Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

I Hagiavalduse sisu SB pankrot kuulutati välja 27.02.2009. S. B pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 29.05.2009, kus kostja vastuväidete tõttu ei tunnustatud hageja nõuet S. B (pankrotis) vastu summas 166 304.30 krooni nõudes. Hageja esitas nõude tunnustamiseks 13.03.2009 nõudeavalduse koos võla, intressi ja viivise arvestusega. Nõude aluseks on hageja poolt S. B 19.09.2008 antud laen summas 9 000 USA dollarit (USD). Laenu saamist tõendab võlgniku poolt antud võlatunnistus koos lubadusega maksta laen tagasi hiljemalt 30.11.2008. Hageja möönab, et võla arvestuses esitatud intressi arvestus ei olnud õige ning õige viivise suurus on 42.53 USD, intressi arvestuses esitatud 4 253.42 USD asemel. S. B (pankrotis) ei ole laenu 9 000 USD tagasi maksnud, samuti ei ole ta maksnud intressi 42.53 USD võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 alusel ega viiviseid 208.48 USD VÕS § 113 lg 1 alusel. Kokku on hageja nõude suuruseks 9 251.01 USD. Lähtudes 27.02.2009 kehtinud Eesti krooni ja USA dollari vahetuskursist 12,3537 krooni ühe USA dollari eest, on hageja nõude suuruseks S. B vastu 114 284.20 krooni. Hageja taotleb 114 284.20 krooni suuruse nõude tunnustamist S. B (pankrotis) vastu teises rahuldamisjärgus (muud tähtaegselt esitatud nõuded). Hageja palub tulenevalt pankrotiseaduse § 106 lg 1 tuvastada hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses, kuna kostja on tema nõudele vastu vaielnud. Hageja leiab, et tema nõue on tõendatud hagiavaldusel lisatud tõenditega ja kuna tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele, siis palub hageja tema hagi rahuldada. Hageja selgitab oma 27.10.2009 vastuses kostja vastusele, et kostja on ilmselt eksinud, kui palub jätta hagi osaliselt rahuldamata, kuna hageja ei esitanud hagi enam mitte kogu nõude tunnustamiseks, mille tunnustamist ta nõuete kaitsmise koosolekul taotles, vaid oli hagis juba vähendanud taotletud nõude summat 4 211 USD võrra, ehk taotles kohtult nõude tunnustamist samas suuruses kui kostja oma vastuses õigeks peab. Seega on õige rahuldada hagi täielikult. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud esitama vastuväite ainult intressile, mitte vaidlustama nõude põhisummat. Seega on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks.

II Kostja vastuväited Kostja 14.10.2009 vastuväite kohaselt vaidleb kostja hageja nõudele vastu osaliselt. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja S. B (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud ebaõige nõude. Kuna hageja on esitanud viivise nõude summas 4 253.52 USD, kuigi tema tegelik viivisenõue oli 42.53 USD, siis on hageja nõue 4 211 USD osas alusetu. Eeltoodust tulenevalt kostja nõude vaidlustaski. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi osaliselt rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-09-23143 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 sätestab, et kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus, leiab, et kuna kostja on oma 13.10.2009 vastuses hagi õigeks võtnud, siis kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldamisele. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on leidnud, et kuna kostja vaidlustas S. B (pankrotis) nõude tunnustamise koosolekul hageja nõude täies ulatuses, millest tulenevalt hageja nõuet ei tunnustatud, siis on kostja PankrS § 106 lg 1 tulenevalt andnud alust hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hageja seisukohale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna vaidlus puudub selles, et kostja on vaidlustanud hageja nõude täies ulatuses ja seetõttu pidi hageja nõude tunnustamiseks hagi esitama, siis on kostja andnud alust hagi esitamiseks ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1751 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja 24.03.2010 kohtukulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu riigilõivust 12 500 krooni. Kohus leiab, et kuna riigilõiv on asjas põhjendatud ja vajalik menetluskulu, siis tuleb hageja menetluskulud summas 12 500 krooni jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Merike Varusk Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.