Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-16529
Kohtuasi
Balti Varahaldus OÜ hagi Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) vastu kahju 31 989,45 euro ja viivise nõudes Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) vastu lepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, kahju 2665,53 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Balti Varahaldus OÜ ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
33 972,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Balti Varahaldus OÜ (registrikood 14209152), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Kostja/liidetud hagis hageja: Pärnu Linnavalitsuse kaudu), esindaja TK
linn
(Pärnu
Liidetud hagis kostja: Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12205478), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Balti Varahaldus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Pärnu Maakohtu 23.05.2023 otsuse resolutsiooni p 4 ja teha selles osas uus otsus, millega jätta Pärnu linna tuvastusnõue läbi vaatamata (tervikresolutsiooni p 5.4). Samuti tühistada maakohtu otsusega määratud
2-21-16529 menetluskulude jaotus ja teha selles osas uus otsus vastavalt tervikresolutsiooni pdele 5.6 ja 5.7.
4.Pärnu Maakohtu 23.05.2023 otsuse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 5 on jõustunud (tervikresolutsiooni p-d 5.1, 5.3 ja 5.5).
5.1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Balti Varahaldus OÜ hagis Pärnu linna vastu 533,22 euro nõudes.
5.2.Jätta rahuldamata Balti Varahaldus OÜ hagi Pärnu linna vastu kahju 31 456,23 euro ja viivise nõudes.
5.3.Võtta vastu hagist loobumine Pärnu linna hagis Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 432 euro nõudes.
5.4.Jätta Pärnu linna hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 27.12.2017 sõlmitud hankelepingu 30.06.2021 esitatud erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata.
5.5.Jätta rahuldamata Pärnu linna hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu kahju 2233,53 euro ja viivise nõudes.
5.6.Jätta Balti Varahaldus OÜ hagis Pärnu linna vastu Balti Varahaldus OÜ ja Pärnu linna maakohtus kantud menetluskulud Balti Varahaldus OÜ kanda.
5.7.Jätta Pärnu linna hagis Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Pärnu linna maakohtus kantud menetluskulud Pärnu linna kanda.
5.8.Jätta Balti Varahaldus OÜ apellatsioonkaebusega seotud Balti Varahaldus OÜ ja Pärnu linna ringkonnakohtus kantud menetluskulud Balti Varahaldus OÜ kanda.
5.9.Jätta Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebusega seotud Balti Metsahooldus OÜ ja Pärnu linna ringkonnakohtus kantud menetluskulud Pärnu linna kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Balti Varahaldus OÜ (hageja) esitas 22.10.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise
2-21-16529 31 989,45 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (31 989,45 eurot) alates 15.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
2.07.11.2022 ja 13.01.2023 loobus hageja osaliselt põhinõudest summas 533,22 eurot ning hageja lõplikuks kahjunõudeks jäi 31 456,23 eurot (31 989,45-533,22).
3.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmiti endise Audru Vallavalitsuse (õigusjärglane kostja) ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) (töövõtja) vahel hankeleping, mille esemeks oli Audru valla haljasalade ja kalmistute hooldus 01.05.2018 kuni 31.12.2021.
4.30.06.2021 ütles töövõtja hankelepingu erakorraliselt üles ning esitas kostjale kahjunõude. Lepingu erakorralise ülesütlemise tingis kostjapoolne lepingurikkumine. Kostja rikkus lepingu p-d 1.3, 2.4 ja 6.1. 29.09.2021 loovutas töövõtja hankelepingust tuleneva kahjunõude 31 989,45 eurot hagejale. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemist kohtus, siis on kostja sellega koos lepingu ülesütlemisega esitatud kahjunõude omaks võtnud. Kostja ei ole kahjunõuet tasunud.
5.Hageja selgitas, et alates 2021. aasta maist tekkisid töövõtjal ja kostjal lepingu täitmisel arusaamatused. Seoses erinevate asjaolude kokkulangemisega (vihmaperiood, masina purunemine ja varuosade ootamine) tekkis töövõtjal jooksvast niitmisgraafikust ajaline mahajäämine. Samas tegeleti jooksvalt niitmistöödega graafikusse jõudmisega, kuni tuli kostjalt ootamatu teade tööde peatamise kohta alates 13.06.2021. Kostja tellis heakorratööd kolmandalt isikult. Töövõtja täitis lepingut kuni 13.06.2021, mil kostja tööd peatas.
6.Kostja on rikkunud lepingu p 1.3 ja 2.4. Kostja on 18.06.2021 e-kirjas viidanud, et kostja rakendas lepingu p 2.4. Vastavate sätete koosmõjust tuleneb, et kostja on kohustatud enne, kui tal on õigus tellida töö kehtivate nõuetega vastavusse viimine töövõtja kulul kolmandatelt isikutelt, tegema töövõtjale ettekirjutuse ja määrama tähtaja tööde nõuetega vastavusse viimiseks. Ühtegi ettekirjutust kostja töövõtjale ei teinud. Kostjal ei olnud õigust ilma ettekirjutust tegemata kolmandate isikute poole pöörduda. Kostja peatas ebaõigesti kõik tööd ja tellis need kolmandalt isikult, kuigi ainult 2-3 objekti olid tähtajast maas. Tööde peatamise võimalust leping ette ei näe.
