2-10-4349
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
22. märts 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-4349
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi EVhagi aktsiaseltsi FH vastu võlgnevuse 126 852 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
126 852 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: Aktsiaselts EV(registrikood XXX; asukoht XXX) hageja esindaja: advokaat Kalle-Kaspar S (Advokaadibüroo Seppik & Sirel, Scala City, Tartu mnt 43, Tallinn 10128; e-post [email protected]) kostja: aktsiaselts FH(registrikood XXX; asukoht XXX) kostja esindaja: juhatuse liige KP
17. märts 2010.a, kirjalik menetlus
toodud asjaoludel kokku 57 340,81 krooni (viiskümmend seitse tuhat kolmsada nelikümmend krooni ja 81 senti) (edaspidi võlgnevus).
Aktsiaselts EV esitas 28.01.2010.a Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi FHvastu võlgnevuse 126 852 krooni ja viivise väljamõistmiseks. 16.03.2010.a esitasid pooled kohtule 05.03.2010.a sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisslepingu sõlmimisega seoses taotlevad pooled hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale 1⁄2 osas ehk summas 7 500 krooni ning paluvad selle tagastada hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena TsMS § 630 lg 2 alusel.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
2-10-4349 TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et poolte taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 27.01.2010.a (maksekorraldus nr 2344) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 15 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 500 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale tsiviilasjas nr 210-4349 menetlusega seonduvalt kantud menetluskulud summas 15 600 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2 osas summas 7 500 krooni ja hageja poolt kantud õigusabikuludest summas 8 100 krooni. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle poolte esindajatele kättetoimetamisest. Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.