Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. A OÜ esitas 18.01.2010.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 25.01.2010.a. määrusega ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgniku esindaja kinnitusel sai võlgniku maksejõuetus juhatusele selgeks jaanuaris ja koheselt lõpetati võlgniku majandustegevus ning 12.01.2010 esitati pankrotiavaldus Harju Maakohtule. Võlgniku juhtkonnal ja omanikel puudub võimalus suurendada osakapitali. Ajutine halduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks valearvestused äriplaani väljatöötamisel - nii väikese osakapitaliga ei ole võimalik alustada edukat äritegevust uues ja "sissetöötamata" toitlustuskohas. Äriplaani ebaõnnestumisele aitas kaasa üldine majanduslangus. Pubi ruumide ettevalmistamine nõudis kohe alguses suhteliselt suurt investeeringut, mida ei õnnestunud majanduslanguse tingimustes tagasi teenida ning laenude ja pideva tegevuskahjumi tõttu muutus omakapital kiiresti negatiivseks. See omakapital oli negatiivne juba 2008.aasta lõpu seisuga, 2009.aasta lõpuks oli omakapitali miinuses 838 422 krooniga. 2008.aasta novembris avas võlgnik KM külalistemajas ja peahoones renditud ruumides pubi, kuid üldise majanduslanguse tingimustes see ettevõtmine ebaõnnestus täielikult ning 07.01.2010, mil juhatusele sai selgeks ettevõtte alaline maksejõuetus, otsustati algatada pankrotimenetlus. 30.12.08 otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahuldada OÜ A taotluse toetuse saamiseks. Võlgniku esindaja oma vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab, et: pankrotimenetluse algatamise hetkeks oli võlgniku majandustegevus täielikult peatunud; võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning pankroti vältimiseks puudub võimalus; võlgnikul on kehtivad töölepingud 14 töötajaga; võlgniku vastu ei ole algatatud täitemenetlusi; võlgnikul ei ole pooleliolevaid kohtuvaidlusi; üüritud ruumid on üürileandjale üle antud seisuga 20.01.2010; äriühingul puudub igasugune materiaalne vara; juhatuse endisele liikme Katrin L poolt võlgnikule antud laen tasaarvestati vahetult enne pankrotiavalduse esitamist - detsembris 2009 anti temale laenu katteks üle võlgniku põhivara. Võlausaldajatel võib tekkida õigustatud küsimus, kas nimetatud tasaarvestamisega ei ole rikutud teiste võlausaldajate huve, sest: laenu maksti tagasi vahetult enne pankrotimenetluse algust; tasaarvestati see võlgniku põhivaraga, mis oli võlgniku ainus arvestatav vara; laenu tagastati vaid ühele võlausaldajale ja selleks oli juhatuse endine liige Katrin Lellep, kes oli juhatuse liige 13.10.08 kuni 30.03.09. Võlgnik ei ole oma 2009.aasta majandusaruannet (koos 2008.aasta teise poolaastaga) Äriregistrile veel esitanud. Võlgniku raamatupidajaks oli Hilja T , XXX. Võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon asub raamatupidaja valduses. Võlgnik on käibemaksukohuslane alates 21.10.2008. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuid võlgniku juhatus pidi teadma, et võlgniku netovara väärtus (omakapital) oli