7.Kostja on rikkunud lepingu p 6.1, kuna ei teavitanud töövõtjat kontaktisiku muutumisest. Kuna töövõtjale ei olnud teada kostja kontaktisiku muutumine, siis ei teadnud töövõtja, kellega peaks lepingu küsimustes (sh niitmisgraafiku osas) suhtlema.
8.Töövõtja ütles hankelepingu erakorraliselt üles VÕS §-le 196 ja § 116 lg 2 p-dele 2-4 tuginedes. Töövõtjal esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna kostja rikkus lepingut pikaajaliselt ning töövõtja kaotas huvi lepingu jätkamise vastu. Lisaks tegi kostja 30.06.2021 töövõtjale ettepaneku alustada läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks.
9.Töövõtjal tekkis lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu kahju. Nimelt kaotas töövõtja hankelepingu alusel sissetulekud, millega ta oli arvestanud lepingu sõlmimisel. Samuti kaotas töövõtja sissetuleku seoses lepingu peatamisega kostja poolt ajavahemikus 13.06.202130.06.2021. Töövõtja ei ole tasu saanud ka juuni alguses, s.o 01.06.2021 – 12.06.2021 tehtud tööde eest. Kostja on takistanud alates 13.06.2021 töövõtjal tööde tegemist ning ei ole tunnistanud töövõtja poolt tööde teostamist perioodil 01.06.2021 – 12.06.2021.
10.Töövõtjal jäi saamata 7 kuu tasu (6 kuud saamata jäänud tulu, 01.06.2021 – 12.06.2021 teostatud tööde eest tasu + peatatud perioodi, s.o 13.06.2021 – 30.06.2021 eest tasu, mis teeb
2-21-16529 kokku lisaks 1 kuu) viie objekti (Audru alevik, Valgeranna puhkeala, Audru kalmistu, Uruste kalmistu, Pakendi konteinerid) eest kokku 28 989,45 eurot (5797,89 eurot x 5) ning lisaks tasu lehekoristuse eest 3000 eurot, kokku 31 989,45 eurot. 07.11.2022 ja 13.01.2023 loobus hageja põhinõudest 533,22 euro ulatuses. Kostja vastuväited hagile ning hagi töövõtja vastu
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.09.11.2021 esitas kostja hagi töövõtja vastu, milles palus tuvastada töövõtja 30.06.2021 esitatud lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ja mõista töövõtjalt kostja kasuks välja kahjuhüvitis 2665,53 eurot ja viivis eeltoodud summalt.
13.05.12.2022 ja 20.01.2023 loobus kostja osaliselt oma nõudest ning palus töövõtjalt põhinõudena välja mõista 2233,53 eurot. Kostja vähendas oma põhinõuet 432 euro võrra (2665,53-2233,53).
14.Seoses töövõtja vastu esitatud kahjunõudega selgitas kostja, et töövõtja jättis 2021. a maija juunikuus oma lepingujärgsed kohustused täitmata, sh on töövõtja tunnistanud, et ta ei suutnud püsida niitmisega seotud graafikus alates 2021. aasta maikuust. Seejärel aga ütles töövõtja lepingu 30.06.2021 alusetult üles ja keeldus lepingu täitmisest. Kahjunõude esitas kostja töövõtja vastu 2021. aasta juuli kuni septembri eest 2233,53 eurot. Kostjale on tekkinud kahju, kuna ta on tasunud kolmandale isikule tööde eest suurema summa, kui oli hankelepingujärgne summa.
15.Lähtudes hankelepingus kokkulepitud juhistest ja asjaoludest, sh heakorra tagamise pakilisusest, tellis kostja tööd kolmandatelt isikutelt ning andis töövõtjale teada, et töödega saab jätkata niipea, kui kolmandad isikud puudused kõrvaldavad. Seejärel esitas töövõtja 30.06.2021 kostjale hankelepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude 31 989,50 eurot.
16.Kostja ei ole hankelepingut rikkunud ja igal juhul ei ole töövõtja etteheited piisavad hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töövõtja on hankelepingu lõpetanud ennatlikult ja õigusliku aluseta, mistõttu on tegemist tühise ülesütlemisega ning hagejal puudub õigus sellele viidates nõuda kahjuhüvitist. Kostja ei ole hankelepingu ülesütlemist ning selle alusel esitatud kahjunõuet omaks võtnud.
17.Hankelepingut rikkus töövõtja, mitte kostja. Hageja ei ole tõendanud, et töövõtja täitis lepingut kuni 13.06.2021, mil kostja väidetavalt tööd peatas. Kostja leiab, et töövõtja ei täitnud hankelepingut või täitis seda üksnes osaliselt kogu mai- ja juunikuu jooksul ja seda kuni lepingu ülesütlemiseni. Töövõtjal oli teada hankelepingujärgne kontaktisik. Kostja kontaktandmed on olnud aktiivsed ja kasutusel ning igale pöördumisele on vastatud. Töövõtjal tuli hankelepingut täita sõltumata sellest, kes on hankelepingus märgitud kontaktisikuks. Hageja ei ole ka tõendanud, kuidas kontaktisiku nimi sai mõjutada hankelepingu täitmist või et ta üldse kõnealuseid kontaktandmeid hankelepingu täitmisel kasutas ja nende kasutamisel ei olnud võimalik kostjaga ühendust saada.
