Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku pankrotiavaldus ja selle põhjendused Võlgnik Ziljon Invest OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige Vaiko Hansson on esitanud 10.02.2010.a kohtule avalduse Ziljon Invest OÜ suhtes pankrotimenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt esitab Ziljon Invest OÜ pankrotiavalduse seonduvalt maksejõuetusega, milline tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ajutine ning võlgnikku vara ei kata kohustusi. Ettevõtte ebaedu on seotud suures plaanis majanduse kiire langusega, mida ei olnud võimalik ette prognoosida, vähenes olulisel määral klientide arv ning seeläbi käive ning ettevõte jätkusuutlik tegevus langes sisuliselt nullini, ehk et ettevõte ei suutnud tasuda rendimakseid ruumide ja seadmete rendi eest ning jooksvaid kulutusi. Pankrotiavaldusele lisatud ettevõtte võlgade nimekirja kohaselt on Ziljon Invest OÜ-l võlgnevusi 1 725 338.35 krooni ulatuses, vara moodustab aga sõiduauto Ford Sierra väärtusega 2500 krooni. Võlgnik on esitanud seletuse ka maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus 15.02.2010.a. määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku.

2-10-6678 Kohtuistungil Ziljon Invest OÜ juhatuse liikmed palusid arvestades ajutise pankrotihalduri seisukohta asjas lõpetatada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruanne. OÜ Ziljon Invest alustas tegevust 2007.a. eesmärgiga pakkuda automaatautopesula teenuseid. 2007.a. aastal toimus ettevõte käivitamine. 07.11.2007.a. sõlmiti tegevuseks vajaliku äripinna osas üürileping OÜ-ga AGAL Kinnisvarad, teostati ruumide ettevalmistustööd, koostati äriplaan, esitati pesulaseadmete liisingutaotlus Swedbank Liising AS-le. Tegevuse käivitamiseks vajalikud vahendid paigutasid ettevõttesse omanikud laenuna. Äriplaani kohaselt pidi ettevõte alates 2008.a. algusest alustama põhitegevusega Pärnus, Riia mnt 233a asuval üüripinnal. Üürilepingu objekt pidi Ziljon Invest OÜ-le üle antama hiljemalt 01.03.2008.a. Objektiks oli äriruum üldpinnaga 330m2 ja sellega kaasnev teenindusmaa, üldpinnaga 50 m2. Üürileping oli sõlmitud tähtajaga kuni 01.03.2013, igakuise üüritasuga 23 450 krooni kuus, millele lisandus käibemaks. Lisaks üürile kohustus üürnik tasuma elektrienergia, sidekommunikatsioonide, vee- ja kanalisatsiooni ning prügiveo teenuste ees, samuti täiendavalt haldustasu ning tasu reklaami eest vastavalt kokkuleppele. Edaspidi oli plaanis pesulatevõrku laiendada nii Pärnus kui ka Tartusse. Esimesel tegevusaastal oli ettevõtte müügitulu 18 170 krooni, mis saadi käsitööesemete vahendus- tegevusest (kampsunid jms. vahendamine Tartus tegutsevale edasimüüjale Evilla OÜ). 03.05.2007.a. sõlmiti Elion Ettevõtted AS-iga seadmerendi leping (liising ) nr. 6211738 sülearvuti Dell ja sellega seotud lisade liisimiseks kapitalirendi tingimustel, rendilepingu tähtaeg oli 3 aastat ja igakuise makse suurus 894,50 krooni. Asjaajamise korraldamiseks soetati 24.05.2007.a. sõiduauto FORD SIERRA, 1993.a. väljalase. Sõiduki ostuhind oli 6000 krooni. 2008.a aastal alustati põhitegevusega. 26.02.2008.a. sõlmiti Swedbank Liising AS-iga autopesula seadmete liisimiseks liisinguleping nr. 0191968L, lepingu summaga 129 800 EUR ( 2 030 929 krooni). Leping oli sõlmitud tähtajaga 30.03.2013 ning igakuise makse suurusega ~26 000 krooni. Liisingulepingu tagatiseks sõlmiti käenduslepingud Vaiko Hanssoni ja Hanno Hanssoniga. Teostati sõiduautode pesu eraisikutele ja ettevõtetele. Peamise reklaamikanalina kasutati ajalehte Pärnu Postimees, korraldati erinevaid reklaamikampaaniaid jms. Püsiklientidega vormistati koostöölepingud. Lisaks sõlmiti Elion Ettevõtted AS ́iga liisingleping sülearvuti Macbook Pro liisimiseks. Ajutine halduri hinnangul on võlgniku äriplaanis rahavood planeeritud äärmiselt optimistlikena. Tegevuse alustamiseks sõlmitud üürilepingust ja pesulaseadmete liisinglepingust tulenev aastane püsikulu oli ~600 000 krooni. Lisandusid kommunaalmaksed ja muud tegevuskulud (käibevahendid, reklaam jms) ~130 000 krooni. 2008.a. müügitulu oli 236 759 krooni, e. 756 krooni päevas (6-päevase töönädala puhul). Tegevuskulud ületasid müügitulu enam kui 3-kordselt. Tegevuskulusid arvestades oleks pidanud teenindama ~11-14 autot päevas (sõltuvalt teenusest), tegelikult teenindati ~5 sõidukit päevas. Eeltoodud numbrite alusel on selge, et ettevõtte käivitamine ei kulgenud äriplaani kohaselt. Muu hulgas mõjutas äriplaani käivitumist ka tegevusvaldkonnas eksisteeriv väga tihe konkurents ning 2008.a. toimunud majanduskliima märgatav jahenemine. Maksete tasumiseks, samuti liisinglepingute esimese sissemakse teostamiseks andsid omanikud ettevõttele laenu kokku 1,4 milj. krooni. 2009.a aastal oli planeeritud veelgi aktiivsem reklaamialane tegevus. Eelkõige sooviti saavutada laiemat turuosa juriidiliste isikute osas, sõlmida rohkem püsilepinguid. Terviklikuma teenustepaketi pakkumise huvides hakati tegema ka autode vahatamist ja sisepesu. Vaatamata majanduslangusele ja tihedale konkurentsile suudeti 2009.a. 8 tegevuskuuga suurendada käivet eelmise aastaga võrreldes 35 % . Nagu eespool märgitud,

