Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Terminator esitas kohtule 25.01.2010 võlgniku pankrotiavalduse. Osaühing registreeriti äriregistris 29.04.1998 ning võlgniku tegevusaladeks oli kasutatud autode müük, liha müük, transporditeenused, sõidukite remont ja planeerimisteenus. Võlgniku makseraskused said alguse 2008, kui tulenevalt Eestis ja kogu maailmas valitsevast majanduslikust olukorrast langes liha ja kasutatud autode müügimaht. Samas oli veel 2008 äritegevus stabiilne, kuigi aruandeaasta lõpetati kahjumiga. 2009 kriis süvenes ja nõudlus võlgniku poolt müüdavate toodete järgi kahanes veelgi. Liha ja kasutatud autode müük oli võlgniku peamiseks tuluallikaks. Olenemata juhtkonna pingutustest ettevõtte jooksvate ja püsikulude vähendamiseks, on tekkinud olukord, kus võlgnikul on käibevahendite puuduse tõttu tasumata mitmed arved tarnijatele ja jooksvad maksud ning on välja kujunenud võlgniku maksejõuetus. Võlgniku ainsateks varadeks on raha 13 737,68 krooni ja nõue OÜ Frendit vastu kogusummas 32 514 krooni. Samas on OÜ-l Frendit maksuvõlg ligi 900 000 krooni ning arvestades, et nõudeid ei ole õnnestunud siiani sisse nõuda, võib nõudeid pidada lootusetuteks nõueteks. Võlgnikul varud ja põhivara puuduvad. Kohustusi on summas 1 068 093,18 krooni. Võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 2. veebruari 2010 määrusega OÜ Terminator ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande, milles leiab, et OÜ Terminator on maksejõuetu, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad vahendid edaspidiseks pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ettevõte registreeriti äriregistris 29.04.1998, tegevust alustati sisuliselt 2000 algul, peamiseks tegevusalaks oli kasutatud sõiduautode ja liha ost-müük. Kõrvalteenusena osutati ka sõidukite remondi-, hooldus-, ja transporditeenuseid. 2008 aasta müügitulu oli 9 270 028 krooni, muid äritulusid ei laekunud. Kasutatud sõidukite müügitulu oli 2 823 624 krooni ehk 30,46%, liha müügitulu oli 6 261 752 krooni ehk 67,55%, kõrvalteenuste arvelt laekus tulu 1,99%. Võrreldes eelmise aastaga on kasutatud sõidukite müügitulu langenud 9,98%, samas on liha müügitulu kasvanud 10,9%. Ettevõtte kulud olid kokku 9 806 987 krooni. Kaubakulud moodustasid 7 793 802 krooni ehk 79,47%, tegevuskulud 1 354 677 krooni ehk 13,81%, tööjõukulud 554 580 krooni ehk 5,65%. Võrreldes eelmise aastaga on kaubakulude osatähtsus suurenenud 9,91%, tegevuskulude osatähtsus on vähenenud 8,01%, samas on vähenenud ka tööjõukulud 2,38%. Kui müügitulu on suurenenud 1,1 korda, siis kulutused on kasvanud 1,23 korda. Majandusaasta lõpetatakse 0,5 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Äriühingu varad ületasid kohustusi 3,1 korda ja omakapital oli 1 239 537 krooniga positiivne. 2009. aasta müügitulu oli 7 251 678 krooni, muid äritulusid laekus 33 443 krooni. Liha müügitulu oli 6 365 316,21 krooni ehk 87,77%, kasutatud autode müügitulu oli 782 454,83 krooni ehk 10,79%, kõrvalteenuste arvelt teeniti tulu 1,44%. Võrreldes eelmise aastaga on kasutatud sõidukite müügitulu langenud 19,67%, samas on liha müügitulu kasvanud 20,22%. Ettevõtte kulud olid kokku 9 495 751 krooni. Kaubakulud moodustasid 7 238 281 krooni ehk 76,23%, tegevuskulud 1 005 763 krooni ehk 10,59%, tööjõukulud 418 123 krooni ehk 4,40%. Võrreldes eelmise aastaga on kõik eelpooltoodud kululiigid vähenenud, samas on kulude struktuuri

lisandunud muud kulud summas 786 115 krooni. Kui müügitulu on võrreldes eelmise aastaga langenud 1,27 korda, siis kulud on vähenenud 1,03 korda, äriühingu 2009. aasta müügitulu on samas suurusjärgus kaubakuludega, mistõttu ülejäänud kululiigid on tootnud kahjumit kokku 2,2 miljonit krooni. Majandusaasta lõpetatakse 2 210 630 krooni suuruse kahjumiga. Äriühingu kohustused ületavad varasid 15,46 korda, äriühingu omakapital on 971 000 krooniga negatiivne. Võlgnik on tekkinud makseraskusi põhjendanud 2008. aastal alanud üleüldise majanduskriisiga, mis 2009. aastal süvenes ja mille tõttu langesid nii kasutatud autode kui ka liha müügimahud ning nii 2008. kui ka 2009. majandusaasta lõpetati kahjumiga. 