Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
25.03.2010, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-6227
Tsiviilasi
OÜ M pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ M (reg kood xxx, asukoht xxx), esindaja juhatuse liige RN
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad
04.03.2010 Võlgniku esindaja juhatuse liige RN Ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue 9/11, 10412 Tallinn, telefon 6 270 421, 6 270 444).
Lõpetada OÜ M (reg kood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohustada pankrotihaldurit kustutama OÜ M (reg kood xxx) registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere ajutise pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ M (reg kood xxx) dokumendid hoiustada juhatuse liikmele RN (xxx, eluk xxx). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ M (reg kood xxx) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 15295.00 krooni (sisaldab sotsiaalmaksu) ja kulutusteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks seega 540 krooni ja välja mõista eelnimetatud summad kokku 15 835 krooni võlgniku juhatuse liikmelt RN (ik xxx, eluk xxx) ja kanda haldurit teenindava OÜ Haldur arvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest.
Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 01.02.2010 esitas OÜ M pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks oli toitlustamine. Avalduse kohaselt on alates 2009 tekkinud võlgnevus võlausaldajatele 696 001.39 krooni Raskused algasid 2009 kui sai tehtud, nagu hiljem selgus otsustus lisaks Paide Pizzakohvikule avada uus kohvik Türil. Puuduvad rahalised vahendid tegevuse jätkamiseks, kuna puudub vara, mis oleks võimalik laenu saamiseks pantida. 15.02.2010 Harju Maakohtu määrusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatatud ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Allikvere. Ajutise pankrotihalduri arvamus Ajutine pankrotihaldur on järeldanud, et võib asuda seisukohale, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus 2009.a. augustis, ajutise maksejõuetuse tunnused esinesid juba sama aasta kevadel, kui oluliselt langes müügikäive ja tekkisid riiklike maksude võlgnevused. Käesolevaks ajaks on võlgnikul maksevõlg põhivõlana 696 001,39 krooni, lisanduvad intressid summas 75 723,00 krooni. Maksevõlg tekkis võlgnikul 2009.a. algusest, kevadel sõlmiti maksete ajatamise graafik, mida võlgnik täita ei suutnud, mille tagajärjel septembris 2009.a. oli maksevõlg põhivõla suuruses. Suvel 2009.a. on võlgnik teinud väiksemate maksetena mitmeid makseid maksuvõla tasumiseks, mis oluliselt maksuvõlga ei vähendanud. Samal ajal,s.o. alates maist 2009.a. on võlgnik täitnud kõik rahalised kohustused teiste võlausaldajate ees, s.h. maksed tarnijatele, ja eelkõige on makstud välja töötajate tasud ja lõpparved, neid summas kokku ca 150 000,00 krooni. Samuti on tasutud renditasu, s.h. EKOÜ-le ( Pizzakohviku rendileandja ) juulis 2009.a. kokku 25 421,00 krooni. Seega on võlgniku tegevuses ühtede võlausaldajate eelistamise teistele ( eelkõige Maksu- ja Tolliameti suhtes) tunnused. Tagasivõitmise perspektiivide hindamisel tuleb võtta arvesse asjaolu, et näiteks tarnijatele ( kokku üle kümne) on tehtud kõnealusel perioodil mitmeid, kuid suhteliselt väikseid makseid, kuni 2000 krooni igale, samas olid need ilmselt põhjendatud ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks, mis oli muu hulgas ka maksude tasumise ajatamise graafiku täitmise eelduseks. Seega võib tagasivõitmise puhul kõne alla tulla eelkõige töötajatele ( kokku 19 isikut) tehtud maksete, samuti rendileandjale EKOÜ-le tehtud makse summas 25 421,00 krooni, tagasinõudmine. Võlgnik esitas pankrotiavalduse kohtule 08.02.2010.a., samas võlgniku püsiv maksejõuetus saabus septembris 2009.a., millal tekkis võlgnikul kohustus kas suurendada osakapitali nõutud suuruseni, alustada võlgniku likvideerimist või esitada viivitamatult pankrotiavaldus. Seega on tuvastatud asjaolusid, mis viitavad võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse täitmata jätmisele- pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega, millega on tekitatud kahju võlgniku võlausaldajatele. Eelkõige on täitmata kohustus Maksu- ja