2-10-6678 oleks ettevõtte jätkusuutlikuks tegutsemiseks olnud vajalik käibe suurendamine vähemalt 200 %. 05.09.2009.a. lõpetas ettevõte tegevuse. Ettevõtte omanikud ei esitanud koheselt pankrotiavaldust, kuna hakkasid koostöös Swedbank Liising AS ́iga otsima võimalusi liisinguseadme müügiks või tagastamiseks. Soodsate tingimuste ilmnemisel ei olnud välistatud liisinguseadme müük hinnaga, mis oleks võimaldanud tasuda ka muud äriühingu kohustused. 17.12.2009.a. sõlmiti Liisingulepingu nr. 01123018L lisa nr. 1 ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt . Nimetatud dokumendi kohaselt andis Ziljon Invest OÜ oma liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele liisinguvõtjale Mesiharu OÜ. Lisa nr. 1 sõlmimisega lugesid Swedbank Liising AS ja Ziljon Invest OÜ liisinglepingu koos kõigi lepingu maksete täieliku ja tingimusteta tasumisega lõpetatuks. Pooled kinnitasid, et nad vastastikuseid pretensioone ei oma. Kreeditarve, summas 927 229.91 krooni, vormistati 28.12.2009.a. 17.12.2009.a. lõpetati ka AGAL Kinnisvarad OÜ-ga sõlmitud äriruumide üürileping ning ruumide valdus tagastati üürileandjale. OÜ-s Ziljon Invest tegevuse jooksul töölepingu alusel töötavaid isikuid ei olnud. Kogu töö tegid omanikud, kes palka ei saanud. Finantsnäitajatest ettevõtte omakapital moodustub osakapitalist 40 000 krooni, eelmiste perioodide kahjumist 876 961 krooni ning aruandaasta kahjumist 198 816 krooni. Seisuga 05.09.2009.a oli OÜ Ziljon Invest tegevus lõppenud. Raamatupidamisteenust pakkunud Tuuliku Teenused OÜ koostas bilansi ja kasumiaruande seisuga 31.12.2009 , kuid pärast seda ei ole raamatupidamisalast tegevust toimunud . 10.02.2010.a. esitas juhatuse liige Vaiko Hansson Pärnu Maakohtule OÜ Ziljon Invest pankrotiavalduse.

VÕLGNIKU VÕLAD JA VARAD

Äriühingu juhatuse liikmete poolt esitatud viimane bilanss ja kasumiaruanne on koostatud seisuga 31.12.2009.a. Esitatud bilansis ei ole kajastatud liisingvara tagasiandmine, samuti kõik esitatud ja saadud arved. Kuni tegevuse lõpetamiseni on võlgniku raamatupidamise seisukord ajutise halduri hinnangul rahuldav. Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel.

