Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata T.K.ele ajutise pankrotihalduri tasu kokku 10 000 ( kümme tuhat ) krooni (sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaks) milline summa kuulub väljamaksmisele pankrotivara arvelt.

Määrata Tael Halduribüroo OÜ-le pankrotimenetluse kulude katteks 1 470 ( üks tuhat nelisada seitsekümmend) krooni (sealhulgas käibemaks) pankrotivara arvelt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Asjaolud Viru Maakohtu 15. veebruari 2010 kohtumäärusega algatas kohus H.K. pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määras kohus pankrotihalduri Tiia Klause. Ajutine haldur esitas kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt on ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest. Kuna võlgnik on abielus ja tema andmetel ei ole abikaasade vahel sõlmitud vara lahususe lepingut, siis tuleb võlgniku ja tema abikaasa omandis olev vara lugeda Perekonnaseaduse (edaspidi: PerekS) § 14 lg 1 kohaselt loetakse abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvaraks. Lähtudes eeltoodust, nõudis ajutine haldur sisse ka võlgniku abikaasa vara kohta olevad andmed. Kuna ka võlgniku abikaasa suhtes on algatatud pankrotimenetlus, siis on abikaasa varalise seisundi hindamisel kasutatud ka E. K. ajutises pankrotimenetluses ajutise halduri poolt esitatud ja kogutud andmeid. Võlgniku vara osas märgib ajutine haldur, et võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Abikaasa omandis on kinnistu aadressil Kuuse 16A, Kiviõli. Nimetatud vara tuleb pidada Epp Kruusamäe lahusvaraks, kuna kinnistu on saadaud pärimise teel. Võlgnikule ehitisi ega rajatisi kui vallasasju ei kuulu. Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgniku poolt esitatud mööblit ja kodutehnikat, mis kuulub võlgniku ja tema abikaasa abielu jooksul soetatud vara hulka, seega ühisvarasse. Vara väärtust on raske prognoosida, kuid arvestades valitsevat turusituatsiooni võib prognoositavalt olla vara väärtus alla 10 000 krooni.

2(5)

Käesoleval ajal töötab võlgnik Viru Vangla järelevalveosakonna I klassi valvuri ametiastmele vastaval vanemvalvuri ametikohal alates 01.06.2008. Kuupalk on 17 252 krooni (bruto). Perioodil 16.11.2009 kuni 15.03.2010 oli võlgnik ajutiselt määratud inspektor-kontaktisiku asendajaks ning nimetatud perioodil oli võlgniku brutosissetulek kuus 19 127 krooni Lähtudes eeltoodust tuleb edaspidi arvestada siiski võlgniku brutosissetulekuna kuus 17 252 krooni. Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal võlgnikule lahusvara ei kuulu peale tema enda eluks hädavajalike riietusesemete. Võlgniku pangakontodel ajutise menetluse algatamise seisuga rahalised vahendid puuduvad. Eelpool nimetatud vallasvara (mööbel, kodutehnika) tuleb lugeda võlgniku ja tema abikaasa E. K. ühisvaraks. Ühisvara prognoositav realiseerimisväärtus on kuni 10 000 krooni, millest võlgnikule peaks eelduslikult kuuluma 50%, seega kuni 5000 krooni. Võlgniku igakuisest sissetulekust TäMS kohaselt on võimalik arestida 6 500 krooni. Kuna abikaasadel on ühisvara, siis tuleb pidada kohustusi abikaasade ühiskohustusteks, mis on kokku 764 062,56 krooni. Seega võlgniku kohustused moodustavad 382 031,28 krooni. Pandiga tagatud laenukohustused AS Kagu Invest – laenuleping 5.06.2008, mille kohaselt võlgnik võttis laenu summas 110 000 krooni. Laenuperioodi pikkus 10 aastat, lõpptähtaeg 15.06.2018. Laenusumma tagastamise perioodi lõpul 471 948,40 krooni. Käesolevaks ajaks on tasutud laenust 75 630 krooni, laenujääk 396 318 krooni. Laenu tagatiseks on võlgniku abikaasale kuuluv kinnistu asukohaga Kuuse 16A Kiviõlis. Kinnistule on seatud hüpoteek 275 000 krooni. Laen oli võetud sihtotstarbelisena perekonna ühisvajadusteks, mistõttu tuleks antud kohutust pidada abikaasade ühiskohustuseks. Antud väidet tõendab ka asjaolu, et laenu tagatiseks on sõlmitud võlgniku abikaasa ja laenuandja vahel hüpoteegi seadmise leping . Lähtudes eeltoodust on võlgniku nimel olevaid kohustusi 580 364,74 krooni ulatuses. Maksejõuetuse tekkimise alguseks ja põhjuseks saab ajutise halduri arvamuse kohaselt lugeda 2003.aastat, kui võlgnik oli 4 kuud töötu. Selles olukorras tekkisid üürivõlad, mida võlgnik asus kustutama õppelaenust. Järgnevad laenuvõtmised olid tingitud vajadusest kustutada eelmisi laene. Võlgniku kiirlaenude võtmine on olnud tingutud ka asjaolust, et abikaasa oli võtnud kiirlaenu, mida asus siis omakorda kiirlaenudest kustutama võlgnik. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega võlgniku käitumine. Käesolevala ajal arvestades olukorda, et võlgniku abikaasa on raskesti haige ja tal puudub ilmselt pikemas perspektiivis kindel sissetulek, siis tuleb võlgnikul kanda nii perekonna ülalpidamiskulud kui ka kanda võlgade tasumise koormust. Arvestades võlgniku sissetulekut, siis oleks edasises pankrotimenetluses tema töötasult arestitava summa suuruseks 6 500 krooni, seega võlgniku enda elatusvahendid oleksid kuus 7 600 krooni. Vara tagasivõitmise aluseid ajutises menetluses tuvastatud ei ole. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et H.K. kohustused ületavad varasid ja olemasolevast sissetulekust ei ole ta võimeline tasuma kohustusi. Vara on vähelikviidne, mistõttu selle realiseerimisest saadav tulu ei ole märkimisväärne. Abikaasale kuuluv kinnistu väärtus on prognoositavalt kuni 100 000 krooni. Ajutine haldur jõuab järeldusele, et kuna avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks on andnud võlgnik ise ning ta on esitanud ka võlgadest vabastamise taotluse, siis tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga, vaid pigem süvenev. 3(5)