18.Lepingu erakorraline ülesütlemine on õigustühine. Kostjale heidetakse ette, et ta ei esitanud töövõtjale kirjalikke ettekirjutusi, millest tuleneks võimalus lasta lepingujärgsed tööd teha kolmandatel isikutel. Ettekirjutuste tegemine on kostja õigus, mitte kohustus. Seetõttu ei saa sellise õiguse kohaldamata jätmine tingida hankelepingu rikkumist. Seda ei saa pidada selliseks
2-21-16529 mõjuvaks põhjuseks, mis võiks anda aluse VÕS § 196 lg-le 1 viidates hankelepingu lõpetamiseks. Töövõtja ise on hankelepingut rikkunud.
19.Hagiavalduses ei ole sisustatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 nimetatud eelduste täitmist. Kostja hinnangul ei saa VÕS § 116 lg 2 p-de 2-4 eeldusi täita see, et kostja hankelepingu tellijana astus samme hankelepingujärgse eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus töövõtja üle kuu aja hankelepingut ei täitnud, ei vastanud kostja kirjadele ega olnud telefoni teel kättesaadav. Töövõtjal puudus õigus teha kostjale etteheideid lepingus sätestatud õiguste teostamata jätmise kohta olukorras, kus ta ise hankelepingut rikkus.
20.Lepingu lõpetamise avalduse tegemisel ei ole järgitud VÕS § 116 lg 3 piirangut (kui oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, saab lepingust taganeda vaid selles osas). Asjaoludest ei nähtu, kuidas sai töövõtjal puududa huvi kohustuse osalise täitmise vastu või kuidas oli rikkumine oluline lepingu kui terviku suhtes.
21.Kostja on teinud hankelepingu täitmise kohta ettekirjutusi, millele töövõtja mõistliku aja jooksul ei reageerinud. Hankelepingu p-st 2.4 nähtub, et tellijal on õigus tellida töö kehtivate nõuetega vastavusse viimine töövõtja kulul kolmandatelt isikutelt, kui töövõtja ei ole tellija ettekirjutuses määratud tähtajaks tööd nõuetega vastavusse viinud. Hankelepingu p 1.2.5 järgi tuli töövõtjal reageerida igal ajal tellija informatsioonile töö puuduste kohta ning likvideerida oma kulul töös avastatud puudused hiljemalt 24 tunni jooksul arvates tellijalt vastava informatsiooni saamisest, kui tellija ei ole määranud teist tähtaega. Töövõtja ei täitnud hankelepingut. Talle anti korduvalt teada, et töö on puudustega ning puudused tuleb kõrvaldada, kuid töövõtja ei reageerinud ühelegi kirjale sisuliselt kuu aega. Kuna töövõtja ei reageerinud ega kõrvaldanud puudusi hankelepingus antud aja jooksul, sh ei vastanud, mis ajaks ta puudused kõrvaldab, tuligi kostjal hankelepingus võetud eesmärgi saavutamiseks tellida tööd kolmandatelt isikutelt.
22.Kostja ei ole 2021. aasta juunikuus tehtud kulutusi ehk nõuetele vastavusse viimise kulutusi kostjalt nõudnud, mistõttu ei ole tekkinud ka p-s 2.4 nimetatud olukord ehk töid ei tellitud kolmandatelt isikutelt töövõtja ehk kostja kulul. Kostjal oli õigus lasta hankelepinguga hooldatavaid alasid hooldada ka kolmandatel isikutel. Hankelepingust ei nähtu, et töövõtjal oli ainuõigus hooldatavaid alasid hooldada.
23.Kostja ei ole hankelepingu täitmist „peatanud“, töövõtjal oli võimalik hankelepingut täita.
24.Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna see ei vasta tegelikule kahjule ja kahju hüvitamise põhimõtetele. Hagiavalduse rahuldamine toob kaasa alusetu rikastumise. Kahjunõudest tuleb maha arvestada kõik hankelepinguga seotud kulud. Töövõtja säästis hankelepingu erakorralise lõpetamise tagajärjel kulusid tööjõule, seadmetele, kütusele, seadmete amortisatsioonile jne. Töövõtja vastuväited kostja hagile
25.Töövõtja palus jätta kostja hagi rahuldamata. Töövõtja ei jätnud oma kohustusi 2021. aasta mai- ja juunikuus täitmata. Töid teostati kuni tööde peatamiseni kostja poolt. Töövõtja oli hetkeks, mil tööd peatati, niitmistöödega ainult 2-3 objektil graafikust maas ning oleks jõudnud graafikusse umbes kahe päevaga, kuid kostja peatas tööd enne seda. Ülejäänud objektid olid kõik graafikus.
