Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-155-09 Tartu, 31. märts 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu Põltsamaa valla avaldus võtta E. K-lt ja M. B-lt laste M. K, S. K ja K. K suhtes ära vanema õigused ning määrata Helme vald laste eestkosteasutuseks Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-6297 Põltsamaa valla määruskaebus Avaldaja Põltsamaa vald (registrikood 75023496), esindaja vandeadvokaat Sirje Must Puudutatud isik Helme vald (registrikood 75004777), seaduslik esindaja Tarmo Tamm Puudutatud isikud (lapsed) M. K (isikukood xxxxxxxxxxx), S. K (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. K (isikukood xxxxxxxxxxx), määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau 1. märts 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-6297 osas, millega ringkonnakohus ei muutnud maakohtu määrust osas, millega määrati M. K, S. K ja K. K eestkostjaks Põltsamaa vallavalitsus.
2.Muuta Tartu Maakohtu 11. mai 2009. a määrust tsiviilasjas nr 2-09-6297 osas, millega määrati M. K, S. K ja K. K eestkostjaks Põltsamaa vald, ja määrata, et M. K, S. K ja K. K suhtes täidab eestkostja ülesandeid Põltsamaa vald kuni eestkostja määramiseni. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.
Sõnastada tsiviilasjas nr 2-09-6297 tehtud Tartu Maakohtu 10. märtsi 2009. a määruse resolutsioon tervikuna alljärgnevalt: 3.1 Rahuldada Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus ja võtta ära laps M. K emalt E. K-lt ja lapsed S. K ja K. K emalt E. K-lt ja isalt M. B-lt koos vanema õiguste äravõtmisega. 3.2 Määrata, et M. K, S. K ja K. K suhtes täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid Põltsamaa vald. 3.3 Määrus jõustub selle avalikult teatavakstegemisega. 3.4 Saata määrus Elva Väikelastekodule, Põltsamaa Vallavalitsusele, E. K-le ja M. B-le. 3.5 Määrata alaealiste laste esindaja advokaadi Tiia Tafenau tasuks õigusabi osutamise eest 3026 krooni (koos käibemaksuga 3570 krooni 70 senti). 3.6 Eraldada E. K-lt ja M. B-lt elatise väljamõistmise nõue eraldi menetlusse. 3.7 Jätta riigi õigusabi tasu riigi kanda. 3.8 Saata määrus riigi õigusabi tasu väljamaksmiseks Eesti Advokatuurile.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Põltsamaa valla määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni Põltsamaa valla kontole nr 10152000031001 (SEB).
6.Muu menetluskulu maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põltsamaa vald (edaspidi avaldaja) esitas 16. veebruaril 2009 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus võtta E. K-lt (edaspidi ema või vanem) ära vanema õigused laste M. K, S. K ja K. K suhtes ning M. B-lt (edaspidi isa või vanem) laste S. K ja K. K suhtes, samuti eraldada lapsed perekonnast. Ühtlasi palus avaldaja määrata laste eestkosteasutuseks Helme valla (edaspidi puudutatud isik), kes saab täita eestkostja ülesandeid kuni lastele eestkostja määramiseni. Avalduse põhjenduste kohaselt elavad vanemad alates 2004. aasta sügisest Põltsamaa vallas.
24.novembril 2004 jõudis vallavalitsusse info, et vanemad ei tule pere ülalpidamisega toime. Pere kanti abivajajana vallavalitsuse sotsiaalregistrisse ja neile on korduvalt makstud toetusi. Emaga on sõlmitud koduhooldusteenuse leping. Isa kuritarvitab alkoholi ja on vägivaldne ning lapsed on vanemate sagedaste tülide tunnistajateks. Vanemad ei suuda laste eest hoolitseda ega neid kasvatada. Vanemate ja laste rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Helme vallas. Puudutatud isikut on kujunenud olukorrast korduvalt teavitatud. Puudutatud isik on avaldanud, et kui olukord perekonnas ei parane, tuleb puudused laste hooldamisel ja kasvatamisel kõrvaldada. Kuna laste rahvastikuregistrijärgne elukoht on Helme vallas, tuleb laste eestkosteasutuseks määrata puudutatud isik, kes saab täita eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni.