Võlgniku võlad ja kohustused

kokku: 1 663 353.60 krooni

Võlgniku varad

16 162.12 krooni 50.84 krooni 280 623. 40 krooni 134 011.00 krooni 29 090.39 krooni 1 340.00 krooni 2 592.45 krooni 1 719.40 krooni 300.00 krooni 270.00 krooni 1 124.00 krooni 1 023 766.00 krooni 172 304.00 krooni

kokku:

0- 5 700.00 krooni

2-10-6678

2 000.00 krooni 3 700.00 krooni

Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt Varade väärtus ei ole kõrgem kui

1 663 353.60 krooni suuruses summas. 5 700.00

krooni.

Käesolevas menetluses ei ületa võlgniku vara väärtus 5 700 krooni, kuid tõenäoliselt on vara realiseerimisest saadav tulem veelgi väiksem. Amortiseerunud, sõidukõlbmatu auto, realiseerimine ning mõningate, vahemikus 50 – 1125 krooni suuruste, võlgnevuste sissenõudmine võib osutuda kallimaks vara realiseerimisväärtusest. Eeltoodust nähtub, et võlgnikul puuduvad varad, mille arvelt oma kohustusi täita. Sellest tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused ületavad 1,6 miljonit krooni, varade väärtus ei ületa 5 700 krooni, kuid tõenäoliselt jääb realiseerimisel veelgi madalamaks Ettevõtte tegevus on lõppenud, tegevuseks vajalik seade liisingfirmale tagastatud. Ajutise halduri arvamus TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSTE KOHTA Seisuga 02.02.2010.a. on kohtutäiturite registri andmetel OÜ Ziljon Invest osas algatatud täitemenetlus AGAL Kinnisvarad OÜ nõude, summas 75 312.85 krooni. Täitemenetluste raames võlgniku varasid realiseeritud ei ole. Liisinguobjekti tagastamise tehingut ei saa käsitleda tagasivõidetava tehinguna. Liisinguobjekti näol oli tegemist liisinguettevõtte varaga. Liisingvõtja algatusel objekti müümiseks on eelnevalt vajalik liisinguobjekt välja osta. Krediitarvel märgitud 927 230 krooni suuruses summas võlgnikul vahendid vara väljaostmiseks puuduvad. Arvestades jätkuvat majandussurutist ning autopesulate turul toimivat tihedat konkurentsi, ei ole tänastes tingimustes tõenäoline seadme müük eelnimetatust kallima hinnaga. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg.1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

TAGASINÕUTAV VARA

Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg. 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutise halduri arvamus MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on äriplaani mitterealiseerumine ja sellest tulenev suutmatus oma kohustusi täita. Äriplaani ebaõnnestumisel oli olulisemaks mõjuriks üldine majanduslangus. Äriplaani koostamise ajal toiminud majandusoludes tegutsedes oleks ettevõtte tegevus võinud käivituda planeeritud mahtudes ja tulemiga. Maksejõuetus tekkis 17.12.2009.a., kui lõpetati üürileping ja anti üle liisinguseadmed. a) OÜ Ziljon Invest juhatuse liikmed ei esitanud koheselt peale tegevuse lõpetamist pankrotiavaldust, kuna lootsid heas usus leida liisingvarale ostja hinnaga, mis oleks võimaldanud täita ka teised osaühingu kohustused. Arvestades asjaolu, et omanikega mitteseotud kohustuste summa on 467 284 krooni, võinuks paremate majandustingimuste puhul taoline tehing ka õnnestuda. Ajutise halduri arvates on antud juhul raske tuvastada juhatuse liikmete tegevuses rasket juhtimisviga või karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnustega tegu, kuna juhatuse liikmed üritasid

