Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja millele lisandub sotsiaalmaks). Välja maksta deponeeritud rahaliste vahendite (tasutud OÜ Santome poolt 19.01.2010.a kontolt nr 221026894862) arvelt ajutise halduri tasu summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni ning võlgnikult OÜ Baltic Furniture (likvideerimisel) ajutise halduri tasu summas 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kulutuste hüvitis 2 735,40 (kaks tuhat seitsesada kolmkümmend viis krooni ja nelikümmend senti) krooni (sisaldab käibemaksu 20%) võlgniku vara arvelt. Saata kohtumääruse ärakiri Viru Maakohtu registriosakonda (aadressil: Pikk 32, Rakvere 44307) ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kui käesoleva määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni.

Asjaolud Viru Maakohtu Narva Kohtumajja saabus 03.12.2009.a OÜ Santome avaldus OÜ Baltic Furniture pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 14.12.2009.a pankrotiavalduse menetlusse. Martin Krupp on 10.12.2009.a esitanud oma nõusoleku olla OÜ Baltic Furniture ajutiseks pankrotihalduriks. Võlausaldaja oli 11.01.2010.a toimunud kohtuistungil nõus maksma deposiiti 15 000 krooni ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning 19.01.2010.a tasus võlausaldaja kohtu poolt määratud summa (15 000 krooni) deposiiti. Viru Maakohtu 25.01.2010.a määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp, kes selgitas võlgniku vara ja kohustused ning esitas kohtule selle kohta aruande. 16.02.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas ajutine haldur, et kui võlausaldaja ei tasu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätka vara kulude katteks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne I Maksejõuetuse tekkimine

2-09-64774

3 / 14

2-09-64774 Võlgniku 30.06.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 918 913 krooni ja võlgniku omakapital oli -14 009 395 krooni. 30.06.2009.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 45 652 288 krooni ja kohustusi 59 661 683 krooni. Võlgniku 31.12.2008.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 0 krooni ja võlgniku omakapital oli -14 928 309 krooni. 31.12.2008.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 40 344 244 krooni ja kohustusi 55 272 553 krooni. Võlgniku majandusaasta aruande 2007 kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2007. aastal kinnisvaraarendus ja müük. 2007.a. võlgnik uusi kinnistuid juurde ei soetanud ning kogu tegevus oli suunatud olemasolevate objektide edasiarendamisele ja lõpetamisele. 2007.a. lõpetas võlgnik ehitustegevuse Tartus, valminud korterite müük on päevakorral ka 2008.a. Toome pst 3 ehituse lõplik üleandmine toimub 2008.a. Kadaka pst 61 II järgu ehitust alustati 2007.a. ja ehituse lõplik valmimine jääb aga 2008 aastasse. Ilmarise tn 4 asuval kinnistul on projektid kooskõlastamisel ja teostus on planeeritud 2008-2009 aastal. 2007.a. tehti investeeringuid kinnisvaraarendusse ligi 20 miljoni krooni ulatuses. 2008.a. oli plaanis investeerida ligi 10 miljonit krooni. Võlgniku juhatuse liikmele maksti 2007.a. jooksul tasusid 239 000 krooni. 2007.a. oli võlgnikul 5 töötajat ja töötasu maksti kokku 703 824 krooni. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2007.a. seisuga 12 376 582 krooni, võlgnikul oli vara kokku 78 465 397 krooni ja kohustusi kokku 66 088 815 krooni. Kasumiaruande kohaselt oli võlgniku puhaskahjum 2007. aastal -33 164 krooni (jaotamata kasum oli 31.12.2007.a. seisuga 12 299 418 krooni).

II Võlgniku varad

2-09-64774 − 50% osalus Tammsaare Kinnisvara OÜ, võõrandati 23.09.2009.a. Wasamerk OÜ-le hinnaga 20 000 krooni, mille tasumine toimus kohustustega tasaarvestamise teel. Tammsaare Kinnisvara OÜ 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu peamine tegevusala enda kinnisvara ost ja müük ning äriühingul oli varasid 26 812 398 krooni eest ja kohustusi 3 665 000 krooni eest. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on osalus Tammsaare Kinnisvara OÜ-s võõrandatud alla turuhinna, sest äriühingul on arvestataval hulgal rohkem vara kui kohustusi; − 50% osalus Hansamagnet OÜ, võõrandati 25.02.2009.a. McLean Vara OÜ-le hinnaga 20 000 krooni, mille tasumine toimus kohustustega tasaarvestamise teel. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt puudusid ettevõttel varad. Hansamagnet OÜ 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu peamine tegevusala enda kinnisvara ost ja müük ning äriühingul oli varasid 440 000 krooni eest ja kohustusi 400 000 krooni eest. Võlgniku põhivaraks olnud masinad ja seadmed koosnesid amortiseerunud kontoritehnikast.