2.Puudutatud isik toetas vanematelt vanema õiguste äravõtmist, kuid vaidles vastu enda eestkostjaks määramisele, sest vanemad elasid Helme vallas vaid ühe aasta ning perekonna tegelik elukoht on Põltsamaa vallas, kus vanemad elasid ka varem ja kus elavad ka praegu laste emapoolsed lähisugulased. Avaldaja kohustub rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 43 järgi kandma end perekonna elukohana rahvastikuregistrisse, kui perekonnaliikmed 30 päeva jooksul pärast elukoha muutmist seda ise ei tee.
3.Vanemad ei vaielnud vanema õiguste äravõtmisele vastu. Laste esindaja toetas vanema õiguste äravõtmist, kuid ei esitanud oma seisukohta eestkosteasutuse määramise küsimuses.
4.Tartu Maakohus võttis 10. märtsi 2009. a määrusega lapsed vanematelt esialgse õiguskaitse korras ära ja jättis laste elu kuni asjas kohtumääruse tegemiseni avaldaja korraldada.
5.Tartu Maakohus rahuldas 11. mai 2009. a määrusega avaldaja avalduse, võttis vanematelt ära nii lapsed kui ka vanema õigused ja määras laste eestkostjaks avaldaja. Kuna laste kodune olukord kujutab endast ohtu laste elule ja tervisele ning vanemad ei suuda pakkuda laste normaalseks kasvamiseks vajalikku turvalist ja stabiilset keskkonda, tuleb vanematelt perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 alusel lapsed ära võtta ning PKS § 54 lg 1 p 1 alusel võtta ära ka vanema õigused. Kuna perekonnal puudub pikemaajaline side Helme vallaga, tuleb laste eestkosteasutuseks määrata nende elukohajärgne Põltsamaa vald, kelle korraldada jääb laste elu PKS § 53 lg 3 kohaselt. Vanemad
ei ela enam Helme vallas, perekond elab 2004. aastast Põltsamaa vallas ega ole pärast elukoha muutmist Helme valda enam külastanud. Samuti ei ole perekonnal Helme vallas sugulasi. Vanemad on ka varem elanud Põltsamaa vallas. Helme vallas elas perekond ainult ühe aasta.
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse eestkostja määramise osas ja teha selles osas uue määruse, millega määrata laste eestkosteasutuseks puudutatud isiku.
7.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2009. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on isiku elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Piiratud teovõimega alaealise isiku elukohaks loetakse TsÜS § 15 lg 1 järgi tema vanemate või eestkostja elukoht. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et alates 2004. aastast elab perekond Põltsamaa vallas. Ainuüksi asjaolu, et vanemad ei ole ennast alates 2004. aastast registreerinud Põltsamaa valla elanike registrisse, ei tähenda, et nende ja nende laste elukohaks on senini Helme vald, ega seda, et maakohus oleks pidanud määrama laste eestkostjaks Helme valla. Menetlus hagita perekonnaasjades on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
56.peatükis. TsMS § 551 lg 2 järgi peab kohus enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Kui seaduse järgi on menetluses vajalik valla- või linnavalitsuse osalus, teatab kohus TsMS § 552 lg 1 järgi talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla- või linnavalitsust menetlusest ja selle asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 552 lg 2 järgi küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Asjas on avaldaja teinud need menetlustoimingud. Samuti korraldas avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamise määruse alusel eestkosteasutusena laste elu. PKS § 94 järgi seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Kuna laste elukohaks on Põltsamaa vald, määras maakohus põhjendatult laste eestkostjaks avaldaja, kes on PKS § 93 lg 3 alusel kohustatud korraldama eestkostet.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega ta määrati laste eestkostjaks, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata laste eestkosteasutuseks puudutatud isik. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määrasid kohtud vääralt lastele eestkostja, kuigi avaldaja palus kohtul määrata kindlaks, milline eestkosteasutus peab laste eestkostja ülesandeid täitma. Perekonnaseaduse järgi ei saa valda ega vallavalitsust määrata lapse eestkostjaks, sest eestkostja peab olema füüsiline isik. Kohus saab määrata üksnes eestkosteasutuse, kes peab täitma lapse eestkostja
ülesandeid seni, kuni lapsele ei ole määratud eestkostjat. Kohtud asusid vääralt seisukohale, et laste elukoht on Põltsamaa vallas, kuigi rahvastikuregistri kandest nähtuvalt on laste elukoht Helme vallas. Eestkosteasutuseks on RRS § 6 lg 2 ja § 48 lg 2 p 3 järgi see kohalik omavalitsusüksus, kelle territooriumil eestkostet vajav isik rahvastikuregistri andmetel elab, sest see kohalik omavalitsusüksus saab rahvastikuregistri andmete alusel riigieelarvest vahendeid toimetulekutoetuseks, sotsiaalteenusteks ja -toetusteks. Avaldaja on seni andnud vanematele ja lastele vältimatut sotsiaalabi ning osutanud sotsiaalteenust sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 9 lg 2 alusel, mitte kui eestkosteasutus, ning puudutatud isik on avaldajale tekkinud kulud SHS § 46 alusel hüvitanud.
