Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Aktsiaselts Krediidikassa oli esitanud kohtule hagiavalduse V.T. ́i vastu 2 550.krooni põhivõla, 1 250.- krooni viiviste ja 1 200.- krooni leppetrahvi nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, sõlmiti Aktsiaseltsi Krediidikassa ja V.T. ́i vahel 17.septembril 2007.a. interneti vahendusel kiirlaenusüsteemis www.euro24.ee laenuleping, mille kohaselt sai V.T. Aktsiaseltsilt Krediidikassa laenu summas 2 000.- krooni. Laenulepingu kohaselt kohustus V.T. tagastama Aktsiaseltsile Krediidikassa hiljemalt 17.oktoobriks 2007.a. kogu laenu summas 2 000.- krooni ja lepingu sõlmimise tasu, summas 550.- krooni. Eelpool nimetatud kiirlaenu saamiseks pidi V.T. ennast registreerima laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee märkides kasutajatunnuseks oma mobiiltelefoni numbri, täitma laenutaotleja ankeedi oma isikuandmetega, aga samuti autentima ennast (tuvastama oma isikusamasust) internetipanga linkide kaudu. Laenutaotleja ankeedi kinnitamist V.T. ́i poolt käsitlesid mõlemad pooled kiirlaenulepingu tingimustega nõustumiseks V.T. ́i poolt. Pärast V.T. ́i poolt lepingu sõlmimist, 17.septembril 2007.a., väljastas Aktsiaselts Krediidikassa V.T. ́i pangakontole laenusumma 2 000.- krooni. V.T. oli laenu oma pangakontolt välja võtnud ja selle ära kulutanud. 17.oktoobriks 2007.a. V.T. laenu Aktsiaseltsile Krediidikassa tagasi maksnud ei olnud. Aktsiaselts Krediidikassa saatis V.T. ́ile järgmised kirjalikud ettepanekud võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks: a) võlateate 05.novembrist 2007.a.; b) võlateatise 23.novembrist 2007.a.; c) pretensiooni 03.detsembrist 2007.a. ning võlanõude kohtusse andmise hoiatuse 11.detsembrist 2007.a.. Ühelegi eelpoolnimetatud dokumendile V.T. reageerinud ei olnud ning võlga vabatahtlikult Aktsiaseltsile Krediidikassa tagasi ei maksnud. Hagiavalduse esitamise seisuga s.o. seisuga 25.veebruar 2009.a. võlgnes V.T. Aktsiaseltsile Krediidikassa 5 000.- krooni lähtudes järgmisest arvestusest: laenusumma 2 000.- krooni + lepingu sõlmimise

tasu 550.- krooni + leppetrahv laenu tähtaegse mittetagastamise eest 1 200.krooni + viivis summas 1 250.- krooni = kokku 5 000 krooni. Palus hagi rahuldada summas 5 000.- krooni ning panna V.T. ́i kanda ka kõik kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, V.T., kirjalikes vastustes kohtule (tl.51), hagi ei tunnistanud ning palus hagi jätta tema vastu täies ulatuses rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt V.T. isiklikult Aktsiaseltsilt Krediidikassa interneti vahendusel laenu ei võtnud. V.T. usaldas oma isikut tõendavad dokumendid ja pangakaardid Vladimir Šlokun ́i ja T.K.i kätte, kes võtsidki interneti vahendusel V.T. ́i nimel laenu. Kirjaliku vastuse kohaselt andis V.T. oma dokumendid nende isikute kätte eesmärgiga, et need isikud teeksid V.T. ́i nimele krediiti.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Krediidikassa, lepinguline esindaja, A.M., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja V.T. ́ilt välja mõista Aktsiaseltsi Krediidikassa kasuks 2 550.- krooni põhivõlga, 1 250.- krooni viiviseid ning 1 200.- krooni leppetrahvi, aga samuti palus A.M. kohtul panna V.T. ́i kanda ka kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas. Kostja, V.T., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. V.T. selgitas kohtule kohtuistungil, et temal nappis laenu võtmise ajal bensiiniraha, mille tõttu nõustus V.T. V. Š. ́i ja T.K.i ettepanekuga võtta V.T. ́i nimel laenu. V.T. andis oma ID – kaardi T. K. kätte, koos mindi Sampo Panka ning avati V.T. ́i nimele konto ja tehti pangakaart. Samuti tehti V.T. ́i nimele e – kirja aadress: [email protected]. V.T. ei osanud ise laenu vormistada. Laenu vormistas V.T. ́i eest T.K. sealsamas ühiselamu arvutis. V.T. istus sealsamas juures ja jõi T.K.i elukaaslase toodud õlut.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (tl.2-4). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist V.T. ́i andmetega (tl.5). Viru Maakohtu makseettepanekuga kiirmenetluses 28.veebruarist 2008.a. (tl.6-8). Väljatrükiga andmebaasist kinnipeetava V.T. ́i andmetega (tl.12-13). V.T. ́i vastuväitega maksekäsu kiirmenetluses 19.detsembrist 2008.a. (tl.17-18). Viru Maakohtu 03.veebruari 2009.a. määrusega (tl.20). Viru Maakohtu 16.veebruari 2009.a. määrusega (tl.25). Aktsiaseltsi Krediidikassa hagiavaldusega V.T. ́i vastu 25.veebruarist 2009.a. (tl.29-31). Kohtukulude nimekirjaga (tl.32). Aktsiaseltsi Krediidikassa võlateadetega ja pretensioonidega, mis sisaldavad endas

