A. I.i (I.) hagi A. N. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja lepingu alusel üleantu väljanõudmises 25 000 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
02. märts 2010. a
Menetlusosalised
Hageja:
A. I. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja nõustaja:
V. K.
Kostja:
A. N. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, riigi õigusabi korras OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere 5A, Jõhvi [email protected]
RESOLUTSIOON
Jätta A. I.i hagi A. N. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja lepingu alusel üleantu väljanõudmises rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista A. I.ilt menetluskulud (riigilõiv hagiavalduse esitamisel) 5 000 (viis tuhat) krooni riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber mõlema konto puhul 4100065064. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral peab hageja maksma viivist TsMS § 179 lg 9 alusel võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus
1.A. I. esitas 03.02.2009. a Viru Maakohtule hagi A. N. vastu 08.11.2008. a sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinkelepingu alusel üleantu väljanõudmiseks (kohustada kostjat tagastama hageja omandisse korteriomand ja muuta kinnistusraamatu kanne omaniku kohta).
2.1.Pooled elasid aastaid vabaabielus. Hageja ostis perekonna elamistingimuste parandamise eesmärgil oma vahendite arvel 22.03.2006. a korteri Kohtla-Järvel Jaaniku 26-16, kus pooled hakkasid koos elama. Pooltel on alaealine laps, 13.05.2005. a sündinud Vadim.
2.2.Hagejal oli raskusi tööle asumisega, kommunaalmaksed kasvasid järsult ja kostja tegi ettepaneku registreerida korteriomand kostja nimele, et sel juhul kompenseeritakse kostjale kui üksikvanemale kommunaalkulud (elekter, küte, vesi jms). Hageja nõustus kostja ettepanekuga ning 08.11.2007. a kinkis hageja korteriomandi kostjale. Kinkelepingu sõlmimisel lepiti kokku ka isikliku tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises. Pooled leppisid kokku, et korteriomand jääb nii kinkija kui ka kingisaaja kaasvaldusesse. Pooled elasid koos ning 13.01.2008. a sündis veel üks laps, poeg Artjom.
2.3.Kostja suhtumine hagejasse muutus väga negatiivseks ning ta esitas hagejale tingimuse – hageja peab lahkuma kostja juurest ja kostjale kuuluvast korterist, vastasel juhul visatakse ta jõuga välja. 2008. aasta juunis õhtul töölt tulles avastas hageja, et kostjat kodus ei ole, lapsed olid üksi kodus ning hageja leidis kostja baarist, kus viimane tarvitas alkoholi noormehega,
keda hageja ei tundnud. Veel enne seda rääkisid naabrid hagejale, et kostjat külastab võõras noormees, kui hagejat kodus ei olnud. Hageja otsustas lahkuda kostja juurest, et vältida arusaamatusi, kuid hiljem sai hageja korduvalt peksa tundmatute isikute poolt ning sattus peksmiste tagajärjel haiglasse. 30.07.2007 kuni 22.08.2008. a oli hageja statsionaarsel ravil Ahtme Haiglas psühhiaatri juures.
2.4.Hageja otsustas kinkelepingust taganeda ja saatis 22.10.2008. a kostjale kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja sai kätte 24.10.2008. a, kuid kostja ei ole hagejale vastanud ega lase hagejat korterisse sisse. Neid asjaolusid võivad kinnitada naabrid, samuti seda, et kostja peksis hagejat ning andis hagejale unerohtu, et kostja saaks tema käitumist kontrollida. Alates 2008. aasta algusest elab hageja oma sugulaste juures ja on nende ülalpidamisel, elab võlgu, tal puudub sissetulek, sest tööd leida ei õnnestu.
2.5.Kostja rikkus kinkelepingu tingimusi ja sundis hagejat elukohast lahkuma. Hageja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 90, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 111, § 186 lg 5, § 189 lg 1, § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1.
II Kostja vastus
3.Kostja esitas 06.04.2009. a kirjaliku vastuse hagile, hagi ei tunnistanud, leidis, et hagi on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja esitas alljärgnevad vastuväited:
3.1.Pooled elasid vabaabielus jaanuarist 2005. a kuni aprillini 2008. a. kooselust on sündinud kaks poega: 13.05.2005. a Vadim ja 13.01.2008. a Artjom. 2006. aastal ostis onu hagejale kahetoalise korteri Jaaniku 26-16. Hageja kooselu jooksul ei töötanud ja oma lapsi materiaalselt ei toetanud.