suhteliselt pikka aega negatiivne. Aga ilmselt loodeti terve 2009. aasta jooksul majandustulemuste olulist paranemist. Võlgniku 31.12.09 bilansis on märgitud võlgnevuste kogusummaks 1 230 594. Maksuvõla suuruseks on bilansis 799 781,06 krooni. Maksu-ja Tolliameti andmetel on seisuga 21.01.2010 võlgniku maksuvõlg 391 514 krooni, millele lisanduvad intressid 30 545 krooni. Muudele tarnijatele (kokku 20) tasumata arveid on kokku summas 88 028 krooni. Krediidiinfo Faktiraporti andmetel tekkis maksuvõlgnevus alates 01.05.2009. Võlgniku suuremad võlausaldajad on EMTA, AS Swedbank ning töötajad. Võlgniku bilansist nähtub, et võlgnikul oli seisuga 31.12.2009 vara kokku 392 172 krooni väärtuses. Bilansireal "Maksude ettemakseid (käibemaks)" on näidatud 375 019 krooni. Ajutise halduri hinnangul on selle bilansis kajastuva vara tegelik väärtus null, sest samas bilansis on kajastatud ka võlgniku võlg EMTA ees summas 799 781 krooni. Võlgniku ainukeseks varaks on kontojääk summas 15 463 krooni Swedbanki kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Kuid ca 3600 krooni sellest kavatseb pank kinni pidada erinevate teenustasude katteks, ülejäänud ca 11 500 krooni on broneeritud Maksu- ja Tolliameti nõude katteks. SEB Pangas on võlgniku konto jääk nullis. Liiklusregistri andmetel puuduvad võlgnikul sõidukid. Mingeid andmeid võlgnikule kuuluva muu vara kohta ei ole ka Kinnistusraamatu, Liiklusregistri ega Äriregistri andmebaasides. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgnikul võlgasid enam kui 1.2 miljonit krooni, kui ainuke teadaoleva vara on kontojääk summas 15 463 krooni; piisab võlgniku teadaolevast varast vaid pankrotimenetluse kulude osaliseks katmiseks; võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majandustegevus on seiskunud ning selle jätkamine, ettevõtte tervendamine ja võlgade tasumine ei ole enam võimalik. Võlgniku netovara väärtus (varad miinus võlad) on negatiivne ja seega ei ole vastavuses Äriseadustiku nõuetega. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutisel halduril puuduvad andmed võlgnikule kuuluva reaalse vara kohta ning seni puuduvad ka andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Menetluse jätkumise korral vajaks täpsustamist, kas võlgnik kahjustas teiste võlausaldajate huve, kui juhatuse endisele liikme Katrin Lellep'i poolt võlgnikule oktoobris 2009 antud laen tasaarvestati vahetult enne pankrotiavalduse esitamist detsembris 2009, kui laenu katteks anti temale üle võlgniku põhivara. Kui võlausaldajad ei ole nõus tasuma pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike kulutuste katteks kohtu deposiiti ca 60 000 krooni, oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Pankrotimenetluse jätkamiseks vajalikud kulud summas 60 000 krooni koosnevad: o 12 000 krooni ajutise halduri tasu; 24 000 krooni raamatupidamisrevisjon (või audiitorkontroll); o 24 000 krooni võimalike kohtukulude (näiteks tagasivõitmishagid) katteks. Maksejõuetuse põhjustas mitmete asjaolude kokkulangemine, sealhulgas ebapiisav omakapital, mis pideva tegevuskahjumi tõttu muutus negatiivseks. Keerulistes majandustingimustes osutus nõrgaks omanike äriplaan -äriühingu osakapital oli liiga väike ebasoodsates majandustingimustes äri alustamiseks, võeti üle jõu käivaid kohustusi (laenud) jne. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Dokumentide hoiustajaks palub haldur määrata võlgniku juhatuse liike Urmas P. Ajutise halduri tasuks palub ajutine pankrotihaldur määrata 24 000 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. A OÜ on registrisse kantud 13.08.2008.a. Äriühingu põhitegevusalaks oli toitlustamine. Osaühingu osakapitali suuruseks on 50 000 krooni. Juhatuse liikmeteks on Tiina L (ik xxx), Liina P (ik xxx) ja Urmas P (ik xxx). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.03.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded A OÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 50 000 krooni 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Töötajatele on töötasusid väljamaksmata. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab A OÜ dokumentidehoidjaks võlgniku juhatuse liikme Urmas P. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus

saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasuks 24 000 krooni. Kohus leiab, et põhjedatud on halduri kasuks välja mõista pankrotihaldri tasu katteks 6200 krooni riigilt ja 17800 krooni võlgniku juhatuse liikmetelt (igalt juhatuse liikmelt 5933.33 krooni).

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.