 jooksva meetri maksumuseks 1 618 470 krooni (lisandub käibemaks 18 % summas 291 324,60 krooni) ning sulundseina paigalduse maksumuseks 617 400 krooni (lisandub käibemaks 18 % summas 111 132 krooni). Kokku on Z OÜ teostanud Y OÜ-le seega töid summas 2 638 326 krooni (sisaldab käiebemaksu 18 %). VÕS § 233 lõikest 1 tulenevalt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon) ning lõike 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et Z OÜ poolt on Y OÜ-le müüdud sulundseina PU25 147 jooksvat meetrit omandireservatsiooniga ning poolte selgitustest nähtuvalt on müüja lepingust taganenud ning taotlenud sulundseina ja selle paigaldamise tasu tagastamist. Kuivõrd Y OÜ on jätnud müügilepingu objektiks oleva eseme eest täies ulatuses tasumata, kuulub lepingu objektiks olev sulundsein PU25 147 jooksvat meetrit tagastamisele. Hageja on taotlenud Z OÜ poolt paigaldatud sulundseina väärtuse hüvitamist kuivõrd sulundsein on paigutatud xxxxxx xxxxxxxxx kinnistu ehitamisel maasse ja seda pole tõenäoliselt võimalik tagastada. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et sulundsein PU25 147 jooksvat meetrit on paigaldatud, sest sellele ei ole oma vastuses vastu vaielnud ka kostja. PankrS § 123 lõike 4 kohaselt, kui haldur võõrandas PankrS § 123 lõikes 1 nimetatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel PankrS § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd maa sisse püsivalt paigaldatud sulundseina ei ole võimalik seda kahjustamata maast eemaldada ja seda omanikule tagastada, on põhjendatud hageja nõue Z OÜ poolt paigaldatud sulundseina PU25 147 jooksva meetri väärtuse hüvitamiseks summas 1 909 794,60 krooni (s.o. 1 618 470 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % summas 291 324,60 krooni). PankrS § 123 lõike 1 kohaselt saavad vara välistamise objektiks olla üksnes esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Seega leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja nõue, et vara välistamise korras tagastataks talle ka sulundseina PU25 147 jooksva meetri paigaldamise tasu summas 617 400 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % summas 111 132 krooni, kokku 728 532 krooni. Vara välistamise objektiks ei ole PankrS § 123 lõike 1 tähenduses sulundseina paigaldamise tasu, sest oma olemuselt on paigaldamise puhul tegemist teenusega.
Seega jätab kohus hageja nõude sulundseina paigaldamise tasu osas, summas 728 532 krooni, rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus saada kostjalt sulundseina PU25 147 jooksva meetri väärtuse eest rahalise hüvitisena 1 909 794 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest puudub alus ja mõistlik põhjus kõrvale kalduda nimetatud põhimõttest. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt 2 638 326 krooni väljamõistmist, kuid kohus rahuldab hagi 1 909 794 krooni ulatuses, milline moodustab 72,4 % esialgsest nõudest. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud 72,4 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel.
Aivar Pellja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.