3.2.Kogu kooselu ajal kannatas kostja hageja agressiivse käitumise tõttu, tihti oli tarvis kutsuda politsei, et lõpetada vägivald ja alandamine.
3.3.08.11.2007. a kinkis hageja kostjale korteri, kuna kohtutäituri poolt oli alustatud täitemenetlused väärtegudest tulenevate trahvide sissenõudmiseks, nõuete summa oli umbes 60 000 krooni. Kinkelepingu tegemise ajal oli poolte vahel suuline kokkulepe, et kostja võtab pangast laenu 50 000 krooni. Laenatud rahast andis kostja hagejale 30 000 krooni auto ostmiseks. Kinkelepinguga oli hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus. 2008. a juunis, ajal kui kostja oli koos lastega oma vanematel külas, reageeris hageja sellele ebaadekvaatselt: lõhkus korteris akna, sõimas naabrit ning lõhkus maja juures seisvat võõrast autot. Naabrid kutsusid politsei, hageja peeti kinni ning toimetati psühhiaatriahaiglasse ravile. Arsti teatel oli hagejal psüühiline häire seoses pikaaegse narkootikumide tarbimisega. Hageja oli haiglaravil terve kuu.
3.4.22.08.2008. a tekkis poolte vahel tüli, sest hageja süüdistas kostjat petmises teise mehega. Tüli käigus lõi hageja mitu korda kostjat, murdis kostja ninaluu ja tekitas teisi vigastusi. Kostja pöördus politseisse ning alustati kriminaalmenetlust.
3.5.27.09.2008. a lõi hageja jälle kostjat mitu korda, võttis jõuga ära korterivõtmed. Terve nädala ei saanud kostja korterisse minna ning otsustas siis ukse maha murda. Kostja on kahe lapse ema ning soovib tagada lastele turvalise elu nende kodus.
3.6.Kostja märkis, et ta ei soovi esitada vastuhagi. Samas taotleb kostja oma kirjalikus vastuses tühistada kinkeleping isikliku kasutusõiguse osas ning kinnitada kostja õigust korteris lastega elamiseks.
III Eelistung 14.07.2009. a ja kohtuistung 02.03.2010. a
4.Eelistungil hageja selgitas, et poole aasta möödudes kinkelepingu sõlmimisest hakkas kostja hagejat provotseerima, hakkas kutsuma politseid, justkui hageja oleks kostjat löönud. Kostja tegi seda selleks, et hagejat korterist välja ajada. 2008. a suvel, kui politsei hageja jaoskonda viis, ei ole hageja koju tagasi pöördunud. Hagejal olid korteri võtmed, kuid kostja vahetas ukse ja pani uue luku. Kinkelepingu sõlmis hageja seetõttu, et tal oli kostjaga ühine laps, kostja ootas parajasti teist last, peres oli kõik hästi, pooled otsustasid koos elama hakata ja sellepärast ta korteri kostjale ka kinkis. Laenulepingu sõlmis Hansapangaga kostja., laenu summa oli umbes 100 000 krooni, laenu maksab tagasi kostja, hageja kaaslaenaja ei ole. Kostja selgitas, et hageja kinkis korteri eesmärgiga, et see jääks tulevikus lastele. Kostja märkis, et tema arvates ei ole hagejal õigus lepingust taganeda, sest kostja ostis hagejale auto, maksab tagasi laene, elab kahe lapsega ning hageja teda ja lapsi ei aita, samuti oli kostja sunnitud ukse ja luku vahetama seetõttu, et hageja varastas talt võtmed ning ei lasknud teda ja lapsi koju.
5.Kohtuistungil hageja jäi nõude juurde, hageja oleks nõus hagist loobuma, kui kostja maksaks talle 50 000 krooni maksegraafiku alusel. Hageja märkis, et ta soovib Jaaniku tänava korteris koos kostja ja lastega elada. Kostja tänamatus seisneb selles, et ta ajas hageja kodust välja, vahetas luku, kutsus kohale politsei, kui hageja koju tuli, samuti seda, et kostja hakkas elama teise mehega. Suhted muutusid halvaks 2008. aasta suvel. Hageja ei ole kostjat peksnud, tegelikult tuli kostja alati hagejale kallale ja peksis teda, hageja oli sunnitud end kaitsma. Kostja leidis, et ta ei ole hageja suhtes jämedat tänamatust üles näidanud, kostja on kannatanud hageja füüsilise vägivalla tõttu juba alates 2005. aastast. Kinkeleping sõlmiti ka seetõttu, et oli vaja võtta pangalaen ja teha korteris remont, hagejale laenu ei antud. Remont on pooleli, kostja isa on laenu käendaja. Esimese laenuga tegid pooled korteris remonti, teisest laenust andis kostja hagejale 30 000 krooni. Kostja esindaja märkis, et alused kinkelepingust taganemiseks puuduvad, kostja käitumist tuleks hinnata TsÜS § 140 ja § 141 tähenduses. See, et hageja kasutas kostja suhtes füüsilist vägivalda, on tõendatud Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2010. a määrusega kriminaalasjas 1-09-17914.
