Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.märts 2010.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-9903
Tsiviilasi
SMOÜ hagi KÜ vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Hagi hind
62 259 krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja: SMOÜ (reg kood xxx); esindajad Hageja seaduslik esindaja Ants R, xxx Hageja lepinguline esindaja Aivar Ennok (Advokaadibüroo Aivar Ennok, Pärnu mnt 20-4, Tallinn 10141); e-post: [email protected] Kostja KÜ (registrikood xxx, xxx). Kostja seaduslik esindaja Eve Hamburg, [email protected] Kostja lepinguline esindaja Monika Sulg, xxx
e-post:
Resolutsioon
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses SMOÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja SMOÜ ja kostja KÜ 01.07.2004.a hoolduslepingu, mille kohaselt kostja (tellija) andis ja hageja (haldaja) võttis endale ülesandeks Tallinnas, Sõpruse pst. 198 asuva elamu haldamise koos territooriumiga. Poolte poolt sõlmitud ülalnimetatud maja hoolduslepingu kohaselt lepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustus tekkis alates 01.06.2004.a. Vastava lepingu alusel kohustus hageja saatma hoone omanikele, rentnikele ja/või üürnikele igakuiselt hiljemalt järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks makseteatised haldustasude, hooldustasude, kommunaalteenuste tasude ja teiste kohustuslike maksete kohta. Lepingu kohaselt hageja poolt kostjale osutatavate teenuste tasu suurus on kindlaksmääratud lepingu lisas nr 2. Hageja poolt täideti hoolduslepingu kõiki tingimusi ning teostatud tööde eest esitati arveid perioodil 09.08.06 kuni 25.09.06 kokku summas 62 259 krooni. Kostja keeldus põhjendamatult esitatud arvete tasumisest. Hageja kasutas ebaseaduslikke vahendeid oma seaduslikult saada olevate rahade kättesaamiseks ja kandis omavoliliselt kostja poolt võlgu oleva summa oma firma arveldusarvele. Hageja suhtes alustati kriminaalmenetluses karistati hagejat Harju Maakoht 16.05.2008.a. kohtuotsusega kokkuleppemenetluse korras rahalise karistusega. Kostja poolseks kokkuleppemenetlusega nõustumise tingimuseks oli, et hageja hüvitaks kostjale kogu esitatud arvete mittetasumise tulemusena hageja poolt ülekantud summa, mida hageja on käesolevaks ajaks teinud. Kostja tutvus kohtueelse menetluse käigus kõigi asja materjalidega, aktsepteeris eelpool loetletud arvete olemasolu, nende kättesaamist ning õigsust. Hageja on vaieldamatult teostanud arvete aluseks olevad tööd. Selles osas ei ole kostja kogu kriminaalmenetluse vältel esitanud hagejale mingeid pretensioone. Vastavalt Lepingule kohustus kostja (tellija) tasuma hilinenud maksetelt viivist 0,5% päevas võlgu olevalt summalt, kui hageja (haldaja) seda nõuab. 04.02.2009.a. esitas hageja kostjale viivisarve nr V13 seisuga 01.01.2009.a. kokku summas 260 829.18 krooni. Kostja sai nimetatud arve kätte tähitud kirjaga 07.02.2009.a. 11.02.2009.a. esitas hageja kostjale järelepärimise viimase seisukoha teadasaamiseks nii põhivõlgnevuse kui viiviste osas. Vaatamata sellele, et kostja on viivisarve vastuvaidlematult kätte saanud, ta hagejaga kontakti ei ole võtnud ning oma seisukohta järelepärimisele ei väljendanud. Samas on hageja lähtudes heast tahtest nõus viivisenõuet oluliselt vähendama. 06.10.09 esitatud täiendava seisukoha leidis hageja, et KÜ juhatuse 17.05.2006 koosoleku otsus on kehtetu. Nimelt nähtub Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist, et 17.05.2006.a. olid korteriühistu juhatuse liikmed E.H , E.L , A.P , R.B , R.T , M.V ja A.R – seega oli juhatus seitsme liikmeline. Tuginedes MTÜ § 29 lg 1 leiab hageja, et juhatuse koosolekul oleks pidanud osalema minimaalselt 4 juhatuse liiget ning lepingu lõpetamise poolt hääletama vähemalt kolm juhatuse liiget. Faktiliselt aga osales juhatuse koosolekul 3 juhatuse liiget ja vaidlusalune otsus võeti vastu 2 juhatuse liikme häälega. 22.10.09 hageja poolt esitatud täiendavale kirjalikule vastusele on hageja lisanud hageja kirja kostjale 25.09.2006.a. hoolduslepingu lõpetamiseks. Nimetatud kirjaga paluti 01.07.04. sõlmitud hooldusleping lugeda ennetähtaegselt lõppenuks alates 01.12.2006.a., seega jätkati lepingu täitmist ja hooldusteenuse osutamist oktoobris-novembris 2006.a. Hagejal puudub info, et kostja oli alates augustist 2006 tellinud raamatupidamise ja m teenuseid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse põhisumma 62 295 krooni ning viivised summas 60 000 krooni, kokku 122 259 (ükssada kakskümmend kaks tuhat kakssada viiskümmend üheksa) krooni ning kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust ja esindajatasust.
