Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-15-10 Tartu, 18. märts 2010. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa Aktsiaselts Kolde hagi Olle Veisseriku, Aado Vahtra ja Ardi Tedrema vastu 4 000 000 krooni saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-4557 AS Kolde kassatsioonkaebus 1 000 000 krooni Hageja AS Kolde (registrikood 10423374), esindaja vandeadvokaat Ain Kalme Kostja Olle Veisserik (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup 1. märts 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-4557 osas, millega ringkonnakohus rahuldas Olle Veisseriku apellatsioonkaebuse ja tühistas O. Veisseriku kohta tehtud Harju Maakohtu 10. novembri 2008. a vaheotsuse, millega jäeti O. Veisseriku taotlus hagi aegumise kohaldamiseks rahuldama, ning saatis tsiviilasja selles osas menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Aktsiaseltsile Kolde kassatsioonkaebuselt 18. detsembril 2009. a makstud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Kolde esitas 2. märtsil 2006 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjatelt Olle Veisserikult, Aado Vahtralt ja Ardi Tedremalt solidaarselt välja mõista 4 000 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli A. Tedrema hageja juhatuse liige aastatel 1999-2003 ning O. Veisserik ja A. Vahtra olid hageja nõukogu liikmed aastatel 1997-2002. OÜ Pro Marketing, keda esindas juhatuse liige O. Veisserik, ja Tallinna Linnaehituse AS sõlmisid
26.aprillil 2001 müügilepingu, millega müüdi 100% AS-i Kolde aktsiatest. Müügilepingus kinnitas müüja, et ostjale üle antud dokumentatsioon sisaldab kõiki AS-i Kolde varasid ja kohustusi ning ASil Kolde ei lasu kohustusi, aktsiaselts ei ole andnud garantiisid ega tagatisi ning varal ei lasu eelnimetatud dokumentides kajastamata koormatisi ega piiranguid kolmandate isikute kasuks.
10.mail 2004 on Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna hoonestusõiguse registriossa nr 17127 kantud 35 000 000 krooni suurune hüpoteek AS-i United Terminals Group kasuks. Kanne tehti AS-i Ewita Baltic (endise ärinimega AS United Terminals Group) 5. aprillil 2004 esitatud avalduse alusel. Seega ilmus 2004. aastal välja 1999. aastal sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, mille sõlmimisest ega olemasolust AS Kolde ei olnud teadlik. AS-i Ewita Baltic juhatuse liige
oli hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal O. Veisserik ning nõukogu liikmeteks A. Tedrema ja A. Vahtra. Kostjate vastutus tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 315 lg-st 1, kuna nad rikkusid juriidilise isiku juhtorgani liikmele sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, võttes äriühingule ilma igasuguse majandusliku sisu ja vajaduseta suuri kohustusi, mille tulemusel kandis äriühing kahju ning nõukogu liikmed O. Veisserik ja A. Vahtra said AS-i Ewita Baltic (praeguse ärinimega K.T.T. Intercontinental AS) vahendusel varalist kasu 4 000 000 krooni.
2.Kostjad O. Veisserik ja A. Vahtra leidsid, et nõue on aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. ÄS § 315 lg 3 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Hüpoteegileping sõlmiti 23. novembril 1999 ja seega möödus hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 106 lg 1 järgi
23.novembril 2004.
3.Kostja A. Tedrema võttis hagi õigeks.
4.Harju Maakohus tegi 10. novembril 2008 vaheotsuse, milles jättis kostjate O. Veisseriku ja A. Vahtra taotluse hagi aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
5.O. Veisserik ja A. Vahtra esitasid 10. detsembril 2008 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu vaheotsuse ja rahuldada taotlus aegumise kohaldamiseks. Maakohus on vaheotsuse tegemisel kohaldanud valesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
6.19. mai 2009. a määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus O. Veisseriku apellatsioonkaebuse menetlusse võtmast, kuna O. Veisserik ei tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu, jättes kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Sama määrusega võttis ringkonnakohus menetlusse A. Vahtra apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. novembri 2009. a otsusega maakohtu vaheotsuse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus rahuldas O. Veisseriku ja A. Vahtra apellatsioonkaebuse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonnakohus rahuldas kostja O. Veisseriku apellatsioonkaebuse, tühistas O. Veisseriku kohta tehtud maakohtu vaheotsuse ning saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19. mai 2009. a määrusega O. Veisseriku apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei tohtinud ringkonnakohus otsuse tegemisel kontrollida vaheotsuse seaduslikkust ja põhjendatust O. Veisseriku osas. TsMS § 638 lg 10 järgi, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Seetõttu on Harju
Maakohtu 10. novembri 2008. a vaheotsus O. Veisseriku suhtes jõustunud. Kui ringkonnakohus ei oleks TsMS § 651 lg-t 1 rikkunud, oleks ringkonnakohus lahendanud otsusega üksnes kostja A. Vahtra apellatsioonkaebuse ning tühistanud vaheotsuse ja saatnud tsiviilasja menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule üksnes A. Vahtra osas.