IV Kohtu põhjendused
6.Hageja on esitanud nõude kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks, lepingu alusel üleantu väljaandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas lepingust taganemine on kehtiv, st kas lepingust taganemiseks on täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused, st kas kostja on olnud jämedalt tänamatu kinkija suhtes, mistõttu hagejal olnuks õigus lepingust taganeda.
7.Kohus on tuvastanud alljärgnevad põhilised asjaolud:
* pooled elasid vabaabielus 2005. aasta algusest kuni 2008. a suveni, neil on kaks ühist last –
4.aastane ja 2. aastane poeg; * pooled sõlmisid 08.11.2007.a kinkelepingu, mille järgi hageja kinkis kostjale korteriomandi xxx (registriosa nr 2222707), pooled leppisid kokku, et kinkija koormab lepinguobjekti tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega korteriomandile enda kasuks, lepinguobjekt on lepingu sõlmimise hetkel kinkija ja kingisaaja kaasvalduses ning jääb nende kaasvaldusesse ka pärast kinkelepingu sõlmimist (tl 6-14); * kinnistusraamatusse (registriosa 2222707) on 08.11.11.2007. a lepingu alusel tehtud kanne II jakku (omanik A. N.) ja III jakku (isiklik kasutusõigus A. I.i kasuks), IV jakku on kantud kaks kehtivat hüpoteeki (hüpoteek 6summas 5 000 krooni AS Hansapank kasuks, sisse kantud 18.12.2007. a ja hüpoteek summas 104 000 krooni AS Hansapank kasuks, sisse kantud 22.05.2008. a, kusjuures kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele; tl 17-18); * 22.10.2008. a on A. I. teinud kinkelepingust taganemise avalduse ja saatnud selle A. N.le, avalduse kohaselt on pärast kinkelepingut kingisaaja näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust, sealhulgas on A. N. takistanud kinkijal isikliku kasutusõiguse alusel korteriomandi kasutamisel, mis on kinkelepingust taganemise aluseks, mistõttu kinkija taganeb lepingust ja nõuab korteriomandi valduse ja omandiõiguse tagastamist, kinkija tahteavalduse sai kingisaaja kätte 24.10.2008. a (tl 15-16); * pooled ei vaidle selle üle, et alates 2008. a suvest poolte suhted halvenesid.
8.Tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse esitamine) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, mida loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks. Kinkelepingust taganemine on sätestatud VÕS § 266-270. VÕS § 268 lg 1 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 punktid 1-3 sätestavad, et kinkija võib lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Hageja loeb jämedaks tänamatuseks kostja negatiivset suhtumist hagejasse, mis seisneb selles, et kostja ei lase teda korterisse vaatamata isiklikule kasutusõigusele, kostja elab teise mehega, kostja on hagejat peksnud ning andnud talle unerohtu, hageja on saanud tundmatutelt isikutelt peksa, mille tagajärjel sattus psühhiaatriahaiglasse.
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama. Antud asjas on kinkelepingus pooled isiklikus kasutusõiguses ning ka kaasvalduses kokku leppinud ning isiklik kasutusõigus on kantud kinnistusraamatusse, st omab tähendust ka kinnisasja uue omaniku suhtes. Riigikohus on oma 01.12.2005. a lahendis 3-2-1-129-05 märkinud, et selleks, et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli "kingi vääriline". Kinkijat õigustab VÕS § 267 p 1 järgi lepingust taganema asjaolu, et kingisaaja on tema, s.o kinkija, vastu näidanud üles jämedat tänamatust. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab selle sätte järgi seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-129-05 ). Poolte vahel on põhilise küsimusena vaidluse all, kas kostja on käitunud sellisel viisil, mida saab sisustada jämeda tänamatusena kinkija suhtes, mis annaks hagejale õiguse taganeda kinkelepingust. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang.