Ajutine haldur esitas kohtule aruande tööst ajutise pankrotihaldurina, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 12,6 töötunni eest kokku 10 000 krooni (koos tulu-ja sotsiaalmaksuga) ja tehtud kulutuste katteks 1470 krooni. Ajutine haldur esitas taotluse mõista pankrotimenetluse kulud summas 1470 krooni välja Tael Halduribüroo OÜ kasuks. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotivalduse juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur kinnitas aruandes toodud seisukohti. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohus määras, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. aprillil 2010 kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas saalis nr 2. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotivaladus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada H.K. pankrot . Pankrotihalduriks nimetab kohus T.K.e. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kohus PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseid ei tuvastanud. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara, mille realiseerimise hinnanguline väärtus võib olla ca 5 000 krooni. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 580 364,74 krooni, s.o ületavad vara väärtuse ligikaudu sada korda. Vara tagasivõitmiseks aluseid ei esine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine haldur on tuvastanud, et H.K. maksejõuetus kujunes välja alates 2003 aastast, kui võlgnik kaotas töö, oli periooditi töötu ja oli sunnitud võtma laene üüri maksmiseks ja elamiseks, laene aga ei suutnud tasuda. Maksejõuetuse põhjuseks on ka abikaasa raske haigus. Võlgniku kohustused ületavad varasid ligikaudu sada korda. Võlgniku sissetulekuks on tema töötasu 17 252 krooni kuus ( bruto). Vara on vallasvara, mis on abikaasaga ühisomandiks ja vara on ca 5000 krooni väärtuses. Võlgnik on võtnud kergekäeliselt ja läbimõtlemata kohustusi, mida ei suuda täita. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku maksejõuetuse kujunemisega seoses süüteo tunnustega tegusid. 4(5)

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Kohus leiab, et pankrotihaldur T.K. vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab T.K.e pankrotihalduriks H.K. pankrotimenetluses. Kohus määras kohtuistungil, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. aprillil 2010 kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud H.K. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 12,6 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu H.K. pankrotimenetluses 10 000 krooni (koos tulu- ja sotsiaalmaksuga). H.K. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 1470 krooni. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide vormistamisel, kirjavahetuse pidamisel ning büroo üldistest kuludest. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kasutanud Tael Halduribüroo OÜ ruume, tehnikat ja materjale. Haldur esitas taotluse mõista pankrotimenetluse kulud summas 1470 krooni välja Tael Halduribüroo OÜ kasuks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Määrata ajutise halduri tasu suuruseks ja välja mõista pankrotivarast ajutise halduri kasuks kokku 10 000 krooni (tulu- ja sotsiaalmaks sealhulgas). Määrata ajutise halduri kulutuste suuruseks ja välja mõista pankrotivarast Tael Halduribüroo OÜ kasuks 1470 (krooni (sealhulgas käibemaks).

Evi Kool Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.