Kostja 14.05.2009 esitatud kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista ja esitab hagiavaldusele vastuväited. Hageja poolt esitatud arved on esitatud seadusliku õiguseta ning nende arvete
esitamise ajal hagejal ja kostjal enam lepingulisi suhteid ei olnud. Kostja juhatuse koosolekul 17.05.2006 otsustati lõpetada hagejaga täismahus haldus-ja hooldusteenuse osutamise leping alates juuni kuust 2006. Kostja juhatuse liige Eve Hamburg edastas 22.07.2006 elektroonilise posti teel hagejale lepingu lõpetamise kohta eelinfo, milles paluti ühtlasi üle anda kostjat puudutav dokumentatsioon hiljemalt 01.08.2006. Kostja väitel informeeriti hagejat korduvalt hagejaga lepingu lõppemisest. 01.08.06. Kostja edastas hagejale 11.08.2006 tähitud kirjaga hoolduslepingu ülesütlemise teatise, millega informeeriti hagejat kostja ja hageja vahelisest hoolduslepingu on lõppemisest 01.08.2006 ning paluti veel kord üle anda kõik ühistule kuuluv dokumentatsioon ja elamuga seotud võtmed. Sellele kirjale mingit vastust hageja poolt ei tulnud. 23.09.2006 sai KÜ Harju Maakohtu registriosakonnalt teatise kandemuudatuse otsusest 20.09.2006, millega oli registrikaardile tehtud muudatus, mille kohaselt oli KÜ juhatuse liikme kohalt maha võetud Eve Hamburg ning uueks juhatuse liikmeks pandud Ants R. Kostja väitel kandis Ants R SM OÜ arvele 65015,75 krooni. Nimetaud avalduse alusel alustati hageja suhtes kriminaalmenetlust nr 06231604969 KarS § 344 tunnustel. Kriminaalmenetluse raames tunnistas hageja seaduslik esindaja, et on omavoliliselt omastanud temale kuuluva äriühingu kasuks kostja rahalisi vahendeid ning õigust tal selleks ei olnud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et KÜ 17.05.06 juhatuse koosoleku otsus on kehtetu. Käesoleva ajani ei ole korteriühistu liikmed esitanud vaiet 17.05.2006 juhatuse koosolekul vastuvõetud otsuste osas. Majandusaastate aruanded on kinnitatud ning seega on ühistu liikmed heaks kiitunud juhatuse tegevuse. Kostja leiab, et ta on tõendanud, et hageja ja kostja lepingulised suhted lõppesid alates 01.08.2006 kohtule esitatud vastuses toodud seisukohtadega, kohtule esitatud tõenditega ning oma ütlustega kohtuistungitel. 20.01.2010 on kostja poolt kohtule edastatud täiendavad tõendid KÜ majahoidjaga 01.08.2006 sõlmitud töölepingu ja raamatupidamisteenuse osutamiseks 01.09.2006 sõlmitud käsunduslepingu kohta. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli 01.07.2004.a sõlmitud hooldusleping, mille p 3.1 alusel võttis hageja endale ülesandeks Tallinnas Sõpruse pst 198 asuva elamu haldamiseks koos territooriumiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada tasu vaidlusalusel perioodil osutatud teenuste eest, kuivõrd kostja vastuväidete kohaselt hageja vaidlusalusel perioodil kostjale teenuseid ei osutanud kostja poolt pooltevahelise lepingu lõpetamise tõttu. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 alusel on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku ( kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku ( õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ( täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. Sama seaduse § 8 lg 1 tulenevalt on leping tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et KÜ juhatuse 17.05.2006.a koosoleku protokoll tõendab kostja vastuväidet, et kostja võttis vastu otsuse lõpetada hagejaga pooltevaheline hooldusleping alates juunikuust 2006 seoses pidevalt ilmnevate probleemidega. Nimetatust teavitas kostja korduvalt hagejat, saamata sellekohast kirjalikku kinnitust hagejalt. Samas pooltevahelise lepingu p 6.2.3 alusel ja kostja vastavate teadete alusel tuleb leping lugeda lõpetatuks alates 01.08.2006. Kostja 22.07.2006 e-kirjast nähtub, et kostja teavitas hagejat tahtest lõpetada leping 01.08.2006, millele vastas hageja seaduslik esindaja ettepanekuga kohtuda sobival ajal. 11.08.2006 on kostja teavitanud hagejat täiendavalt tähitud kirjaga lepingu lõpetamisest alates 01.08.2006. Antud kirjale on lisatud tähitud posti kviitung, mis tõendab kirja edastamist tähitud posti teel. Lisaks on kostja esitanud kohtule tõendid, millest nähtub üheselt hoolduslepingu sisuks märgitud teenuste osutamine teiste isikute poolt ja nendele tasu