Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Kohtuotsus Kohtuotsus toimetatakse kätte pooltele. pooltele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse võib otsuse peale kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja hagihinnalt. ihinnalt. esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hag Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Tsiviilasi on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale saabunud 25.01.2010.a. Põlva kohtumajalt alluvusel lahendamiseks. Hagiavalduse kohaselt AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja sõlmisid 28.10.2006.a. mobiilsideteenustele liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr. 1561863 ning 02.11.2006.a. liitumislepingu nr. 1582490, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevaid Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimusi, mille kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008.a. oma nõude summale 10 159 krooni ja 84 senti koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka viivist 10 158 krooni ja 84 senti. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 20 318 krooni ja 68 senti, hageja menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 3 000 krooni ning õigusabikulu 4 500 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista põhinõudelt viivis 0,15% päevas ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 6, 113 lg. 1, 635 lg. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtule kohtu antud tähtajaks kirjalikku vastust hagile ei esita. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena liitumislepingud, teenuste kasutamise üldtingimused, kõnede alajaotused, arved, teatis nõude loovutamisest, võlateatised, menetluskulude nimekiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võis hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 27.01.2010.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali Põlva kohtumaja viidatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 19.02.2010.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud ema, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 30 päeva. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg. 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg. 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt välja mõista viivis 0,15% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on tasunud riigilõivu 3 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 4 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 177, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 28.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.