2-09-64774 2) Arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank, mille saldo oli 04.02.2010.a. seisuga 0,00 EEK. Laenukohustused panga ees puuduvad, samas on võlgnikul võlgnevus väljavõtete/teatiste eest summas 25,00 krooni. 3) Arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 03.02.2010.a. seisuga 0,14 EEK ja 0,00 EUR ning arvelduskonto nr XXX, mille saldo oli 03.02.2010.a. seisuga 0,00 EEK. Laenulepingust nr 06-003366-JI tulenevalt on panga nõue võlgniku vastu kokku 43 235,78 EUR (43 251,43 krooni) ja laenulepingust nr 08-277722-JI tulenevalt on panga nõue võlgniku vastu kokku 881 120,91 EUR (13 786 546,43 krooni). MARFIN PANK EESTI AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Parex banka Eesti Filiaalis, BIGBANK AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. AS UniCredit Bank Eesti filiaalilt ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise hetkeks vastust saanud.

2-09-64774 2.7.1.5.asukohaga XXX, pindala 100 m2, registriosa nr 5025703, katastritunnus 79508:022:0027. Kinnisasi on 5.07.2007.a. võõrandatud Tartu linnale. 06.07.2007.a. on võlgniku kontole seoses kinnisasja müügiga laekunud 22 500 krooni. 2.7.1.6.43 korteriomandit asukohaga XXX. 2.7.1.7.12 korteriomandit asukohaga XXX. 2.7.1.8.9 korteriomandit asukohaga XXX. 2.7.1.9.kaks korteriomandit asukohaga XXX.

2-09-64774 − Kohtutäitur Elin Vilippus ́e menetluses on võlgniku suhtes avatud toimik nr 022/2009/8712, mis on avatud 30.12.2009.a., peamine sissenõudja on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja nõude summa on 4 810 069 krooni. 2.9.Swedbank Liising AS-i teatel on liisingu ja võlgniku vahel sõlmitud: − Liisinguleping nr 0182800L. Liising saatis võlgnikule 07.04.2009.a. teatise lepingu ülesütlemise kohta, millega leping lõpetati ennetähtaegselt ja võlgnik tagastas liisinguesemed. 03.02.2010.a. seisuga ei ole liisinguesemeid võõrandatud ja liisingu nõue kokku on 770 462,17 krooni. − Liisinguleping nr 0112574L. Lepingu lõpptähtaeg oli 15.10.2010, kuid leping lõpetati ennetähtaegselt alates 27.04.2009.a. ja liising võõrandas liisinguesemeks olnud sõiduauto BMW 735l, mille tulemusel sai liising müügikahju summas 74 889,08 krooni. − Liisinguleping nr 0144040L. Lepingu lõpptähtaeg oli 15.11.2011, kuid leping lõpetati ennetähtaegselt alates 27.04.2009.a. ja liising võõrandas liisinguesemeks olnud sõiduauto Audi A8, mille tulemusel sai liising müügikahju summas 190 459,67 krooni. − Liisinguleping nr 0120105L. Lepingu lõpptähtaeg oli 15.02.2011, kuid leping lõpetati ennetähtaegselt alates 27.04.2009.a. ja liising võõrandas liisinguesemeks olnud sõiduauto Porsche Cayenne, mille tulemusel sai liising müügikahju summas 115 764,98 krooni. SEB Liising AS-i, AS DnB NORD Liising, AS Nordea Finance Estonia, ALG Liising AS ́i, Danske Bank A/S Eesti filiaali, andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Ajutine haldur on ei ole võlgnikul vara tuvastanud.

III Võlgniku kohustused (võlad)

Mitmesugused lühiajalised kohustused 9 786 808 krooni Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 7 286 611 krooni Hankijatele tasumata arved 928 916 krooni Maksuvõlad 6 473 532 krooni Pika-ajalised võlakohustused 2 880 000 krooni

Võlgniku juhatuse liikme A T poolt esitatud võlausaldajate nimekirja kohaselt on võlgniku suurimad võlausaldajad Maksu- ja Tolliameti kõrval Rossel OÜ, Tammsaare Kinnisvara OÜ, Swedbank AS, ALG Liisingu AS ja Santome OÜ.

Mitmesugused lühiajalised kohustused 19 682 970 krooni Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 26 058 142 krooni Hankijatele tasumata arved 992 193 krooni Maksuvõlad 1 851 410 krooni Võlad töövõtjatele 3 820 krooni Intressivõlad 664 018 krooni Muud viitvõlad 20 000 krooni 8 / 14

2-09-64774

IV Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2009.a., 30.06.2009.a., 31.12.2008.a., 31.12.2007.a. bilansid.

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja 2007. aastal 1,163, 2008. aastal 0,69, 30.06.2009.a. seisuga 0,850 ja 31.12.2009.a. seisuga 0. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Kuivõrd võlgniku majandustegevus ei ole alates 2008. aastast kasumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.