10.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja jätta avaldaja alaealiste eestkostet korraldama. Kuna eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi ning laste elukoht on TsÜS §-de 14 ja 15 järgi Põltsamaa vallas, määras ringkonnakohus õigesti avaldaja laste eestkostjaks. Asjaolu, et laste elukoht on rahvastikuregistri kandest nähtuvalt Helme vallas, ei anna alust määrata eestkostjaks puudutatud isikut. Mh on avaldaja jätnud laste ja nende vanemate elukoha rahvastikuregistrisse kandmata hoolimata sellest, et vanemad esitasid 28. mail 2009 avaldajale elukohateate. Perekonna uue elukoha rahvastikuregistrisse kandmata jätmisega on avaldaja suurendanud puudutatud isiku arvel oma tulubaasi, sest puudutatud isik on laste kulude katteks kandnud avaldajale rohkem raha, kui ta ise on laste kulude katteks riigieelarvest saanud.
11.Laste määratud esindaja leidis, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Esindaja arvates on õige see, et eestkosteasutust ei saa määrata laste eestkostjaks, kuid laste huve peaks siiski kaitsma avaldaja, kes on perekonna probleemidega tuttav ja tegelenud juba aastaid nende lahendamisega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning ringkonnakohtu määrus materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata eestkostja määramise osas. Kuna ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, mis annaks alust saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, ja rikkumise saab kõrvaldada Riigikohus, tuleb TsMS § 691 p 5 alusel muuta maakohtu määrust ja määrata, et alaealiste laste eestkostja ülesandeid täidab kuni eestkostja määramiseni avaldaja. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
13.Avaldaja vaidlustas ringkonnakohtu määruse esmalt seetõttu, et ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et avaldaja määrati alaealiste laste eestkostjaks, mitte ei määranud PKS § 95 lg 5 järgi eestkosteasutust, kes täidab laste eestkostja ülesandeid kuni lastele määratakse eestkostja. Kolleegium leiab, et asjas tuli määrata eestkosteasutus, kes täidab eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et eestkostjaks saab kehtiva õiguse järgi määrata üksnes
füüsilise isiku (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-05, p 14). Kohaliku omavalitsuse asutus on eestkosteasutuseks, kelle ülesandeks on korraldada eestkostet ja teostada ka selles valdkonnas järelevalvet. Kuna eestkosteasutust eestkostjaks määrata ei saa, saab kohaliku omavalitsuse asutus olla üksnes eestkosteasutuseks, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid (vt Riigikohtu 30. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-4206, p 16). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et asjas ei ole esitatud eestkostja määramise avaldust. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles palus mõlemalt vanemalt vanema õigused ära võtta ja määrata alaealiste laste eestkosteasutuseks laste rahvastikuregistrijärgse eestkosteasutuse. Kolleegium leiab, et vanema õiguste äravõtmise asjas pidi kohus määrama üksnes eestkosteasutuse, kes laste elu vanematelt vanema õiguste äravõtmise järel korraldab ning laste suhtes eestkostja ülesandeid täidab. Vanema õiguste äravõtmine on sätestatud PKS §-s 54. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu PKS § 54 lg 4 järgi eestkosteasutus. Ühtlasi täidab eestkosteasutus kuni lapsele eestkostja määramiseni PKS § 95 lg 5 järgi ka eestkostja ülesandeid. Kui vanema õiguste äravõtmise menetluses ilmneb, et eestkosteasutused vaidlevad selle üle, kes on pädev lapse elu korraldama ning täitma eestkostja ülesandeid kuni lapsele eestkostja määramiseni, tuleb kohtul määrata pädev eestkosteasutus. Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud vääralt, et asjas tuleb lastele määrata eestkostja ning et eestkostjaks saab määrata eestkosteasutuse.
