Tsiviilasi nr.2-10-7647
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-7647
Tsiviilasi
AS X hagi P. N. vastu võlgnevuse 32 067,13 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ); Hageja esindaja : M. L. Kostja : P. N. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi P. N. vastu täies ulatuses. Välja mõista P. N. (is.kood xxxxxxxxxxx) krediidilepingu järgi võlgnevus summas kolmkümmend kaks tuhat kuuskümmend seitse (32 067) krooni 13 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas seitse tuhat viiskümmend ( 7 500) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (05.04.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 28.01.2009.a. sõlmiti poolte vahel soovilaenu leping nr. xxxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 31 477 krooni. Pooled leppisid kokku laenu tagasimaksegraafiku osas, mille kohaselt kostja tagastab laenu ja tasub intressi võrdsete osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. päeval. Samuti leppisid pooled kokku, et laenu tagastamiskuupäevaks on 15.01.2012.a., intressimääraks 16% aastas. Laenumaksete tähtaegselt tasumata jätmise korral on pangal õigus nõuda laenajalt viivist tähtaegselt tasumata summalt lepingu punkt 15.5 alusel. Hageja avaldab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval osamaksed ja intressid tasumata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Laenulepingujärgne võlgnevus kokku moodustab 32 067,13 krooni; millest tasumata laenu põhiosa 28 496,09 krooni, tasumata intress 2 279,68 krooni, viivis tasumata põhiosalt 1 291,36 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingujärgset võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 32 067,13 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik 17.02.2010.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.20-22/. Kostjale on hagiavaldus edastatud edasiandmiseks 18.02.2010.a. /tl. 24/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 322 lg alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega 2 (4)
õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 28.01.2009.a. sõlmitud lepingu alusel hageja andis kostjale laenu. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kuna kostja oma kohustusi on rikkunud oli hageja õigustatud VÕS §196 alusel lepingud erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS § 401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingud üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgne võlgnevus kogusummas 32 067,13 krooni. Menetluskulud Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et
3 (4)
hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 7 500 krooni /tl.2/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 7 500 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Aare Kaldma kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.