2-10-6678 liisingvarale ostja otsimise abil korraliku ettevõtja hoolsusega lahendada kõigi võlgnevuste tasumist. b) Alates tegevuse lõppemisest ei ole võlgniku võlgade summa oluliselt kasvanud. Enim võiksid olla kahjustatud üürileandja, AGAL Kinnisvarad OÜ, huvid, kuna ta ei saanud ruume kellelgi teisele välja üürida. Samas on üürileandja nõude täitmiseks alustatud täitemenetlust. Lisaks oli üürileandjal üürilepingust tulenevalt võimalus üürileping 1-kuulise etteteatamistähtajaga üles öelda üürniku poolt 1-kuulise maksetega hilinemise korral. Üürileandja oma õigust kasutanud ei ole. c) Äriühingu omakapital ei vastanud Äriseadustiku § 176 sätestatud tingimustele ühegi majandusaasta lõpuks , kuid 2007 ja 2008.a. suutis ettevõte täita oma kohustusi ning äriplaani täielikul käivitumisel oleks suudetud omakapital viia vastavusse seaduses sätestatuga. Äriseadustiku § 176 paneb osanikele kohustuse abinõude tarvituselevõtmiseks või pankrotiavalduse esitamiseks juhul, kui osaühingul on netovara ( s.t. omakapital) vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § -s 136 nimetatud osakapitali suurus (40 000.-). Nii 2007 kui 2008 majandusaastal kaasasid omanikud täiendavaid vahendeid omanike laenu näol . Omanike laenude omakapitaliks ümbervormistamisel oleks ( näit. osakapitali suurendamisega) omakapital vastanud nõuetele ( omanike laenud + praegune omakapital = 160 293 krooni). Juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, paneb ÄS § 180 lg 51 juhatuse liikmetele kohustuse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitada kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Liisinguobjekti tagastamise protseduuride lõppemisel esitasid juhatuse liikmed pankrotiavalduse veidi enam kui 1 kuu möödumisel. Tõenäoliselt ei saa 20-päevase pankrotiavalduse esitamise tähtaja vähesel määral ületamist lugeda teoks, mida võiks käsitleda raske juhtimisveana, veelgi enam kuriteo tunnustega teona. Ajutise halduri arvamuse kohaselt ei ole OÜ Ziljon Invest juhatuse liikmed oma tegevuse või tegevusetusega äriühingu juhtimisel põhjustanud äriühingu maksejõuetust ja seetõttu on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Eeltoodu alusel märgib ajutine haldur, et pankroti menetlemise käigus ei ole tuvastatud rasket juhtimisviga raamatupidamise sisseseadmisel, lepingute sõlmimisel või muudes juhtimisalastes küsimustes. Samuti ei ole ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses ilmnenud pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid .

TÖÖTAJAD

Ettevõtte tegevuse jooksul töölepinguid sõlmitud ei olnud ja seega puuduvad töötajate nõuded äriühingu vastu. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, omakapital ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, majandustegevus on lõppenud, tegevuseks vajalikud varad tagastatud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas

2-10-6678 menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Halduri teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti . Eelpool on mainitud, et käesolevas menetluses jääb vara võimalik realiseerimisväärtus alla 5 700 krooni, lisaks on tõenäoline, et võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud osutuvad suuremaks vara realiseerimisest laekuvatest tuludest. Ajutine pankrotihaldur palub: 1) teha ettepanek OÜ Ziljon Invest (registrikood 11364416) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 35 000 krooni. 2) kohtu poolt määratud tähtajaks 35 000 krooni mittemaksmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel; 3) summa 35 000 maksmisel kohtu deposiiti kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine haldur Andrus Õnnik; Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on ajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Pankrotiseaduse 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ajutise pankrotihalduri aruandes esitatuga on tõendatud, et võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud ka maksejõuetuse põhjused. Siinkohal kohus aruandes märgitut enam ei korda.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu; lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

2-10-6678 võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnikul puuudub vara ning vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu depsoiiti Hanno Hanssoni poolt tasunud 13300.- kroonist on võimalik hüvitada ajutise halduri tasu. Võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 35000.- krooni tasunud. Ajutise pankrotihalduri poolt märgitud nõuetest rahulduse saamine on vähetõenäoline. Tuvastamist ei ole leidnud võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb Ziljon Invest OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Asjas ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemist või maksejõuetuse põhjustamist raske juhtimisvea tõttu. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab Ziljon Invest OÜ dokumentide hoidjaks Vaiko Hanssoni . Vaiko Hansson on 11.03.2010.a. andnud sellekohase nõusoleku. Ajutine pankrotihaldur taotleb talle tasu määramist summas xx xxx.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas xxxx krooni. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise halduri kutseoskusi, vastavad ajutise halduri poolt esitatud andmed tegelikkusele. Eeltoodut arvestades määrab kohus PankrS § 23 lg 1, 2 alusel ajutise halduri tasuks xx xxx.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas xxxx.- krooni. Hanno Hansson on ajutise pankrotihalduri tasu võtnud enda kanda ja on ajutise pankrotihalduri tasu katteks kohtu deposiiti makstud 13300.- krooni. Seda arvestades kohus jätab ajutise pankrotihalduri tasu Hanno Hanssoni kanda (TsMS § 146 lg 1 p 2: PankrS § 23 lg 5).

Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.