Tolliameti ees. Samas tuleb arvesse võtta, et septembrist 2009.a. ei suurenenud võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees põhivõla osas, mingil määral suurenes vaid arvestusliku intressi summa, seega olulist kahju pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega võlgniku esindaja ajutisel halduril olevate esialgsete andmete kohaselt võlausaldajatele ei põhjustanud. Nimetatud asjaolu on Riigikohtu asjakohaste lahendite kohaselt võlgniku esindaja vastu kahjuhüvitusnõude esitamist välistavaks asjaoluksolulise kahju puudumine. Sama asjaolu ei anna ajutise halduri hinnangul alust ka võlgniku esindaja kriminaalvastutusele võtmiseks. Rasket juhtimisviga, mis oleks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks, ajutine haldur pole tuvastanud. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olid muud asjaolud pankrotiseaduse prg. 22 lg.5 mõttes- valesti valitud äriplaan, äririskide ebaõige hindamine, ebaadekvaatne reageerimine turuolukorra olulisele muutusele. Eeltoodust lähtuvalt on kohtul alust lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega, kuna
võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katteks vara. Samas, võttes arvesse pankrotiseaduse 29 lg.3 sätestatut, on kohus õigustatud andma võlausaldajale, antud juhul Maksu- ja Tolliametile, võimaluse tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse kulude katteks vajalik summa 50 000,00 krooni, mis sisaldab ka kitsama ülesandega (vastustega põhiküsimustele, ilma dokumentaalrevisjonita) erikontrolli läbiviimiseks vajalikud kulud. Ajutise halduri tasu ja tehtud kulude katteks hüvitise väljamõistmisel juhib ajutine haldur kohtu tähelepanu pankrotiseaduse 30 lg.2 sättele, mille kohaselt kannab varalist vastutust eelnimetatud kulude tasumisel võlgniku juhtorgani liige, kes oma kohustusi rikkudes on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Ajutine haldur on seisukohal, et käesolevas pankrotimenetluses on kohus õigustatud vastava ettepaneku tegema võlgniku juhatuse liikmele RNile. Eeltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse prg. 22, 23, 29 ja 30 haldur on taotlenud lõpetada OÜ M pankrotimenetlus raugemisega seoses pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku vara puudumisega võlgnikul; määrata võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige RN. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamise seisuga, võlgnikul vara puudub. Kohustusi on summas maksuvõlg 696 001.39 krooni, millele lisanduvad intressid. Majandustegevus on lõppenud ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul reaalselt vara puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur võlgniku enda poolt märgitud põhjust, milleks on valesti valitud äriplaan, äririskide ebaõige hindamine, ebaadekvaatne reageerimine turuolukorra olulisele muutusele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võib tagasivõitmise puhul kõne alla tulla eelkõige töötajatele ( kokku 19 isikut) tehtud maksete, samuti rendileandjale EKOÜ-le tehtud makse summas
25 421,00 krooni, tagasinõudmine. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt PankrS § 29 lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 04.03.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 50 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 2 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, muu vara puudumise tõttu vastavalt halduri poolt taotletule. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda dokumendid hoiule OÜ M juhatuse liikmele RN. OÜ PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks 15295.- krooni (koos sotsiaalmaksuga) ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 450- krooni, millele lisandub käibemaks, s.o. koos käibemaksuga 540 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kuna ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist PankrS § 23 lg 1 ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt mõistab kohus need võlgniku juhatuse liikmelt välja, vastavalt ajutise halduri poolt taotletule. Seega kokku pankrotimenetluse kulud 15 835.00 krooni juhatuse liikmelt RN, tema nõusolekul.
ning välja mõista need võlgniku
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.