2-21-16529 Maakohtu otsus ja põhjendused
26.Pärnu Maakohtu 23.05.2023 otsusega jäeti rahuldamata hageja hagi kostja vastu 31 456,23 euro ja viivise nõudes. Maakohus rahuldas kostja hagi ja tuvastas töövõtja poolt 27.12.2017 hankelepingu 30.06.2021 erakorralise ülesütlemise kehtetuse. Maakohus jättis rahuldamata kostja hagi töövõtja vastu 2233,53 euro ja viivise nõudes. Maakohus võttis vastu hagidest osalised loobumised ja lõpetas menetluse hageja hagis kostja vastu 533,22 euro nõudes ning kostja hagis töövõtja vastu 432 euro nõudes (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 429 lg 1). Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
27.Maakohus märkis, et hankelepingu näol on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 mõttes. Maakohus tuvastas, et töövõtja poolt nõude loovutamine hagejale on kehtiv. Asja lahendamisel viitas maakohus VÕS § 196 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 116 lg 2 p-dele 2-4.
28.Maakohus asus seisukohale, et töövõtja poolt hankelepingu 30.06.2021 erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused puuduvad ja ülesütlemine on tagajärjetu ega ole kehtiv. Samas ei ole ülesütlemine tehinguna tühine. Kuna hankelepingu erakorraline ülesütlemine lepingu rikkumise tõttu ei ole kehtiv, siis ei kuulu rahuldamisele hageja hagi lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise ja viivise nõudes.
29.Lepingu rikkumisena märgitud poolte kontaktandmete muutusest teavitamata jätmine (lepingu p 6.1) ei ole selline oluline lepingurikkumine, mis annab aluse leping erakorraliselt üles öelda ilma VÕS § 196 lg-s 2 nimetatud tähtaega määramata. Samuti, kui kostja lepingus märgitud esindaja läks dekreetpuhkusele, siis see ei tähenda, et lepingus märgitud kontakttelefon muutus, kuna tegemist on Pärnu Linnavalitsuse töötelefoniga. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, millal konkreetselt töövõtja kostja kontakttelefonile helistas ja kedagi kätte ei saanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, millistel asjaoludel, millal ja mil viisil (sh e-posti teel ) soovis töövõtja kostjaga ühendust võtta, aga kontakt oli võimatu. Hoopis kostja pöördus töövõtja poole seoses puudustega töös perioodil 18.05.2021 – 04.06.2021 ja küsis töövõtjalt korduvalt, milline on niitmise ajagraafik ja millal saavad tööd tehtud. Töövõtja kostja e-kirjadele ei vastanud ega teatanud, millal tööd tehtud saavad.
30.Lepingu p-s 2.7 märgitud töövõtja poolne tööde esindaja X on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et tema sai e-posti aadressilt XXX kirjad kätte. Ka on töövõtja lepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märkinud, et ta sai 27.05.2021 ja 04.06.2021 e-kirjad kätte ja reageeris kohe, võttes ühendust Xga, kes lubas kostjaga ühendust võtta ja leppida kokku tööde teostamise järjekord.
31.Kui kostja andis teada puudustest töös, siis pidi töövõtja lepingu p 1.2.5 järgi kohe reageerima ja puudused 24 tunni jooksul kõrvaldama, kuna teistsugust tähtaega kostja määranud ei olnud. Töövõtja ei vastanud kostja kirjadele ega teatanud, millal alad niidetud saavad. Puudused olid kõrvaldamata 18.05 – 04.06, s.o 17 päeva ja ka hiljem. Seega jättis töövõtja seaduslik esindaja töö korraldamata ja puudused töös kohe kõrvaldamata, vaatamata kostja e-kirja teel saadetud päringutele. Hageja väited tööde teostamise kohta 2021. aasta juunis ja tööde teostamise ulatuse ning maksumuse kohta ei ole tõendatud.
32.Maakohus viitas VÕS § 116 lg-le 3 ning märkis, et tellija ei öelnud lepingut üles, vaid kaasas teostamata töid ajutiselt tegema kolmandad isikud. Tellija ei nõudnud töövõtjalt kolmandate isikute 2021. aasta juunis teostatud tööde maksumust. Ka seetõttu ei ole töövõtja poolt kogu lepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud. Töövõtjal oli võimalus edaspidi töödega jätkata. Kostja kaasas kolmanda isiku töid teostama ajal, kui töövõtja oli niitmistööde
2-21-16529 graafikuga maha jäänud ja kostja teavitas töövõtjat 18.06.2021 märgukirjas, et teostamata heakorratöid on asunud tegema kolmandad isikud. Pärast seda, kui kolmandad isikud olid neilt tellitud tööd lõpetanud, oli töövõtjal võimalik asuda täitma hankelepingut, st välistatud ei olnud tööde teostamine ka nendel aladel, mis vajasid juba uut hooldust.