9 / 14

2-09-64774

Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõigil vaadeldud aastatel tugevalt alla lubatud piiri, olles 31.12.2007.a. seisuga 0,409, 31.12.2008.a. seisuga 0,100, 30.06.2009.a. seisuga 0,201 ja 31.12.2009.a. seisuga 0.

Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 2007. aastal 9 197 430, 2008. aastal -15 048 187, 30.06.2009.a. seisuga -8 035 807 ja 31.12.2009.a. seisuga 24 475 867.

Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul oli sõltuvus võõrkapitalist 2007. aastal normi piiresse jääv, 31.12.2008.a. seisuga oli näitaja 1,370 ja 30.06.2009.a. 1,307.

Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Võõr- ja omakapitali suhe näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja 31.12.2007.a. 5,340, kuid kõigil teistel vaadeldud aastatel on näitaja negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur.

V Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgniku juhatuse liige ei ole pärast 2008.a. majandusaasta lõppu koostanud majandusaasta aruannet raamatupidamise seaduses sätestatud korras ning esitanud majandusaasta aruannet registripidajale. Seetõttu oleks edasises pankrotimenetlus muuhulgas võimalik välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liige on rikkunud raamatupidamiskohustust ja kas võlgnik oleks pidanud juba varem esitama pankrotiavalduse ja kas maksejõuetuse on põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead.

10 / 14

2-09-64774 Ajutine haldur juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku omakapital on negatiivne juba 31.12.2008.a. seisuga, mis tähendab, et toonane võlgniku juhatuse liige oleks juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma Äriseadustikus toodud meetmed ning suure tõenäosusega esitama ka pankrotiavalduse. Vastavalt Karistusseadustiku § 3851 karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Võlgnikule on kinnistusregistri andmete kohaselt kuulunud mitmeid erinevaid kinnistuid ja liiklusregistri andmete kohaselt mitmed sõidukid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste välja selgitamiseks peaks haldur eelnevalt tutvuma kõigi müügilepingutega ning tuvastama, kas lepingu esemed müüdi keskmise turuhinnaga või mitte. Selleks tuleb ilmselt tellida iga kinnistu kohta ka kinnisvaraekspertidelt hinnangud kinnistu võõrandamisaegse turuväärtuse kohta, kuid nimetatud toimingute tegemine on aeganõudev ja väga kulukas. Samuti tuleb välja selgitada võimalikud tehingud lähikondsete isikutega pankrotiseaduse mõistes ning kas võlgniku juhatus on võlgniku varadega käitunud äriühingu ja tema võlausaldajate huvides ja kas on toimunud ühtede võlausaldajate eelistamist teistele. Ajutisele haldurile teadaolevalt on vähemalt üks kinnistu (XXX) müüdud võlgniku lähikondsele isikule pankrotiseaduse mõistes (võlgniku endise juhatuse liikmega D V seotud äriühing). Pankrotiseaduse § 110 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 sätestab, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Samas puudub käesoleval hetkel võlgnikul vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.

11 / 14

2-09-64774 Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks kulutused.

ca 50 000 krooni sh. ajutise halduri tasu ja

Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 haldur p a l u b:

Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 16.02.2010.a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur ettekande juurde ning oli seisukohal, et deposiidi maksmata korral tuleb asi lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur teatas istungil, et kui kohus määrab deposiiti 50 000 krooni pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajad tasuvad deposiidi, siis võib võlgnik välja kuulutada pankrot. 26.02.2010.a määrusega tegi kohus võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul alates vastava teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keegi huvatatud isikutest ei ole aga kohtu määratud summat deposiiti tasunud. Maksu- ja Tolliamet võlausaldajana teatas kohtule, et ei leia kulude kandmist OÜ Baltic Furniture pankrotimenetluse raames otstarbekaks.

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 12 / 14

2-09-64774

Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub OÜ-l Baltic Furniture vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri taotlusel tegi kohus võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur leidis, et pankrotimenetluse käigus oleks võimalik tuvastada, kas maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga või mitte. Samuti halduri arvates, on võimalusi tagasivõitmiseks. Kuna esitatud aruandest selgub, et võlgnikul toimusid tehingud lähikondlasega, aga ka teisi tehinguid, mille puhul oleks tagasivõitmine võimalik. Halduri arvates võiks maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtumisviga, kuna võlgniku omakapital on negatiivne juba 31.12.2008. aastast. Samas aga märgib haldur, et OÜ Baltic Furniture pankrotimenetlus tuleb lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna ei jätku varast pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Martin Krupp vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.

13 / 14

2-09-64774 TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata A T. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas märgib kohus, et antud juhul võib olla tegemist raske juhtimisveaga, mille tõttu tekkis võlgnikul maksejõuetus. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 19,5 töötunni eest 19 500 krooni (tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 4950 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 2 735,40 krooni (sisaldab käibemaksu 20%) väljamõistmiseks võlgnikult ja osaliselt riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu tuleb katta võlgniku vara ja deponeeritud raha arvelt.

Fred Fisker Kohtunik

14 / 14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.