Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

Tsiviilasi nr 2-10-3730

ASJAOLUD

25.01.2010 esitas KU Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. KU võlgneb jõustunud kohtuotsuse alusel AM’ile 232 000 krooni ja kohtutäiturile 25 617.80 krooni. KU palub kuulutada välja enda pankrot, kuna ta ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. 05.02.2010 määrusega võttis kohus KU’i pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Arm’i. 10.03.2010 on KU esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. 10.03.2010 kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri järeldustega ja ajutise halduri tasu ning kuludega ega vaielnud pankroti väljakuulutamisele vastu.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

KU võlgneb jõustunud kohtuotsuse alusel AM’ile 232 000 krooni ja kohtutäiturile 25 617.80 krooni. Võlgnetava summa suurus kokku on 257 617.80 krooni. Kokku on kohtutäituri nõude katteks tasutud 2 099.55 krooni, seega jääb võlgniku rahalise kohustuse suuruseks 255 518.25 krooni. KU’i selgitusest tulenevalt puuduvad tal vahendid kohustuse täitmiseks, samuti puuduvad tal võimalused olemasoleva majandusliku olukorra parandamiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara, nii vallasvara kui kinnisvara ning ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension suurusega 4 309 krooni. Alates 18. detsembrist 2013.a hakkab võlgnik

2(5)

Tsiviilasi nr 2-10-3730 saama vanaduspensioni, kuid selle eeldatavat suurust arvestades ei ole tõenäoliselt võimalik kustutada rahalisi kohustusi. Võlgnik põeb suhkruhaigust, 2004. aastal oli tal infarkt ja puusaliigese vahetusoperatsioon. Alates 2008. aastast, mil võlgnik OÜ EH projektijuhi ametikohalt koondati, on võlgnik olnud töötu. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 24. novembri 2009.a otsusega nr 569180 tunnistati võlgnik osaliselt töövõimetuks, üldhaigestumise põhjusega määrati töövõimetusprotsendiks 80%. Võlgniku varad - arvelduskonto Swedbank AS’is saldo 483.50 krooni. Kontol on broneeritud summa 480.00 krooni kaardi hooldustasudest. Arvelduskonto on arestitud 12.02.2010 ajutise pankrotihalduri korraldusega; - arvelduskonto Nordea pangas saldo 7.83 krooni. Arvelduskonto on arestitud 12.02.2010 ajutise pankrotihalduri korraldusega; - Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionide ja Toetuste Osakonna 24.11.2009 otsuse nr 569180 kohaselt on võlgniku töövõime kaotuse protsent 80% ja töövõimetuspensioni suurus 4309.00 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara, millele saab sissenõudeid pöörata, puudub. Võlgniku kohustused Võlgnikul on pankrotiavaldusest tulenevalt kohustusi kokku 255 518.25 krooni, s.h:

3(5)

Tsiviilasi nr 2-10-3730 Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: suhtlemine võlgnikuga, andmete kogumiseks kirjade ja järelpäringute esitamine, pangakonto jm taustamaterjalide analüüs, ajutise halduri aruande koostamine - 6 tundi; kohtuistung 0,5 tundi; kokku 6,5 tundi, tunnitasuga 1 500 krooni, tehtud töö eest tasu summa kokku 9 750 krooni. Ajutise halduri kuluna on näidatud bürookulud, transport, side, kokku 1 000 krooni, koos käibemaksuga 1 200 krooni. Tasu palub ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest 6 200 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud ning millele lisandub sotsiaalmaks, sest võlgnikul puuduvad täielikult vahendid ajutise halduri töötasu ja kulude eest tasumiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et KU’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul

4(5)

Tsiviilasi nr 2-10-3730 puudub vara. Kinnipidamised invaliidsuspensionist ei ole võimalikud, võlgnik on 80 % ulatuses töövõimetu ja pikemat aega töötu. Kohustusi on KU’il vähemalt 255 518.25 krooni eest. Võlgnikul puuduvad samuti vahendid ajutise halduri töötasu ja kulude eest tasumiseks. Eeltoodu alusel esineb KU’i pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. 10.03.2010 on KU esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Kohus leiab, et KU’i pankrot tuleb välja kuulutada. Maire Arm on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KU’i pankrotihalduriks. Maire Arm tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kuna ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, võlgnikul puuduvad täielikult vahendid selle maksmiseks ja menetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, leiab kohus, et vaatamata pankroti väljakuulutamisele kuulub ajutise halduri tasu väljamõistmisele riigi vahenditest. Maire Arm’i kasuks tuleb välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 6 200 krooni, tasust kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud, tasu ei sisalda sotsiaalmaksu. Kohus leiab, et tasu suurus vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kohus määrab KU’i võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 15. aprillil 2010 algusega kell 11.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.