33.Kostjal oli õigus otsustada, kas ta teavitab puudustest vastavalt lepingu p-le 1.2.5 või teeb p 1.3.1 alusel kohustusliku ettekirjutuse. Mõlemal juhul on töövõtja kohustatud puudused töös kõrvaldama. Lisaks oli lepingu p 1.3 järgi kostjal õigus teha ettekirjutusi lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, aga mitte kohustus teha ettekirjutus. Arvestades, et kostja saatis töövõtjale korduvalt märgukirju niitmistööde teostamata jätmise kohta, ja arvestades lepingu p 1.2.5, mida töövõtja ei järginud, ei ole kolmandate isikute kaasamine teostamata tööde tegemisse selline lepingu rikkumine, mis annaks töövõtjale aluse leping ilma hoiatamata erakorraliselt üles öelda. VÕS § 646 lg 5 järgi, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Antud juhul pidi töövõtja niitma Audru valla haljasalasid ja kalmistuid, mis on avalikult kasutavad ja kõigile käidavad ja nähtavad. Kui muru on kõrge ja niitmata, siis on tegemist töövõtja poolt lepingu olulise rikkumisega. Inimesed pöördusid kaebustega kohaliku omavalitsuse poole. Töövõtja ei kõrvaldanud puudusi ega niitnud alasid mõistliku aja jooksul ja kostja pidi kolmel korral perioodil 18.05 – 04.06.2021 pöörduma töövõtja poole, kuid töövõtja tellija pöördumistele ei reageerinud. Arvestades seda, et töövõtja ise rikkus lepingut oluliselt, ei ole töövõtja esitatud alustel lepingu erakorraline ülesütlemine hea usu põhimõttega kooskõlas (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 138 lg 1, VÕS § 6 lg 1).
34.Hageja välja toodud rikkumised ei olnud sellised, mis oleksid andnud töövõtjale aluse öelda leping kohe erakorraliselt üles, ilma eelnevat tähtaega määramata (VÕS § 196 lg 2). Tegemist ei olnud kohustuste rikkumisega, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, arvestades eelkõige seda, et töövõtja ise ei teostanud töid nõuetekohaselt ja ei reageerinud mõistliku aja jooksul kostja ekirjadele. Kostja ei rikkunud kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Töövõtjal ei olnud mingit põhjust eeldada, et kostja ka edaspidi lepingut ei täida. Kuna lepingu erakorraline ülesütlemine töövõtja poolt oli vastuolus hea usu põhimõttega, siis ei ole põhjendatud töövõtja väited, et ta kaotas lepingu teise poole suhtes usalduse.
35.Kostja hagi töövõtja vastu lepingu erakorralise ülesütlemise kehtetuse tuvastamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, saamaks selgust, kas leping kehtis edasi või mitte ning kas on alused kahjunõude esitamiseks. Kahju hüvitamise nõude eeldusena tuleb igal juhul tuvastada, kas lepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv või mitte. Kostja kahjunõue aga põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja ei ole oma kahjunõuet usaldusväärselt tõendanud. Maakohus märkis lisaks, et kui ka kostja kahjunõue oleks osaliselt põhjendatud, siis kostja ise rikkus hankelepingu p 2.4, kui ei andnud töövõtjale konkreetset tähtaega tööde nõuetega vastavusse viimiseks. See annab aluse vähendada kahjunõuet 0 euroni (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2).
36.Maakohus leidis, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1, § 168 lg 4), kuna hageja ja kostja loobusid hagidest osaliselt, hageja hagi jäi rahuldamata täies ulatuses ja kostja hagi jäi osaliselt rahuldamata.
2-21-16529 Apellatsioonkaebus
37.Hageja ja töövõtja esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 4 osas ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu ning jätta kostja hagi töövõtja vastu rahuldamata. Hageja ja töövõtja palusid jätta menetluskulud kostja kanda.
38.Maakohus jättis hageja ja kostja nõuded õigesti kvalifitseerimata. Töövõtja poolt hankelepingu erakorraline ülesütlemine oli seaduslik, põhjendatud ja kehtiv. VÕS § 652 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb hageja hagi kostja vastu rahuldada.
39.Töövõtjal oli VÕS § 652 lg 2 alusel õigus leping üles öelda kostja lepingurikkumise tõttu, sest alates 13.06.2021 ei lubanud kostja töövõtjat tööde teostamiseks objektile. Olukord, kus tellija ei luba töövõtjat töö tegemiseks objektile, on vaadeldav VÕS § 652 mõttes tellija (kostja) viivitusena, sest töövõtja ei saa lepingulisi kohustusi täita, kui teda ei lasta vajalike tööde tegemiseks hooldust vajavatele objektidele. Sellega, et töövõtjat ei lubatud objektile, sattus kostja töövõtja suhtes vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1). Kostja sattus vastuvõtuviivitusse oma süü tõttu. Kostja keeldus andmast töövõtjale täiendavat tähtaega tööde teostamiseks, tellis alusetult sama töö kolmandalt isikult ning keeldus töövõtjale 2021. aasta juunis tehtud tööde eest tasu maksmisest. 30.06.2021 saatis kostja töövõtjale täiendava pöördumise, milles tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi hankelepingu lõpetamiseks. Sellega on tõendatud, et ka kostja ise soovis lepingu lõpetamist. Eelnev on käsitatav kostja olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Kostja selline tegevus, arvestades ka kostja 30.06.2021 ettepanekut alustada läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks, andis töövõtjale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4).
40.Olukorras, kus kostja ei ole töövõtjale ettekirjutust teinud ega määranud täiendavat tähtaega, puudus kostjal õigus tellida sama töö kolmandatelt isikutelt ja jätta töövõtjale selle eest tasu maksmata (lepingu p-d 1.3.1, 2.4). Vastava kostja rikkumise on tuvastanud ka maakohus (otsuse p 15). Kostja on lepingut rikkunud ka varem (tsiviilasi nr 2-18-10175).
