Tühistada Viru Maakohtu 1. juuli 2008 otsus täielikult ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,
võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.
Maie Beljajeva esitas Viru Maakohtule hagi Püssi linna vastu XXX Püssi korteriga analoogse korteri eraldamiseks kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas Püssi linn Maie Beljajeva ja tema abikaasa Aleksei Beljajevi vastu hagi põhivõlgnevuse 37 935 krooni ning samas suuruses viiviste väljamõistmise nõudes. M. Beljajeva ja A. Beljajev erastasid 30.03.1995 eluruumi asukohaga XXX Püssi ja tarbisid hageja poolt osutatud teenuseid nende eest tasumata. M. Beljajeva hagi ei tunnistanud ning esitas vastuhagi Püssi Linna vastu tekitatud kahju 15 818.48 krooni väljamõistmiseks. 30.03.1995 erastas hageja korteri asukohaga XXX Püssi hinnaga 15 634.08 krooni ja maksis notari teenuste eest 184.40 krooni, kokku 15 818.48 krooni. Korterit köeti halvasti, korteris õhutemperatuur ei olnud üle 16 kraadi, mistõttu majast lahkusid kõik elanikud ja maja tunnistati elamiskõlbmatuks. Püssi Linna tegevuse tulemusena langes hageja korteri turuväärtus ja korterit ei olnud võimalik võõrandada. Viru Maakohus rahuldas 31.05.2006 otsusega Püssi linna hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt Püssi linna kasuks välja põhivõlgnevuse 25 958.65 krooni, viivised 6489.65 krooni ning kohtukulud 1622 krooni. Sama otsusega rahuldas Viru Maakohus ka M. Beljajeva vastuhagi ja mõistis Püssi linnalt välja kahjuhüvitise M. Beljajeva kasuks 15 818.48 krooni ning kohtukulud 2310 krooni. Viru Ringkonnakohus tühistas 10.09.2007 otsusega Viru Maakohtu 31.05.2006 otsuse M. Beljajeva hagi rahuldamise osas ja saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Püssi linna hagi osas jättis ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata. 10.03.2008 esitatud hagiavalduses taotles M. Beljajeva hoone lammutamisega tekitatud kahju 15 818.48 krooni hüvitamist. Pärast hagi esitamist on toimunud kinnisvara hindade järsk tõus, mistõttu ei saa hageja hagiavalduses märgitud hinna eest korterit osta. Kostja ei täitnud oma kohustusi vaidlusaluse korteri soojusega varustamise osas, mille tagajärjel muutus korter elamiskõlbmatuks ja kaotas turuväärtuse. Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsusega tunnistati elamu XXX Püssi kasutuskõlbmatuks ja 2006. a maja lammutati. Püssi linna ebaseadusliku tegevusega hävitati hageja omad, millega tekitati hagejale kahju.
2.Püssi linn vaidles vastuhagile vastu ning leidis, et hageja nõude täitmine on võimatu, sest ei ole fikseeritud, milline oli hageja korteri seisund enne korteri hageja poolt 2002. a detsembrikuus vabatahtlikult hülgamist. Korteri seisundit ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, sest elamu tunnistati korteriomanike tegevusetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks ja lammutati kaasomanike otsuse alusel. Hageja korteri näol oli tegemist vallasasjaga. Alates
01.03.2006 ei ole korterid vallasvarana tsiviilkäibe objektiks ja nendega ei saa teha ühtegi tehingut. Seega puudub hagejal võimalus omandada analoogset korterit vallasvarana. Hageja erastas korteri 30.03.1995. Erastamislepingu p-i 3 alusel oli tal kohustus astuda korteriühistu liikmeks. Elamus ei olnud korteriühistut moodustatud ning hageja seda kohustust ei täitnud. Hageja ei teinud midagi selleks, et tagada talle kuuluva eluruumi hooldamine nõutud mahus. Elamu tunnistati kasutamiskõlbmatuks 30.05.2005, kuid hageja jättis eluruumi vabatahtlikult maha detsembris 2002. a. Hagejal oli vaba valik, mida enda omandiga teha, kas see korda teha, moodustades korteriühistu ning võttes elamu parendamise ja hooldamise enda kanda või see võõrandada või hüljata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 1. juuli 2008 otsusega M. Beljajeva hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt erastas hageja 30.03.1995 sõlmitud notariaalse ostumüügilepingu kohaselt neljatoalise korteri üldpinnaga 92,2 m2 asukohaga XXX, Püssi linn. Püssi linna ja hageja abikaasa A. Beljajevi vahel 15.10.1996 sõlmitud elamu hoolduslepingu nr 229 p-i 3.4 alusel kohustus kostja tegema vajalikke töid mahus, mis tagavad elamu säilimise ja korrashoiu. Leping kehtis kuni korteriühistu moodustamiseni või kuni korteri omandiõiguse üleminekuni. Kütteperioodil nõutava temperatuuri tagamata jätmisel oleks hageja saanud kasutada korteris õhutemperatuuri tõstmiseks täiendavaid küttekehi. Samuti oli hagejal õigus nõuda kostjalt kui elumaja hooldajalt kohustuse täitmist või täiendava kütte maksumuse hüvitamist. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 31.12.2002 eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Seega ei olnud kostjal alates 01.01.2003 elamu XXX haldamise kohustust. Hageja ei esitanud avaldust erastamistoimingute läbiviimiseks ja korteri korteriomandina kinnistusraamatusse kandmiseks. Tema korteri näol oli tegemist vallasjaga. Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsusega nr 199 vastavalt ning Püssi Linnavolikogu 23.05.2005 otsuse nr 177 alusel teostatud elamu ekspertiisi aktiga tunnistati elamu XXX, Püssi kasutusluba kehtetuks ja hoone tunnistati kasutuskõlbmatuks. 09.06.2005 teatas Püssi Linnavalitsus hagejale, et juhul, kui ta tasub võla hiljemalt 29.06.2005, on hagejal võimalik saada kompensatsiooni ja asenduskorteri Püssi linnas. Hageja võlgnevust ei tasunud ja kostja ei maksnud talle kompensatsiooni ega pakkunud asenduskorterit. 20.02.2006 pakkus kostja kompromissi sõlmimisel võõrandada hagejale korteri Kooli 16-12 Püssi, tingimusel, et hageja tunnistab kostja nõuet summas 27 000 krooni ning võõrandab hagejale enda korteri XXX Püssi. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kuna hagejalt on kostja kasuks juba välja mõistetud põhivõlgnevus 25 958.65 krooni, siis soovib hageja sisuliselt saada seda, mida kostja talle on varem juba kompromissina pakkunud. Hageja nõuab omandiõiguse tekkimise võimaldamist asjale, mis ei ole tsiviilkäibes vabas ringluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) 132 lg 1 alusel asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral on võimalik nõuda asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamist. See, et sama paragrahvi lg 2 kohaselt asjade hävimisel või kahjustamisel on võimalik nõuda asja asendamist võimalikult sarnase asjaga, ei tähenda, et ka antud vaidluses hagejal selleine õigus tekib. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 3 alusel tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 92 lg 1 tulenevalt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
Käesolevas vaidluses asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 13 lg-st 6 tulenevalt ei ole võimalik kohustada kostjat leppima kokku tehingu tegemises ja vallasasjast korterile omandiõiguse üleminekus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
4.M. Beljajeva esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 01.07.2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega tema hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei oleks täiendavad küttekehad suutnud tagada korteris vajaliku temperatuuri ja maja säilimist, kuna kogu majas ei olnud vajalikku temperatuuri. Täiendavate küttekehade paigaldamine oleks maja elektrisüsteemi rivist välja viinud, kuna see ei olnud mõeldud suurema koormuse jaoks. Seetõttu ei olnud võimalik kasutada täiendavaid küttekehi ja apellant oli sunnitud korteri maha jätma, kuna selles korteris oli võimatu elada. Samuti on alusetu kohtu väide, et kostjal ei olnud 01.01.2003 XXX elamu haldamise kohustust. EES § 152 lg 1 kohaselt eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna- või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Kuna kostja ei ole kellelegi elamu haldamist üle andnud, siis oleks ta pidanud jätkama maja haldamist. Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsusega on XXX elamu tunnistatud elamiskõlbmatuks. Linnavolikogu teatas hagejale, et juhul, kui ta tasub ära võlgnevuse hiljemalt 29.06.2005, on tal võimalus saada hüvitust ning asenduskorteri Püssis. Võttes endale korteri võimaldamise kohustuse, kostja faktiliselt tunnistas end süüdi XXX tänava maja nr XX ning sealhulgas ka korteri nr 115 rikkumises ja hävitamises. Korteri võimaldamise tingimus, mis on seotud võlgnevuse tasumisega, on ebaseaduslik. Kostja nõue ületab maja haldamise kulutusi. Pooled ei saavutanud kompromissi, kuna kostja poolt võimaldatud korter, asukohaga XXX Püssi, ei vastanud elamistingimustele, korteris puudus sanitaartehnika ja elekter.
