Tsiviilasi nr.2-10-4478
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-4478
Tsiviilasi
X AS hagi S. Š. vastu võlgnevuse 26 579,05 krooni, kõrvalnõuete ning lisanduvate viiviste nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx, asukoht :xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); Esindaja: T. M. ([email protected]) Kostja : S. Š. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning TsMS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi S. Š. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. Š.’lt (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas nelikümmend viis tuhat kuussada kuuskümmend viis (45 665) krooni ja 01 senti, viivis alates 28.01.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku
tasumiseni 25,93% tagastamata krediidisummalt aastas ning menetluskulud summas 7 665 krooni X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (18.03.2010.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 09.02.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx, mille raames on hageja ja kostja sõlminud kolm kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimasena 30.08.2007.a sõlmitud kokkuleppe nr 3 kohaselt hageja andis kostjale S. Š. 26 945,23 krooni krediiti. Lepingu kohaselt kohustus võlgnik maksma intressi 25,93 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 45 665,01 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 26 579,05 krooni, intressivõlgnevus summas 4 145,59 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 440,37 krooni. Menetluskuludena palub hageja jätta kostjate kanda. Menetluse käik 02.02.2010.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.49-51/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kostja S.Š. on hagiavaldus edastatud 03.02.2010.a. /tl.52/. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s
2 (4)
407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.10-42/ on tõendatud, et 09.02.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx, mille raames on hageja ja kostja sõlminud kolm kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimasena 30.08.2007.a sõlmitud kokkuleppe nr 3 kohaselt hageja andis kostjale S. Š. 26 945,23 krooni krediiti. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina on 26 579,05 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (25,93%% krediidisummast ühe aasta kohta), saades intressivõla suuruseks 4 145,59 krooni. Krediidilepingu üldtingimuste p 6.6 ja 5.3 alusel tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks seisuga 28.01.2010.a. 13 440,37 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 45 665,01 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 3 (4)
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt mõista välja viivis alates 28.01.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt 25,93% tagastamata krediidisummalt aastas.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg. 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv summas 6 165 krooni ning õigusabikulud summas 1 500 krooni.
Annemarie Gerassimov kohtunik 18.03.2010.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.