41.Kui maakohus tuvastas, et ülesütlemise tühisuse aluseid ei esine, siis tuli jätta kostja hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Maakohus ületas nõude piire ning tuvastas hankelepingu erakorralise ülesütlemise kehtetuse. Seega on maakohus teinud otsuse kostja nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kui ülesütlemisavalduse eeldused (sh materiaalsed eeldused) puuduvad, siis on see tagajärjetu (toimetu), kuid mitte tehinguna tühine. Tehingu tühisuse alused on seaduses sätestatud ning sellist tühisuse alust ei ole ette nähtud. Õiguslikult korrektne oleks tuvastada, et vastava ülesütlemisavalduse alusel leping ei lõppenud (vt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 18). Vastustaja seisukoht
42.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja ja töövõtja kanda.
43.Tõendatud ei ole, et töövõtja 2021. aasta juunikuu alguses töid teostas. Pigem nähtub asjaoludest, et sel ajal oldi hooldustööde ajagraafikust olulisel määral maas ning vahetult enne 13.06.2021 oli valdav osa haljasaladest nõuetekohaselt hooldamata. Lepingujärgsetes töödes oli olulisi puudusi, kuid vaatamata kostja selgitustele jättis töövõtja seaduslik esindaja töö korraldamata ja puudused töös kõrvaldamata.
2-21-16529
44.Kostja ei ole takistanud töövõtja juurdepääsu objektidele – tegemist oli avaliku ruumi objektidega. Töövõtja on saanud hankelepingut täita, sh teostada kõiki teisi hankelepingus kokkulepitud töid. Asjaolu, et töövõtja seaduslik esindaja ei suutnud või soovinud töid korraldada, ei ole asjaolu, mida saaks ette heita kostjale.
45.Hankelepingust ei nähtu, et kostjal oli ainuõigus asjaomaseid alasid hooldada – tal oli hankelepingus kokkulepitud töö tegemise kohustus, mida oli võimalik teha sõltumata sellest, kas ka keegi teine alasid teatud aegadel hooldab.
46.Kostja ei ole soovinud hankelepingut lõpetada. Hankelepingu ülesütlemisavalduse esitas töövõtja, mitte kostja. Asjaolu, et kostja leidis, et hankelepingu täitmise korduvaid ulatuslikke puudujääke arvestades oleks mõistlikum hankeleping poolte kokkuleppel lõpetada, ei tähenda, et kostja otsis mooduseid hankelepingu täitmisest hoidumiseks või selle ühepoolselt lõpetamiseks.
47.Hageja ei ole varem VÕS § 652 lg-le 2 tuginenud. VÕS § 119 lg 1 ja § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 kohaldamise osas ei ole hageja selgitanud, mis osas on kostja jätnud tegemata teo, mis oli töövõtja kohustuse täitmiseks vajalik (VÕS § 119 lg 1). VÕS § 652 lg 2 kohaseks eelduseks on asjaolu, et tellijal on hankelepingust tulenev kohustus teha tegu, millest sõltub töövõtja töö alustamine või tegemine, ja ta ei ole sellist tegu teinud. Hankelepingust ei nähtu, et kostjal oli kohustus teha mingi tegu, mis on töö tegemise eelduseks. Seega ei ole kostja olnud vastuvõtuviivituses, vaid töövõtja lihtsalt ei täitnud hankelepingut – kui töövõtja ei tee koostööd, ei täida lepingut, ei reageeri tellija pöördumistele ja on muus osas passiivne, siis ei anna see hiljem töövõtjale õigust tugineda sellise käitumisega põhjuslikus seoses olevatele tagajärgedele, sh sellele, et tellijal tuleb sellisel juhul (aegkriitiliste teenuste puhul) tellida tööd kolmandatelt isikutel.
48.Kostja avaliku ruumi heakorraga seotud puudujääkidest alates 18.05.2021 kuni 04.06.2021 korduv teavitamine oli piisav teavitus täiendava tähtaja andmiseks.
49.Kostja ei ole 2021. aasta juunikuus tehtud kulutusi ehk nõuetele vastavusse viimise kulutusi töövõtjalt nõudnud, mistõttu ei ole tekkinud ka lepingu p-s 2.4 nimetatud olukorda ehk töid ei tellitud kolmandatelt isikutelt töövõtja kulul.
50.Enda hagiavalduse nõude kohta märkis kostja, et maakohtul tuli lahendada tehingu kehtetuse küsimus kahjuhüvitiste nõuete lahendamisel ning seda sõltumata sellest, kas kostja palus tunnistada tehingu kehtetuks või tuvastada selle tühisus. Kostja leidis, et maakohtul tuli kvalifitseerida haginõue sõltumata tema taotlusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
51.Ringkonnakohus täpsustab esmalt, et käesolevas asjas liitis maakohus TsMS §-st 374 lähtudes 20.02.2022 määrusega tsiviilasja nr 2-21-17535 (Pärnu linna hagiavaldus Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu) tsiviilasjaga nr 2-21-16529 (Balti Varahaldus OÜ hagi Pärnu linna vastu) ning jätkas hagimenetlust nr 2-21-16529 all (I kd, tl 120). Maakohus liitis hagid, kuna mõlemas asjas tuli tuvastada Audru Vallavalitsuse (Pärnu linn) ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ vahel 27.12.2017 sõlmitud hankelepingu ülesütlemise kehtivus (mõlemas hagis esitatud kahjunõuded olid seotud hankelepingu erakorralise ülesütlemisega Balti Metsahooldus OÜ poolt).
