Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-64273 Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud JOÜ (edaspidi hageja) esitas 01.12.2009.a Harju Maakohtule hagi A D (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 5 999 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS E(edaspidi E) ja kostja 01.06.2006.a liitumislepingu , mille alusel E kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest Ele vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. E poolt esitatud arvetest on kostja jätnud tasumata alljärgnevad arved: - 01.11.2006.a arve nr 0017449570, maksetähtajaga 18.11.2006 summas 500 krooni ning - 01.12.2006.a arve nr 0017689673, maksetähtajaga 18.12.2006 summas 2500 krooni. 28.12.2008 loovutas E nõude kostja vastu põhisummas 3 000 krooni koos õigusega nõude kõrvalnõudeid hagejale. Vastavalt E liitumislepingule ja selle üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2 999 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 01.12.2009.a seisuga võlgnevus 3 000 krooni, viivised 2 999 krooni ning põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja vastuväited Kostja esitas 03.02.2010.a kohtule vastuse, mille kohaselt ta viibib alates 05.10.2006.a vanglas, millest kostja on E koheselt ka teavitanud. Kostja vastuse kohaselt E teatas kostjale, et kui viimane ei maksa ära 500 krooni, antakse asi üle võlgade sissenõudmisega tegelevale firmale. Kostja ei ole saanud oma võlgnevust ära maksta, kuna viibib alates 05.10.2006.a vanglas ja enne seda pikalt uurimise all ning tal ei olnud mingit võimalust võlga ära maksta. 2009 pöördus kostja uuesti E poole, kust talle teatati, et asi on üle antud hagejale. Kostja võttis hagejaga ühendust, kuid keegi talle ei vastanud. Kostja on nõus tasuma 2006.a oktoobrikuu arve jäägi ja ülejäänud summa E saadud telefoni ja numbri eest, kuid ülejäänud hagiga kostja nõus ei ole. Kuni selle ajani, mil kostja vangi pandi, on ta alati Ele tasunud ja mingeid probleeme ei olnud. Kostja teatas, et asja kohtulikul arutamisel ta osaleda ei soovi.

Kirjaliku menetluse määramine Võttes arvesse poolte nõusolekut määras kohus 16.02.2010 hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja esitada hiljemalt 16.03.2010.a kohtule kõik asja menetlemiseks tähtsust omavad tõendid ning seisukohad. Hageja esitas 08.03.2010.a kohtule täiendava vastuse, milles hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, sest kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks proovinud teenuse pakkujaga kontakti võtta. Kostja sai kirjaliku menetluse teatise kätte 18.02.2010, kuid täiendavat vastust või dokumente ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

2-09-64273

Kohus vaadanud kirjalikus menetluses läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludest ja õiguslikest põhjendustest lähtudes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib usaldaja nõuda kohustuse täitmist, p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asjas ei ole vaidlust, et E ja kostja sõlmisid 01.06.2006.a liitumislepingu , mille kohaselt E kohustus pakkuma kostjale tähtajatult telekommunikatsiooniteenust hinnapaketiga E 500. Liitumislepingu kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud E Mobiilsideteenused AS Üldtingimustega ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisadeks ning mida osapooled liitumislepingut alla kirjutades kohustuvad täitma. E poolt kostjale esitatud arveid 01.11.2006.a arve nr 0017449570, maksetähtajaga 18.11.2006 summas 500 krooni oktoobri 2006 eest ning 01.12.2006.a arve nr 0017689673, maksetähtajaga 18.12.2006 summas 2500 krooni novembri eest kostja ei ole tasunud, kuna viibib alates 05.10.2006 kuni käesoleva ajani vanglas. Oma kirjaliku vastuse kohaselt on kostja omaks võtnud võlgnevuse oktoobri kuu eest kuni 05.10.2006 ja telefoni maksumuse koos numbriga (st koos SIM kaardiga), seega vaidlustab kostja osaliselt arvet summas 500 krooni (teenuse kasutamist alates 05.10.2010) ja osaliselt arvet summas 2500 krooni (võtab omaks käsitlustasu 2000 krooni, vaidlustab 500 krooni teenuse eest novembris 2006) ning vaidlustab hageja arvestatud viiviseid summalt 3000 krooni perioodi eest 18.11.2006 kuni 24.11.2009 summas 4846,50 krooni, mida hageja on vähendanud 2999 kroonini. E loovutas nõude kostja vastu põhisummas 3 000 krooni koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul kostja ei ole oma vastuväiteid, et ta on Ega sõlmitud liitumislepingu pärast vangistamist viivitamatult üles öelnud, tõendanud.

2-09-64273 Üldtingimuste p 5.2.2. kohaselt klient on kohustatud tasuma õigeaegselt E poolt esitatud arved; p 5.2.5 kohaselt teavitama Et koheselt asjaoludest, mis võivad takistada liitumislepingu tingimuste nõuetekohast täitmist; p 7.4 kohaselt kuumakset arvestatakse liitumislepingu jõustumise päevast, 30 kalendripäeva või kauem kestva liitumislepingu puhul arvestatakse vaid liitumislepingu sõlmimise kuu eest kuumakset proportsionaalselt kliendiks oldud päevade arvu; p 7.9 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse E poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest; p 8.3. kohaselt liitumislepingu ülesütlemine ei vabasta klienti kohustustest tasuda arveid E poolt liitumislepingu alusel osutatud teenuste eest ega kohustusest tasuda vastavalt hinnakirjale SIM kaardi eest, juhul kui klient jättis selle liitumislepingu lõppemisel tagastamata. SIM kaardi mittetagastamisel on klient kohustatud tasuma teenuste eest kuni SIM-kaardi E poolt sulgemise hetkeni. Eeltoodust nähtuvalt on hageja nõue nii põhinõude 3000 krooni kui viivise 2999 krooni osas kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud nõue välja mõista kostjalt viivis 0,15 % kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.