Tsiviilasi nr.2-09-28689
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-28689
Tsiviilasi
V V hagi KÜ vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V V, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja KÜ , registrikood xxx, asukoht xxx Kostja seaduslik esindaja Olga A , kostja nõustaja Andrei K
Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2010
Jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja elukohas toimus 30.08.2005 soojussüsteemi läbipesu, tööd tellis kostja. Tööde teostamisel hakkas lekkima korteri 911 ühe radiaatori õhutusklapp ning mööda seinu voolas vesi allpool asuvatesse korteritesse. Korterites 911, 811 ja 711 kahjustusi ei tekkinud, kuid korteris 611 kadus köögis ja elutoas elekter ning köögi ja eluroa vaheline sein sai niiskuskahjustusi. Köögi seinal asuv plastikkate tuli lahti ning elutoa tapeet oli liigniiskusest rikutud. Köögi elektrivarustus taastus kaks kuud pärast õnnetust, kuid toa elektrivarustus mitte. Hageja palvel palkas kostja elektriku ning elutoas sai töökorda üks pistikupesa, kuid korteris oli
endiselt pime ning elamine oli häiritud. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega taastada korteris kogu elektrisüsteem ja teha elutoas ja köögis remont, kuid kostja seda ei teinud. Hageja küsis hinnapakkumise, mille järgi on korteri taastusremondi maksumus 31 560 krooni. Hageja on elanud alates 2005 aasta augusti lõpust korteris, kus ei ole ühes toas elektrit. Hageja igapäeva elu on olnud häiritud, ta ei ole saanud kasutada igapäevaeluks vajalikke elektriseadmeid, isegi söögitegemine köögis oli piiratud. Hageja leiab, et on seetõttu saanud mittevaralist kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju 31 560 krooni ja mittevaraline kahju kohtu poolt määratud mõistlikus ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud ja ksotja palub kohaldada aegumist. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et 30.08.2005 teostati elamus kostja poolt tellitud soojussüsteemi läbipesemistöid, mille käigus hakkas lekkima üks radiaatori õhutusklapp ning vesi valdus mööda seina alla ja kahjustas korteri 611 elektrisüsteemi. Kostja leiab, et avariis ei ole süüdi kostja vaid selle põhjustas mittekvaliteetne õhutusklapp, mis vahetati välja. Kostja oli nõus ja ka parandas elektririkke, kuid hageja takistas pidevalt elektrikul tööde tegemist. Hageja kahju hüvitamise nõue vaadati läbi nii juhatuse kui ka ühistu üldkoosolekul ja üldkoosolek leidis, et kostja on oma kohustused hageja ees täitnud.
Kohus, kuulanud kohtuistungi ära hageja ja kostja seisukoha, leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei analüüsi kohus asja sisuliselt vaid võtab seisukoha üksnes aegumise suhtes. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et veekahjustus toimus 30.08.2005. Hageja sai ja ka pidi teada saama avarii toimumisest samal ajal. TsÜS § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumise kulgemine algab TsÜS § 147 lg 2 järgi sellest ajahetkest, mil õigustatud isikul tekkis võimalus nõuda kohustuse täitmist. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist st avarii tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamist pärast kahjustuste tekkimist st ajast, mil ta kahjustuste tekkimisest teada sai. Asjaolu, et kostja andis avarii kohta koostatud akti hagejale üle alles 5.03.2006, ei täitnud vabatahtlikult hageja nõuet remontida korter või väidetavalt venitas elektrisüsteemi parandamisega, ei mõjuta aegumise kulgemise algust. Hageja nõude aegumine algas seega 31.08.2005. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja nõue aegus seega 31.08.2008. Hageja on hagi esitanud 15.06.2009. Kostja on esitanud taotluse kohaldada hageja nõude suhtes aegumist. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on minetanud aegumise tõttu õiguse nõuda kostjalt kohtu abil kostja kohustuse täitmist. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.