9.Kostja O. Veisserik vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtu otsus ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja olulised asjaolud on tuvastamata. Ainsaks põhjuseks, miks O. Veisseriku apellatsioonkaebust ei menetletud, oli tema suutmatus tasuda ebamõistlikult suurt riigilõivu. Seetõttu oleks ebamõistlik ning vastuolus hea usu põhimõttega jätta O. Veisseriku suhtes kehtima olulises osas põhjendamata ning lõppjäreldustes ebaõige vaheotsus, mille tühistamist kõrgema astme kohus on pidanud põhjendatuks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel osas, millega ringkonnakohus rahuldas O. Veisseriku apellatsioonkaebuse ja tühistas tema kohta tehtud maakohtu vaheotsuse, millega jäeti tema taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata, ja saatis tsiviilasja selles osas menetluse jätkamiseks maakohtule.
11.Põhjendatud on AS-i Kolde kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui ta kontrollis maakohtu vaheotsust osas, milles maakohus võttis seisukoha O. Veisseriku vastu esitatud nõude aegumise kohta. TsMS § 638 lg 1 järgi otsustab ringkonnakohus viivitamata pärast apellatsioonkaebuse saabumist kaebuse menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise. Asja materjalidest (II kd, lk 4244) nähtub, et 19. mai 2009. a määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus menetlusse võtmast kostja O. Veisseriku apellatsioonkaebust, mis oli esitatud Harju Maakohtu 11. novembri 2008. a vaheotsuse peale. Ringkonnakohus põhjendas keeldumist sellega, et Tallinna Ringkonnakohtu
15.aprilli 2009. a määrusega kohustati O. Veisserikku tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu kuue kuu jooksul osamaksetena. Esimene osamakse tuli tasuda 15. maiks 2009. O. Veisserik ei esitanud määruse tegemise päevani ringkonnakohtule dokumenti, mis tõendanuks apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist. Seetõttu keelduski ringkonnakohus TsMS § 3401 lg 2 alusel tema apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 638 lg 10 järgi, et kaebust ei ole esitatud.
12.Ringkonnakohtu 19. mai 2009. a määrusega võeti menetlusse sama maakohtu vaheotsuse peale esitatud kostja A. Vahtra apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja O. Veisserik tulenevalt TsMS § 638 lg-st 10 ei esitanud kaebust
maakohtu vaheotsuse peale, rikkus ringkonnakohus TsMS § 651 lg-t 1, ületades apellatsioonkaebuse piire, kuna kontrollis maakohtu vaheotsust ka O. Veisseriku vastu esitatud hagi aegumise küsimuses. Kuigi kostjad esitasid maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse ühes dokumendis, ei saanud ringkonnakohus praegusel juhul lähtuda TsMS § 207 lg-st 3, mille kohaselt, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes. Tulenevalt TsMS § 207 lg-st 2 ja võlaõigusseaduse §-st 65 osalevad solidaarvõlgnikud menetluses iseseisvalt. (Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08, p 15,
14.jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 18). Ringkonnakohus jättis arvestamata ka asjaolu, et kohus on hagimenetluses üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole kaebust esitatud. Kolleegium on varasemas lahendis leidnud, et vastasel korral oleks apellatsioonikohtul igas asjas võimalik maakohtu otsus tervikuna üle kontrollida ja tühistada ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud. See ei vastaks aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. jaanuari 2009. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 14).
13.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kautsjon. Kolleegium märgib, et kui kaebus oleks jäänud rahuldamata, tulnuks siiski TsMS § 140 lg 2 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 analoogia alusel hagejale tagastada liigselt makstud kautsjon 10 000 krooni. Hageja tasus kautsjonit 20 000 krooni 18. detsembril 2009, kuid 1. jaanuarist 2009 kehtivat TsMS § 137 lg-t 5 arvestades tulnuks kautsjoni tasuda 10 000 krooni. TsMS § 137 lg 5 järgi eeldatakse vaheotsuse peale apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamisel, et asja hind on 1/4 asja hinnast esimeses kohtuastmes. Jaak Luik, Villu Kõve, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.