Hageja esitatud asjaolude kohaselt otsustas ta korterist lahkuda 2008. a juunis pärast seda, kui talle sai teatavaks, et kostja kohtub teise mehega. Peale tundmatult isikult peksa saamist sattus ta haiglasse. Kohus märgib hagejale, et hageja kohustus on tõendada, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Kohus ei ole nõus hagejaga selles, et kostja on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Kostja on oma vastuses märkinud, et 2008. aasta juunis reageeris hageja kostja kodust puudumisele ebaadekvaatselt, lõhkus korteris akna ja purustas võõra auto, suvel 2008. a murdis hageja kostja ninaluu. Kostja väited selle kohta, et kooselu ajal kannatas ta hageja agressiivsuse all ning hageja kasutas kostja suhtes füüsilist vägivalda, on õiged. Viu Maakohtu 10.12.2009. a otsusega tunnistati A. I. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 122 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2010. a kohtumäärusega kriminaalasjas 1-0917914 (tl 169-173) jäeti A. I.i apellatsioon läbi vaatamata. Maakohtu 10.12.2009. a otsusega tuvastati, et vähemalt neljal korral on A. I. tarvitanud A. N. suhtes füüsilist vägivalda, neist ühel korral on tekitanud kehavigastuse. 20.06.2008. a peksis A. I. oma elukaaslast A. N.t, traumapunkti pöördumisel diagnoositi ninaluu murd. A. I. andis ütlusi, et ta tõepoolest peksis oma elukaaslast ja võttis ära telefoni, mille 500 krooni eest maha müüs. 24.09.2008. a oli A. N. lastega Puru haigla nakkusosakonnas, palatist äraoleku ajal võttis A. I. tema kapi sahtlist 200 krooni ja korterivõtmed, kui ta palus need tagastada, siis A. I. lõi teda korra rusikaga vastu nägu ja jooksis ära. 28.09.2008. a süüdistas A. I. A. N.t laste mürgitamises, lõi teda rusikate ja jalgadega mitu korda vastu nägu ja keha ning lükkas pikali. Kohus märkis, et toimepandud tegu on eriti jõhker, sest ühel korral on peksmine toime pandud raseda naise suhtes (2007. aasta aprillis), teistel kordadel aga oma laste juuresolekul nende ema suhtes. Kohus märgib hagejale, et hageja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud seda, et hoopis kostja oli hageja suhtes agressiivne ja peksis viimast, et kostja andis hagejale unerohtu, et hageja peksmise ja kostja käitumise vahel ning kostja käitumine põhjustas hageja ägeda psühhootilise häire (tl 19).
Kohus leiab, et kinkelepinguga ei saa olla tagatud ning kinke eesmärgiks ei saa olla kohustus kingisaaja kooseluks kinkijaga. Jämedaks tänamatuseks ei loe kohus poolte kooselu lõppemist. Hukkamõistetav ei ole kostja poolt ukse ja luku vahetus, mida kostja põhjendas sellega, et hageja võttis kostjalt võtmed ja ei lasknud teda ja lapsi koju. Hageja on ise kinnitanud, et ta otsustas kodust arusaamatuste vältimiseks lahkuda. Hageja ei saa arvestada ka sellega, et kostja naisena ja kahe väikese lapse emana pidanuks taluma vägivalda, olgugi et selline kohtlemisviis hageja arvates vastab tema tõekspidamistele ja rahvuslikule eripärale naise kohtlemisel.
9.Kohus märgib, et hagejal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid isikliku kasutusõiguse teostamise takistamise korral (valduse kaitse) ning isiklik kasutusõigus on kantud kinnistusraamatusse, kanne on kehtiv ning kehtib ka kinnisasja igakordse uue omaniku suhtes kuni hageja surmani.
V Menetluskulude jaotus
10.Hageja on vabastatud riigilõivu maksmisest kohtu 19.02.2009. a määrusega.
11.Kohtu 26.10.2009. a määrusega on antud kostjale riigi õigusabi advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
12.TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 alusel tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja menetlusabi andmise korras vabastati seoses hagi rahuldamata jätmisega mõista hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses.
13.TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber mõlema konto puhul 4100065064. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral peab hageja maksma viivist TsMS § 179 lg 9 alusel võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.