Kohtu nimetus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
05.04.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 16.00
Tsiviilasja number
2-10-6459
Tsiviilasi
S S OÜ pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik S S OÜ (reg kood xxx, asukoht xxx); Võlgniku juhatuse liige LJ, (ikXX, lea.XXX);
esindajad
Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg (ik XXX, AB Selberg&Ko, Estonia pst 1/3, Tallinn 10143, telefon 6609633, faks 6609531, e-mail [email protected])
Resolutsioon.
Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. S S OÜ esitas 09.02.2010.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 18.02.2010.a. määrusega ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta. S S OÜ on kantud äriregistrisse 21.07.2008.a. registrikoodiga XXX, osakapitaliga 40 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikmeks on LJ, kes on ka võlgniku ainuosanik. Tallinna Ettevõtlusamet on toetanud S S OÜ tegevust stardiabiga summas 86 870,00 krooni.
omafinantseering summas 38 100 krooni moodustas 40% alustava firma kapitalist. S S OÜ põhitegevusalaks oli juuksuriteenuste osutamine klientidele ja muu iluteenindus. Võlgniku majandustegevus toimus aadressil XXX. S S OÜ alustas reaalset majandustegevust 11.11.2008.a. ja töötas esimestel kuudel käivetega, mis võimaldasid katta tegevuskulud. Käibed hakkasid langema 2009.a. veebruarist. Käivete langemine nimetatud perioodil on iseloomulik iluteenindussektorile. Võlgnik selgitas, et majandustegevus vastavas sektoris on kõige tulutoovam suve kuudel. Samal ajal säilis kohustus tasuda fikseeritud üürihinda 20 640,00 krooni kuus, millele lisandusid kommunaalkulud ja parkimiskoha tasu. S S OÜ on teinud üürileandjale korduvalt ettepanekuid rendihinna alandamiseks. Vastavalt kinnisvara sektoris toimunud äripindade rendihindade langusele, mis oli kohati kuni 50%, ei olnud üürileandja nõus üürihinda langetama. 2009. aasta sügiseks oli üürivõlg kasvanud ca 250 000 kroonini. Üürileandja lõpetas S S OÜ-ga üürilepingu 2009.aasta septembris ja rakendas üürileandja pandiõigust üürniku poolt renditud ruumides olevatele asjadele, sealhulgas müügitoodetele. S S OÜ üritas tegevust jätkata rendipinnal Rotermanni kvartalis, kus üür, kommunaalkulud ja üldhalduskulud ei ületanud 16 000 krooni kuus. S S OÜ pidas läbirääkimisi kohamaksuliste juuksuritega, kes nõustusid avatavas salongis asuma tööle FIEdena. Rendipinna üleandmine Rotermanni kvartalis viibis S S OÜ-st mitteolenevatel põhjustel, tänu millele raugesid ka kokkulepped kohamaksuliste juuksuritega. Sellest tulenevalt on S S OÜ majandustegevus lõppenud. S S OÜ ei võlgne töötajatele töötasusid. S S OÜ kannab kolme aastast kohustust toetuse raames loodud töökoha säilitamiseks alates aprillist 2009.a. Käesoleval hetkel on võlgniku raamatupidamises põhivarana arvel juuksurite töötoolid, kuppelföönid, kahepoolsed peeglid, ripsmetehniku tool ning muud juuksurisalongi töövahendid raamatupidamisliku väärtusega summas 61 260,00 krooni. A AS, kes on olnud S S OÜ rendipinna üürileandjaks aadressil XXXja lõpetanud vastava lepingu septembris 2009, on realiseerinud üürileandja pandiõiguse alusel kogu kinnipeetava vara. Võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is on broneeritud summas 37,01 krooni. Lõppbilansist seisuga nähtub, et võlgnikul sularaha kassas ei ole. S S OÜ-l ei ole nõudeid kolmandate isikute vastu. Tulenevalt asjaolust, et A AS on teostanud üürileandja pandiõigust ja realiseerinud kogu pandiõiguse alusel kinnipeetava vara, leiab ajutine haldur, et S S OÜ-l puudub vara täielikult. Võlgniku andmetel on tal seisuga 18.02.2010a. kohustusi summas 454 252,21 krooni. Võlgniku võlausaldajateks 18.02.2010.a seisuga on:
pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus; määrata S S OÜ dokumentide hoidjaks LJ (isikukood XXX); mõista välja võlgniku arvelt ajutise halduri tasu 9 000 krooni ja kulutuste katteks 1000 krooni.
Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. S S OÜ on kantud äriregistrisse 21.07.2008.a. registrikoodiga XXX, osakapitaliga 40 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikmeks on LJ, kes on ka võlgniku ainuosanik. S S OÜ põhitegevusalaks oli juuksuriteenuste osutamine klientidele ja muu iluteenindus. Võlgniku majandustegevus toimus aadressil XXX. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.03.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded S S OÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 30 000 krooni 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,
likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab S S OÜ dokumentidehoidjaks LJ, (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur on palunud välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kokku 10 000 krooni. Kohus leiab, et põhjedatud on halduri kasuks välja mõista pankrotihaldri tasu ja kulutuste katteks kokku 10 000 krooni võlgnikult.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.