2-21-16529 22.12.2022 esitasid Balti Metsahooldus Grupp OÜ (töövõtja) ja Balti Varahaldus OÜ (hageja) maakohtule ühise seisukoha, milles selgitasid, et neil on üks lepinguline esindaja ning ühised vastuväited, milles ei ole äriühinguid eristatud. Seisukohas täpsustati, et ka hageja hagiavalduse täiendus ning vastus Pärnu linna (kostja) hagile töövõtja vastu esitati ühtse menetlusdokumendina (II kd, tl 2–3). 20.06.2023 apellatsioonkaebus on samuti esitatud hageja ja töövõtja poolt ühiselt. Apellatsioonkaebuse p-s 6 on märgitud, et hageja ja töövõtja koos vaidlustavad maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 4 ja menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus selgitab, et kuna isik saab vaidlustada maakohtu otsuse vaid teda puudutavas osas (vt nt RKTKo 13.10.2012, 3-2-1-115-12, p 9; RKTKo 18.03.2010, 3-2-1-15-10, p 12), siis tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et hageja sai vaidlustada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega jäeti tema hagi rahuldamata, ning töövõtja sai vaidlustada maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, millega rahuldati osaliselt kostja hagi tema vastu. Hageja ja töövõtja kumbki eraldi said vaidlustada menetluskulude jaotuse maakohtus.
52.Eeltoodud täpsustusest lähtudes leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebus maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Töövõtja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, milles maakohus rahuldas kostja hagi töövõtja vastu tuvastamisnõude osas, ning jätab kostja nõude läbi vaatamata (TsMS § 657 lg 1 p 4). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus jätab tuvastusnõude läbi vaatamata. Tulenevalt töövõtja apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest tuleb muuta ka menetluskulude jaotust tema suhtes. Ringkonnakohus määrab kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2 p 22).
53.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas lahendas maakohus hageja hagi kostja vastu ja kostja hagi töövõtja vastu. Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu tervikuna rahuldamata ning rahuldas kostja hagi töövõtja vastu osaliselt, st tuvastusnõude osas. Kostja kahjunõude jättis maakohus rahuldamata. Kostja ei ole kahjunõude rahuldamata jätmist vaidlustanud, seega on maakohtu otsus selles osas (resolutsiooni p 5) jõustunud. Ükski menetlusosaline ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja 3, millega maakohus võttis vastu nii hageja kui ka kostja osalised hagist loobumised, mistõttu on maakohtu otsuse resolutsiooni need punktid samuti jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Seega kontrollib ringkonnakohus järgnevalt maakohtu otsust hageja hagi rahuldamata jätmise ning kostja hagi osalise rahuldamise osas.
54.Kuna hageja kahjunõude rahuldamise eelduseks on, et tal oli 27.12.2017 hankelepingu 30.06.2021 erakorraliseks ülesütlemiseks alus ning hankeleping lõpetati kostjapoolse rikkumise tõttu, siis tuleb esmalt käsitleda hankelepingu töövõtja poolt ülesütlemist (I). Teiseks hindab ringkonnakohus töövõtja apellatsioonkaebust kostja tuvastusnõude rahuldamise kohta (II). Viimasena jagab kohus menetluskulud (III). I
Hankelepingu erakorraline ülesütlemine
55.Ringkonnakohus toob esmalt välja hankelepingut ja sellega seonduvat suhtlust käsitlevad toimikus sisalduvad tõendid, millest maakohus otsuse tegemisel lähtus ning mida apellatsioonkaebuses vaidluse alla seatud ei ole.
2-21-16529
55.1.27.12.2017 sõlmisid Audru vallavalitsus (st kostja Pärnu linn) ja töövõtja hankelepingu Audru valla haljasalade ja kalmistute hooldamiseks perioodil 01.05.2018 – 31.12.2021 (I kd, tl 9–12).