2007. aastast alates on kasutatud autode müük pidevas langustrendis, kasutatud autode müügitulud on vähenenud 4,25 korda, liha müük on pidevas tõusutrendis, kus liha müügitulu on suurenenud 1,36 korda. Kõrvalteenuste arvelt teenitud tulud on samuti aasta aastalt vähenenud. Analüüsides võlgniku poolt esitatud 2009. aasta kasumiaruannet kuude lõikes selgub, et kaubakuludena on ostetud liha 2009. aastal kokku summas 5,75 miljoni krooni eest, liha müügitulu oli 6,36 miljonit krooni. Autode müügitulu oli 2009. aastal 782 454,83 krooni, samas on kaubakulude all ostetud autode kulu 1 491 293,09 krooni. Kuna äriühingul põhivara puudub, siis on järelikult ostetud autod realiseeritud tugevalt alla omahinna. Lisaks on 2009. aasta tegevuskulude all välja toodud kulutused autode varuosadele summas 314 300,69 krooni, kulutused kütustele ja määrdeainetele 105 852,87 krooni, seega ainuüksi kasutatud autode ostu-müügiga tegelemine on tootnud 2009. aastal kahjumit 1,13 miljonit krooni. Lisaks on 2009. aasta kasumiaruandes toodud tegevuskulude all välja mobiilside ja telefonikulud kokku summas 105 028,22 krooni, mis teeb keskmiselt 8 752,35 krooni kalendrikuus. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku teadaoleva vara väärtus on 13 763,87 krooni. Võlgnikul on raha 13 763,87 krooni. Äriühing on esitanud AS-le Frendit 30.06.2009 arve nr 9063001 summas 5 100 krooni ja 24.09.2009 arve nr 9092401 summas 27 414 krooni. Seega nõuded kokku summas 32 514 krooni. Võlgniku kinnitusel on OÜ-l Frendit makseraskused, maksuvõlg ca 900 000 krooni ja vaatamata võlgniku korduvatele pöördumistele ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda, mistõttu võlgniku hinnangul on tegemist ebatõenäoliselt laekuva nõudega. Võlgniku võlgade suurus on 1 043 986,09 krooni, millest 1) lühiajalised võlakohustused 225 000 kr; Bilansis on kajastatud lühiajaliste võlakohustuste all omaniku lühiajaline laen summas 225 000 krooni. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile laenulepingu, mis on sõlmitud 01.12.2009, mille alusel äriühingu omanik, Margus Mõtus laenab OÜ-le Terminator 61 000 krooni ja laenulepingu, mis on sõlmitud 01.01.2010, mille alusel äriühingu omanik, Margus Mõtus laenab OÜ-le Terminator 164 000 krooni, seega on omaniku poolt antud laen esitatud laenulepingute alusel kokku 225 000 krooni. 2) võlad hankijatele 124 920 kr; 3) võlad töövõtjatele 27 685,09 kr; 4) maksuvõlad 666 381 kr. Bilansis on näidatud maksuvõla suuruseks 652 795,85 krooni. Ajutise halduri järelepärimisele on saatnud 05.02.2010 vastuse Maksu- ja Tolliamet. Saabunud vastuse kohaselt on nõuete saldo 04.02.2010 seisuga kokku 633 752,69 krooni, millele lisandub arvestuslik intressivõlg summas 32 628,31 krooni. Seega maksuameti nõuded kokku 666 381 krooni. Äriühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et veel 2007. aastal edukalt ja kasumlikult toimunud kasutatud autode ostu – müüki ei lõpetatud ära juba 2008. aastal, kui ilmnesid esimesed realisatsiooniraskused. Loodeti naiivselt, et raskused on ajutise iseloomuga, endine müük taastub ja seetõttu ei osatud hinnata äririske objektiivselt ja neid varakult maandada. Teiseks ei suudetud hoida äriühingu kulutusi kontrolli all. 2009. aasta kulud olid ca 9,5 miljonit krooni, 2008. aastal 9,8 miljonit krooni, 2007. aastal 7,9 miljonit krooni. Kui võlgnik kinnitab, et majandusraskused said alguse juba 2008. aastal, siis miks ei kärbitud jõuliselt kulusid. Kolmandaks ei ole juhatuse liige nõudnud või ei ole osanud lugeda raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruannet kuude lõikes. Kuna 2008. aasta kahjum oli ca 0,5 miljonit krooni, on ajutine haldur nõus võlgniku väitega, et majandusraskused said alguse 2008. aastal, eeldatavalt 2008. aasta teisel poolaastal. Seetõttu ei ole ajutisele haldurile arusaadav, miks ei analüüsitud juba 2008. aastal kriitiliselt tekkinud kahjumi põhjusi ja jätkati veel 2009. aastal kuust kuusse kahjumi tootmist. Neljandaks on äriühingu 31.12.2008 bilansis varad ülehinnatud. Bilansi alusel on varad kokku 1,8 miljonit krooni, millest varud ja müügiootel varad 1,5 miljonit krooni. Varude all saame ühemõtteliselt mõelda vaid