ettepanekut V.T. ́ile võla vabatahtlikuks tasumiseks (tl.34-39). Aktsiaseltsi Krediidikassa poolt kehtestatud kiirlaenu üldtingimustega (tl.42-45). Viru Maakohtu määrusega 04.märtsist 2009.a. (tl.46). V.T. ́i omakäelise kirjaliku vastusega hagile 11.märtsist 2009.a. (tl.51), milles V.T. vaidleb hagile vastu ja selgitab, et laenu vormistasid tema dokumente kasutades teised isikud. Aktsiaseltsi Krediidikassa kirjalik seisukoht 31.märtsist 2009.a. V.T. ́i vastusele (tl.54). Ida Prefektuuri õiendiga 15.veebruarist 2010.a. (tl.71-72). Viru Ringkonnaprokuratuuri õiendiga 11.maist 2009.a.. 01.märtsil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §11 sätteid, mille kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. VÕS §12 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Vastavalt VÕS §52 sätetele loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus – või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui: 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale ettepaneku teha pakkumus (pakkumine) ja 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. Sidevahendi kasutamiseks

loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks loetakse VÕS §52 lg.1 sätestatud tingimustele vastavat lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel. VÕS §108 lg.1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. Vastavalt VÕS §396 sätetele kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS 22. peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Krediidikassa hagi V.T. ́i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kõik kohtukulud tuli panna V.T. ́i kanda. Kohus luges tõendatuks, et V.T. soovides võtta laenu bensiini ostmiseks, andis oma isikut tõendavad dokumendid ja pangakaardi Vladimir Šlokun ́ile ja T.K.ile ning tegi viimasele ülesandeks sõlmida Narvas ühiselamus asuva arvuti kaudu Aktsiaseltsiga Krediidikassa V.T. ́i nimel kiirlaenuleping 2 000.- krooni laenamiseks. Kohus luges tõendatuks, et V.T. kiitis heaks T.K.i poolt sidevahendi vahendusel, V.T. ́i nimel, sõlmitud kiirlaenulepingu, viibides lepingu sõlmimise hetkel sealsamas ühiselamus, T.K.i juures ja jõi T.K.i elukaaslase poolt toodud õlut, lepingu kinnituseks. Kohus luges ka tõendatuks, et V.T. nõustus Aktsiaseltsiga Krediidikassa kiirlaenulepingu sõlmimisega, kuna V.T., ei kasutanud enda kui tarbija õigust, seaduses ettenähtud tähtaja jooksul koheselt lepingust taganeda. Kohus luges tõendatuks, et V.T. oli süüdi kohustuse rikkumises kerge hooletuse (tegevusetuse) vormis, kuna ta ei võtnud piisava kiirusega tarvitusele abinõusid, mis oleksid välistanud tema nimel kiirlaenulepingu sõlmimise, aga samuti rikkus V.T. kehtivat seadusandlust, andes oma isikut tõendava dokumendi ja pangakaardi kolmanda isiku (T.K.i) kätte, tehes sellisel viisil võimalikuks oma nimel kiirlaenulepingu sõlmimise ja laenatud raha oma pangakontolt väljavõtmise.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.