2-09-2742
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
26. märts 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-2742
Tsiviilasi
M OÜ hagi KAOÜ väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
54 818,15 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
-
vastu
54 818,15
krooni
hageja: M OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: Oksana B (XXX) kostja: KAOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, Tallinn 10128; e-post [email protected])
25. märts 2010.a, kirjalik menetlus
tervikuna käsutanud ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud vastavate nõuete või nendega seonduvate võimalike nõuete suhtes mistahes õigusi.
M OÜ esitas 23.01.2009.a Harju Maakohtule hagi KAOÜ vastu 54 818,15 krooni väljamõistmiseks. 25.03.2010.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-09-2742 kompromissiga kooskõlas TsMS § 430 lg 1 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist kohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-09-2742. Pooled paluvad kohut kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastada
2-09-2742 hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõiv 50% ulatuses kandes vastava summa hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedpank AS-is.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et poolte taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. A S on hageja eest tasunud 21.01.2009.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 8 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 4
250 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-09-2742 kantud menetluskulude (s.h õigusabikulude) hüvitamiseks.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.