valdavalt kasutatud autosid müügiks, millede tegelik turuhind oli kindlasti kordades väiksem bilansilisest väärtusest. Materiaalne põhivara on 31.12.2008 bilansilises maksumuses 242 824 krooni. 2009. aasta juulis võõrandas võlgnik muruniiduki hinnaga 8000 krooni, kaubiku Volkswagen Transporteri hinnaga 6666,66 krooni ja detsembris kaubiku Ford Transit hinnaga 18 776 krooni. Järelikult oli võlgniku põhivara väärtus mitte bilansiline 242 824 krooni, vaid tegelik põhivara turuhind oli 33 442,66 krooni. Võlgniku kohustused olid 31.12.2008 576 889 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et kui 31.12.2008 bilansis ei oleks võlgniku vara olnud ülehinnatud, siis oleks võlgniku omakapital olnud juba 2008. aasta lõpus negatiivne. Pankrotiavalduse oleks pidanud esitama vähemalt juba 2009. aasta alguses. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 25.01.2010. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on karistusseadustiku § 380 järgi karistatav tegu. Äriühingu juhatuse liige ilmselgelt nägi juba 2008. aasta kasumiaruannetest, et ettevõte majandab kahjumiga ja tulenevalt sellest oleks pidanud ettevõtte juht nägema esimesi ohumärke, siis vaatamata sellele jätkati eelmiste aastate eufoorias ja loodeti, et ettevõtte majandustulemused 2009. aastal jätkuvalt paranevad. 2009. aastal kahjumi tootmine jätkub ja juhil puudub tahe või finantsarvudest mittearusaamine, sest kahjumlikku tegevust ei lõpetata ja äriühingu majandustegevus jätkub vaatamata sellele, et omakapital on muutunud negatiivseks ja kahjum kuust kuusse süveneb. Ettevõtte välisteks maksejõuetuse põhjusteks olid kindlasti majanduslanguse algus 2008. aastal, mille tõttu kasutatud autode müügiga tegelemine ei olnud enam rentaabel, sest elanikkonna ostuvõime kuust kuusse langes ja nõudlus kasutatud autode järele praktiliselt puudus. Juhatuse kohustuseks on tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 51 tulenevalt esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingul tekkisid käibemaksuvõlad juba 2007. aasta septembrikuust, sotsiaalmaksuvõlad tekkisid alates 2007. aasta oktoobrikuust, samast perioodist tekkis ka erijuhtude tulumaksu võlg, kinnipeetud tulumaksu- ja töötuskindlustusmakse võlad tekkisid 2009. aasta juulikuust. Võlgnevused hankijatele olid 31.12.2008 bilansi seisuga 363 459 krooni. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve. AS Swedbank pangakonto perioodi 01.01.2009 kuni 08.02.2010 väljavõtte kontrollil selgus, et võlgnikul on tegevusvaldkonnast tulenevalt äärmiselt suur sularaha käive. Nimetatud perioodil viis juhatuse liige panka sularahas kokku 6 756 076 krooni. Seisuga 08.02.2010 oli arvelduskonto saldo 0 krooni. Enamik ülekandeid tehti sissemakstud sularaha arvelt hankijatele (SF Pandivere AS, OÜ Viiratsi Lihatööstus, Otepää Oskar OÜ), natuke jagus raha ka Maksu- ja Tolliametile, kellele on perioodi jooksul tehtud ülekandeid summas 250 058 krooni, tasutud on ka rendimakseid OÜ-le Tarbus Kinnisvara ja OÜ-le Tartu Turg. Võib asuda seisukohale, et võlausaldajaid ei ole võrdselt koheldud, kuna on selgelt eelistatud hankijaid Maksu- ja Tolliametile. Tagasivõitmise hagide tähtajad on enamuses saabunud. Juhatuse liikme vastutus ja kahju hüvitise nõue vajaksid põhjalikumat analüüsi ja on antud menetluses vägagi töömahukas. Oletada võib, et põhjaliku revisjoni tulemusel võib olla võimalus kahju hüvitise nõuete tekkimiseks, kui tuvastatakse, et kahju tekkimise ja juhatus liikme käitumise/tegevusetuse vahel on põhjuslik seos võlgnevuse ehk kahju tekkimisega äriühingule. Kahju võib seisneda selles, et ajal, mil äriühing oli maksejõuetu, tekkis juurde kohustusi. Maksejõetuse situatsioonis täiendavate kohustuste võtmise eest äriühingule on vastutavaks juhatuse liige. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt likviidset vara 13 763,87 krooni, mis ei kata isegi ajutise menetluse kulusid. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 08.03.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on kohtule teatanud, et ei pea otstarbekaks OÜ Terminator pankrotimenetluse kulude

kandmist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Terminator pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Terminator dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Margus Mõtuse. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 21 720 krooni ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 7890 krooni. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 17,5 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 400 – 1200 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 21 720 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 7890 krooni. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tael Halduribüroo, ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt OÜ-lt Terminator ja Margus Mõtuselt. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.