maksmine. Nii on kohtule esitatud majahoidjaga 01.08.2006 sõlmitud tööleping nr 16, mille kohaselt majahoidja asus tööle nimetatud kuupäevast, ja juhatuse liikmega sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt juhatuse liige korraldab raamatupidamisarvestust, dokumenteerib majandustehinguid, koostab finantsaruandeid, peab arvestust veemõõtjate näitude üle, väljastab ühistu liikmetele arveid sihtotstarbeliste maksete ja kommunaalteenuste tasumiseks, kontrollib ühistu liikmete rahaliste kohustuste täitmist ühistu ees, koostab raamatupidamise aastaaruande jms. Kostja selgituse kohaselt sõlmiti juhatuse liikmega käsundusleping 01.09.2006, kuna peale maja haldamise ülevõtmist 01.08.2006 tuli esimesed näidud esitada teenuse osutajale septembris, samuti arved augustikuu eest septembris. Kostja pangakonto väljavõttega perioodi 01.08. 2006 – 31.12.2006 kohta on tõendatud majahoidjale ja juhatuse liikmele tasu maksmine antud perioodil tehtud töö eest ning AS-le Cleanawey ja AS-le Tallinna Küte osutatud teenuste eest tasumine kostja poolt. Samuti tõendab Maksu- ja Tollimeti TSD kokkuvõte majahoidjale ja juhatuse liikmele arvestatud tasult sotsiaalmaksu maksmist ja tulumaksu kinnipidamist. Ka nähtub KÜ liikmetele septembri- kuni detsembrikuu 2006 arvetest, et need on esitatud KÜ mitte hageja poolt. Samuti on vastavat arvestust ühistu liikmete kohta peetud kostja poolt. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks kostja vastuväited hagile, mille kohaselt hageja alates 01.08.2006 kostjale hoolduslepingus kokkulepitud teenuseid ei osutanud. Kohus on seisukohal, et hageja tõendid väidetavalt teenuse osutamise kohta antud perioodil ei ole usaldusväärsed ega tõenda hageja väiteid. Arvete esitamine iseenesest ei ole tasu nõude aluseks. Vaidluse korral tuleb tõendada teenuse osutamist. Samuti ei oma õiguslikku tähendust hageja poolt 25.09.2006 dateeritud teade lepingu lõpetamise kohta alates 01.12.2006, kuna selleks ajaks oli pooltevaheline leping lõppenud ja reaalselt poolte vahel õigussuhted puudusid. Kohus leiab, et kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.03.2005- 31.05.2005 kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna hageja majahoidjale töövahendite ostmine kostja poolt nimetatud perioodil ei ole asjassepuutuv, kuivõrd ei käsitle vaidlusalust perioodi. 06.10.2009 hageja poolt esitatud seisukoha kohaselt olid kostja juhatuse koosolekul vastuvõetud otsused kehtetud kuna nimetatud koosolekul ei osalenud piisav arv juhatuse liikmeid. Kostja põhikirja punkti 6.13. kohaselt võetakse juhatuse otsused vastu juhatuse liikmete häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Põhikirja punkti 6.16. kohaselt jõustub juhatuse koosoleku otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja seisukoht kostja juhatuse koosoleku otsuste kehtetuse kohta on ebaõige.
MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. KÜS §13 lg 1 alusel on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et korteriühistu liikmed oleksid vaidlustanud 17.05.2006 juhatuse koosolekul vastuvõetud otsuseid. Kolmandatel isikutel antud otsuste vaidlustamise õigus puudub. Seetõttu ei ole asjakohased hageja väited kostja eeltoodud otsuse kehtetuse kohta ja kohus neid sisuliselt ei analüüsi. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud omad väiteid, siis puudub ka alus hageja nõude rahuldamiseks ning hagi tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Kohus on seisukohal, et vaidluse korral on hageja kohustus tõendada kostjale teenuse osutamist. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et kostja peab tasuma üksnes teenuse eest, mida talle tegelikult osutatud on. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks kostjale hoolduslepingust tulenevat teenust vaidlusalusel perioodil osutanud, millest tuleneks kostja kohustus tasuda antud teenuse eest. Seetõttu ei ole hageja tasunõue VÕS § 82 lg 7 alusel muutunud sissenõutavaks. Arvestades eelnevat tuleb hagi võla nõudes kostja vastu jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb põhinõudes rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue, sest viivisenõue jagab põhinõude saatust VÕS § 113 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.