5.Püssi linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tunnistati elamu kasutamiskõlbmatuks 30.05.2005, kuid apellant jättis eluruumi vabatahtlikult maha ja järelvalveta juba 2002. a detsembris. Kuna enamik korteriomanikke hülgas korterid 2003. a lõpuks, lõpetas kostja seoses sellega maja hooldamise ja maja muutus 2003. a lõpus - 2004. a alguses vandaalide tegevuse tulemusel kasutuskõlbmatuks. Vastavalt Põhiseaduse (PS) §-le 32 on igaühe omand puutumatu. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega oli apellandil vaba valik, mida enda omandiga teha, kas see korda teha (moodustades korteriühistu ning võttes elamu parendamise ja hooldamise enda kanda), võõrandada või hüljata. Eeltoodust tulenevalt on kahju apellandile tekkinud apellandi enda tegevuse (korteri hülgamine) ja tegevusetuse (elamu mittemajandamine ja oma vara mittevalvamine) tulemusel ning puudub õiguslik alus nii kahju hüvitise kui ka eseme asendamise nõude esitamiseks. Apellant esitas kohtule 10.03.2008 vastuhagi muudatuse, milles palus kohustada vastustajat eraldama apellandile analoogne korter. Seega on apellandi sooviks saada nelja toaline 92,2 m üldpinnaga elamiskõlbmatut vallasasjaks olevat korterit. Kuna vastustajal puuduvad käeoleval ajal elamiskõlbmatud neljatoalised korterid, mis oleksid vallasasjad ja vastavalt AÕSRakS § 13 lg 6 ei oleks vallasasja võimalik ka võõrandada, siis on hetkel tegemist olukorraga, kus apellant on esitanud nõude, mida ei ole võimalik täita.
Olukorda ei muudaks ka apellandi valmisolek hüvitada vastustajale maa erastamisega seotud kulud.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 18.05.2009 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Riigikohus tühistas 24.11.2009 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2009 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata M. Beljajeva hagi Püssi linna vastu lepinguvälise kahju hüvitamiseks ning jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda ning saadeti tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, millega jäeti rahuldamata M. Beljajeva hagi Püssi linna vastu lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus analüüsimata hageja alternatiivse nõude lammutatud korteri asemel selle rahalise väärtuse saamiseks. Apellatsioonimenetluses esitatud avalduse kohaselt on hagejal kostja vastu rahaline nõue halduse üksikakti rakendamisel (elamu lammutamine) tekkinud kahju hüvitamiseks. Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata, kas kahju võib praeguses asjas olla tekkinud seetõttu, et õiguspärase haldusakti alusel toimunud elamu lammutamisel rikuti asendustäitmise ja sunniraha seadust, või seetõttu, et jättes hageja ilma maa kaasomandisse erastamise võimalusest, ei kohaldatud analoogia alusel kinnisasja sundvõõrandamise seadust.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8.Vastavalt tsMS § 693 lg-le 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu 24.11.2009 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2009 otsus osas, millega jäeti rahuldamata M. Beljajeva hagi Püssi linna vastu lepinguvälise kahju hüvitamiseks ning jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigikohtu otsusest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Maakohtu vaidlustatud otsusega jäeti rahuldamata M. Beljajeva hagi Püssi linna vastu Püssis XXX korteriga analoogse korteri eraldamiseks kohustamise nõudes. M. Beljajeva vaidlustas apellatsiooni korras maakohtu otsuse ja leidis, et asjas ei ole takistusi talle korteri võimaldamiseks. 22.04.2009 esitas M. Beljajeva ringkonnakohtule avalduse, milles osutas ka võimalusele, et ta on nõus saama korteri asemel 129 080 krooni suuruse rahalise kompensatsiooni. Riigikohus leidis 24.11.2009 otsuses, et tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning asi tuleb saata
esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel, kuna esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus rikkus TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ja TsMS § 348 lg 3 teist lauset ning TsMS § 351 lg-t 2, mis paneb kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Nimetatud rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi. Sellest tulenevalt puuduvad ka kohtuotsuses põhjendused, et tegemist võis olla lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Maakohus jättis hagejale selgitamata, et kui puudub seadusest tulenev alus kohustada kostjat eraldama hagejale lammutatud korteriga samaväärne korter, siis on hagejal võimalik TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel nõuda lammutatud korteri väärtuse (kahju) hüvitamist omandi kaotamise aja seisuga deliktiõiguse sätete alusel. Samuti tulnuks kohtul hagejale selgitada, et kahju hüvitamise nõude puhul tuleb hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada kahju suurust. Juhul, kui kostja esitab hageja nõudele vastuväiteid, tulnuks kohtul kostjale selgitada, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kostja tõendama oma vastuväiteid. TsMS § 237 lg 1 kohaselt peab kohus andma menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks. Tulenevalt esitatud tõenditest on kohtul õigus teha pooltele ettepanek taotleda ekspertiisi korraldamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltooduga, samuti Riigikohtu 24.11.2009 otsuses märgitud juhistega, arvestada.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.