14.Edasi vaidlevad menetlusosalised selle üle, kumb eestkosteasutus peab vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laste elu korraldama ja nende suhtes eestkostja ülesandeid täitma. Menetlusosalised on üksmeelel selles, et pädevaks eestkosteasutuseks on laste elukohajärgne eestkosteasutus, kuid vaidlevad selle üle, kas lapse elukoht tuleb määrata rahvastikuregistrist nähtuva lapse elukoha andmete alusel või tuleb lapse elukoht määrata kindlaks TsÜS §-de 14 ja 15 järgi. Avaldaja arvates on pädev rahvastikuregistrist nähtuva lapse elukoha järgne eestkosteasutus. Iseenesest on õige avaldaja arusaam, et seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel RRS § 6 lg 2 järgi õiguslik tähendus. Muu hulgas on elukoha aadressil RRS § 48 lg 2 p 3 järgi õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kolleegiumi arvates aga ei ole vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse suhtes PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesannete täitmine kuni eestkostja määramiseni avaliku ülesande täitmine RRS § 48 lg 2 p 3 mõttes. Tegemist on eestkostesuhtele sarnase suhtega, mis on eraõiguslik suhe. Üldjuhul loetakse lapse elukohaks TsÜS § 15 lg 1 järgi tema vanemate või eestkostja elukoht, kuid kui vanemad elavad lahus, on lapse elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Samas, kui laps elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda TsÜS § 15 lg 2 järgi ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. Kolleegiumi arvates saab nende sätete alusel määrata kindlaks ka vanemliku hoolitsuseta jääva lapse elukoha, mis on hoolitsuseta jäämise hetkel üldjuhul temaga kooselava(te) vanema(te) elukoht, kui vanemad ei ole
andnud nõusolekut lugeda lapse elukohaks muud kohta. Ülalnimetatut arvestades leidsid kohtud õigesti, et laste elukoht tuleb TsÜS §-de 14 ja 15 alusel määrata nende tegeliku elukoha järgi ja laste elukohajärgseks eestkosteasutuseks on avaldaja. Kuna kohtud määrasid vääralt avaldaja laste eestkostjaks, muudab kolleegium selles osas maakohtu määrust ja määrab, et avaldaja täidab kuni lastele eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid PKS § 95 lg 5 alusel.
15.Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu sellele, et RRS § 43 järgi saab isiku elukoha aadressi kanda rahvastikuregistrisse ka selle kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel, kelle territooriumil isik tegelikult elab. Kui isiku viibimiskoha aadress on teada, küsib kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus RRS § 43 lg 3 järgi enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja viibimiskohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega viibimiskohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadress linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Asjaolu, et avaldaja ei ole vanemate ja laste uut elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandnud, ei vabasta avaldajat nende laste eestkoste korraldamisest ega eestkostja ülesannete täitmisest. Samuti ei saa sellises olukorras pidada avaldajat SHS § 9 lg 2 mõttes valla- või linnavalitsuseks, kes korraldab väljaspool oma elukohta viibivatele lastele vältimatu sotsiaalabi andmist, sest laste tegelik elukoht ongi avaldaja halduspiirkonnas.
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldajale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada.
