Kohtu nimetus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 16.00
Tsiviilasja number
2-09-69554
Tsiviilasi
OÜ T (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik OÜ T (likvideerimisel/reg kood xxx , likvideerimise postiaadress xxx); Võlgniku esindaja likvideerija MMOik XXX tel XXX
esindajad
Ajutine pankrotihaldur Rein K (OÜ Kustavus ).
Resolutsioon.
Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ T (likvideerimisel) esitas 21.12.2009.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 06.01.2010.a. määrusega ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta. OÜ T (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) osakapitali suuruseks on 140 000 krooni, mis jaguneb kahe osaniku vahel – MMO30% ja TO70%. Võlgniku likvideerija on MMO isikukood XXX. Võlgniku põhitegevusalaks olid ehitustööd. Võlgnikul kinnitusel on võlgniku ainuke vara väikeveok Dodge 1500, esmane registreerimine 1997, jääkväärtus 45 000 krooni. AS SEB Pank andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX saldo seisuga 10.02.2010 on 20,59 krooni, kuid konto on võlgniku avalduse alusel suletud alates 04.01.2010. Sampo Panga teatel omas võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mis suleti 22.05.2008. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali andmetel on võlgniku konto nr XXXXXXXXXXXXX saldo seisuga 14.01.2010 33,36 krooni. Swedbank AS-i andmetel on võlgniku konto nr XXXXXXXXXXXXX saldo seisuga 18.01.2010 3,87 krooni. Teistes pankades võlgnikul kontosid ei ole. Samuti ei ole võlgnikul kinnisvara, ehitisi, sõidukeid ega väärtpaberikontosid. Maksu –ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksuvõlg 21.01.2010 seisuga 596 745 krooni (erijuhtude tulumaks 215 553, käibemaks 213 935 kr., kinnipeetud tulumaks 35 439 kr., kogumispensionimakse 2 682 kr., sotsiaalmaks 126 306 kr. ja töötuskindlustusmakse 2 830,00 kr.). Maksusummadelt arvestatud arvestuslik intress on 21.01.2010 seisuga 145 301,54 krooni. Võlgnevusi hankijatele on võlgnikul summas 169 837 krooni. Võetud laenude jääk (laen osanikult TO ́alt) on 313 000 krooni. Võlad töötajatele on 28 756 krooni. Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku võlgnevuste kogusumma 1 253 639 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on ilmne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on küll väikeveok jääkmaksumusega 45 000 krooni, kuid selle turuväärtus on märksa madalam, millest jätkub vaid ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel puudub ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Seega esinevad eeldused pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata (pankrotiseaduse § 29 lg 1). Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku pankrotisituatsiooni põhjuseks nõudluse oluline vähenemine ehitustööde järgi. Pankrotiavalduse esitamise ajendiks sai Maksu –ja Tolliameti Põhja maksu –ja tollikeskuse 01.12.2009 maksuotsus, millega tuvastati, et võlgniku poolt on jäetud riigieelarvesse tasumata maksusid summas 585 978 krooni. (Võlgniku väitel on ta maksuotsuse vaidlustanud.) Tuginedes ajutisel halduril olevatele andmetele ei ole võlgniku maksejõuetuse tekkimise
põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri arvates muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 18 000 krooni ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. OÜ T (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) osakapitali suuruseks on 140 000 krooni, mis jaguneb kahe osaniku vahel – MMO30% ja TO70%. Võlgniku likvideerija on MMO isikukood XXX. Võlgniku põhitegevusalaks olid ehitustööd. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 05.03.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ T (likvideerimisel) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 50 000 krooni 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Töötajatele on töötasusid väljamaksmata. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise
isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ T (likvideerimisel) dokumentidehoidjaks Magnus-Mait Otsa ( ik 37105314711). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasuks 18 000 krooni ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 krooni. Kohus leiab, et põhjedatud on halduri kasuks välja mõista võlgnikult pankrotihaldri tasu ja kulututuste katteks kokku 20 000 krooni.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.