17.Maakohus jättis laste esindamisega seotud riigi õigusabikulu riigi kanda ega võtnud seisukohta muude menetluskulude jaotamise kohta. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse jõusse ja menetluskulude jaotamise kohta seisukohta ei võtnud. Kolleegium leiab, et muud menetluskulud, mis jäid maakohtus ning ringkonnakohtus jaotamata, samuti Riigikohtus kantud kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik. Tambet Tampuu
Eriarvamus
1.Me ei nõustu kohtukoosseisu enamuse seisukohaga, et praegusel juhul on avaldajaks PKS § 95 lg 5 järgi kohustatud isikuks. RRS § 48 lg 2 p 3 järgi on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Seadusest tulenev eestkoste teostamise kohustus on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne ja RRS § 48 lg 2 p 3 on erisäte TsÜS §-de 14 ja 15 suhtes. Seega täidab PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesandeid see
kohalik omavalitsus, kelle territooriumil asub vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht, ning praeguses asjas täidab laste suhtes eestkostja ülesandeid puudutatud isik, s.o Helme vald.
2.Märgime, et käesolevast määrusest ei selgu selle määruse õiguslik mõju. Käesolev määrus ei ole seaduse järgi laste rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Maakohtu määruse jõustumise järel tekib õiguslikult ebaselge olukord, kus laste elukohaks on RRS § 48 lg 2 p 3 järgi puudutatud isiku territoorium ning viimasel on laste registrijärgse elukoha tõttu avalike ülesannete täitmisel teatud õigused, kuid tal ei ole laste suhtes PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja õigusi ega kohustusi (määruse järgi kuuluvad need avaldajale). Maa-, ringkonna- ega Riigikohtu määrusest ei nähtu, millisest hetkest alates vastutab avaldaja PKS § 95 lg 5 järgi laste suhtes eestkostja ülesannete täitmise eest ning mis ajani see vastutus kestab juhul, kui lapsed asuvad elama teise kohaliku omavalitsuse territooriumile. Tuvastamata on seegi, kas lapsed üldse elasid maa-, ringkonna- ja Riigikohtu määruste tegemise ajal avaldaja territooriumil.
1.juulil 2010 jõustuva perekonnaseaduse (uus PKS) § 176 lg 1 esimese lause järgi täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist ei muudeta laste rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, täidab alates 1. juulist 2010 uue PKS § 176 lg 1 järgi laste suhtes eestkostja ülesandeid puudutatud isik. Viimasel on uue PKS § 176 lg 3 kolmanda lause järgi õigus nõuda, et kohus määraks eestkostjaks lapse uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse valla- või linnavalitsuse, kui esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse valla- või linnavalitsuse edasi eestkostjaks jäämine ei ole kauguse tõttu või muudel kaalukatel põhjustel lapse huvides.
3.Oleme seisukohal, et vanema õiguste äravõtmise menetluses (PKS § 54 kohaldamisel) ei ole kohtul seadusest tulenevat pädevust määrata kindlaks eestkosteasutust, kes peab korraldama lapse elu PKS § 54 lg 4 järgi või asuma eestkostja puudumise korral täitma lapse suhtes eestkostja ülesandeid PKS § 95 lg 5 järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole hagita menetlusena ette nähtud PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse kindlaksmääramist. Küsimus, kes täidab PKS § 95 lg 5 järgi vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse suhtes eestkostja ülesandeid, on seaduses selgelt reguleeritud (vt käesoleva eriarvamuse p-d 1 ja 2). Seega ei ole avaldajal õiguslikku huvi esitada eestkosteasutuse kindlaksmääramiseks ka tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi. Ülaltoodu kohaselt ei kuulu eestkosteasutuse kindlaksmääramine maakohtu pädevusse ning maakohus pidi selles osas avalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 1 ja TsMS § 477 lg 1 alusel keelduma. Riigikohtul nagu ka alama astme kohtutel oli TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi kohustus jätta avaldus selles osas läbi vaatamata. Taotlus lapse elukoha kande muutmiseks rahvastikuregistris on käsitatav haldusmenetlusena, millest tekkida võivad vaidlused on avalik-õiguslikud ning kuuluvad seetõttu halduskohtu pädevusse. Kohalik omavalitsus saab meie arvetes vaielda teise kohaliku omavalitsusega eestkosteasutuse
õiguste ja kohustuste kuuluvuse üle, esitades halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 järgi tuvastuskaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.