55.2.Töövõtja ja kostja vahel on 2021. mais ja juunis toimunud hankelepingu järgsete hooldustööde teemal järgnev asjassepuutuv kirjavahetus. - 18.05.2021 saatis kostja (Y) e-kirja töövõtja töödejuhatajale Xle küsimusega niitmisgraafiku kohta. Kostja esindaja väitis, et ei saanud adressaati telefonitsi kätte, kuid et talle on paljudest piirkondadest tulnud teateid, et rohi kasvab üle (I kd, tl 17 ja pöördel). - 27.05.2021 saatis kostja (Y) sama e-kirja uuesti Xle ning Wle (töövõtja juhatuse liige), küsides “millal saavad kõik alad lepingule vastava murukõrguse“ ning märkides, et elanikelt on linna jõudnud palju pahameelt (I kd, tl 17). - 31.05.2021 edastas kostja (saatja Y, adressaat ei ole nähtav) e-kirja küsimusega, miks ei ole Sanga seltsimaja ümbrus niidetud ja millal see niidetakse (I kd, tl 18 pöördel ja 19). 04.06.2021 saatis kostja (Y) sama 31.05.2021 e-kirja koos Lemmetsa külaseltsi 04.06.2021 e-kirjaga edasi töövõtjale (X ja W), lisades, et „Audru alevik ei ole veel kunagi nii halb välja näinud, teistest aladest rääkimata!!!“ (I kd, tl 18 ja pöördel). - 17.06.2021 saatis töövõtja (W) kostjale (Y) e-kirja, milles küsis, et miks ei lubata neil teostada lepingujärgseid töid (I kd, tl 23). - 18.06.2021 saatis kostja töövõtjale märgukirja, milles väitis, et töövõtja on oluliselt rikkunud hankelepingut, kui ei ole alates 30.05.2021 heakorraalaseid töid teinud. Kostja viitas e-kirjadele ja helistamistele ning märkis, et hankelepingu p 1.2.5 kohaselt peab töövõtja reageerima puudustest teavitamisele ja puudused likvideerima 24 tunni jooksul, kui ei ole määratud teist tähtaega. Kostja märkis, et esitamata on iganädalased objektipäevikud (hankelepingu p 2.3). Seejärel teatas kostja, et rakendas hankelepingu p 2.4, mille kohaselt on tellijal õigus tellida töö kolmandatelt isikutelt, kui töövõtja ei ole töid tellija ettekirjutuses määratud tähtajaks nõuetega vastavusse viinud. Vastuseks töövõtja 17.06.2021 e-kirjale vastas linn, et „tõdeme, et Audru Osavallakeskuse juht teavitas teid, et teostamata heakorratöid on asunud tegema kolmandad isikud. Peale kolmandate isikutelt tellitud tööde teostamise lõppemist on Teil võimalik asuda täitma hankelepingut, mis ei välista tööde teostamist ka nendel aladel, mis vajavad juba uut hooldust“ (I kd, tl 26). Kirja lisaks olid 15.06.2021 – 16.06.2021 seisuga fotod Audru alevi erinevatest niitmata aladest (I kd, tl 27 – 33 pöördel). - 25.06.2021 vastas töövõtja kostja 18.06.2021 märgukirjale, et tööd ei olnud alates 30.05.2021 tegemata. Samas kirjas möönis töövõtja, et mingitel päevadel segas vihm ning masin oli katki ja oodati varuosasid. Samuti kinnitati, et alates 13.06.2021 nad töid ei teostanud, kuna neile laekus info, et töid teostasid kolmandad isikud. Viidati ka infosulule (I kd, tl 36). - 30.06.2021 kirjas (digiallkirjastatud kell 10:58) vastas kostja, et kõik hooldustööd olid tegemata alates 01.06.2021 ja on siiani. Kuna töövõtjalt ei laekunud mingit tagasisidet, pidi kostja tellima tööd kolmandalt isikult, arvestades mh et algamas olid mitmed avalikud üritused. Samas kirjas tegi kostja ettepaneku alustada läbirääkimisi hankelepingu lõpetamiseks (I kd, tl 39–40).
55.3.30.06.2021 (digiallkirjastatud kell 16:04) saatis töövõtja kostjale hankelepingu erakorralise ülesütlemise teate, tuginedes lepingupunktide 1.3, 2.4 ja 6.1 rikkumisele (I kd, tl 13–16). Samas teates palus töövõtja kostjal tasuda hankelepingu erakorralisest ülesütlemisest tulenev kahjunõue 31 989,45 eurot 14 päeva jooksul. Töövõtja pidas enda kahjuks 01.06.2021
2-21-16529 – 31.12.2021 lepingu objektide (Audru alevik, Valgeranna puhkeala, Audru kalmistu, Uruste kalmistu, pakendikonteinerid, Audru lehekoristusalad) eest saamata jäävat tasu.
55.4.06.07.2021 vastas kostja 30.06.2021 erakorralise ülesütlemise avaldusele, et BMG-l puudub alus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (I kd, tl 41). 09.07.2021 vastuses jäi BMG erakorralise ülesütlemise avalduse juurde (I kd, tl 43–44).
55.5.06.10.2021 teavitas töövõtja kostjat sellest, et on 29.09.2021 loovutanud kostja vastu 30.06.2021 esitatud kahjunõude (31 989,45 eurot) koos kõigi õigustega hagejale (I kd, tl 7).
56.Hageja esitas kohtule kostja vastu töövõtjalt omandatud varalise kahju ja viivise nõude, mille rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et hankelepingu 30.06.2021 erakorraliseks ülesütlemiseks oli õiguslik alus. Kuna maakohus leidis, et hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei olnud, puudus alus hageja kahjunõude edasiseks hindamiseks. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud tema, aga ka kostja nõuded õigesti VÕS § 652 lg 2 alusel kvalifitseerimata ning on kohaldanud materiaalõigust valesti, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Hageja leiab, et töövõtjal oli õigus hankeleping üles öelda, kuna kostja ei lubanud töövõtjat objektile, st kostja tellijana oli ise viivituses (VÕS § 652 lg 2, § 119 lg 1, § 116 lg 2 p-d 2 ja 4, § 196 lg 2). Samuti kordasid apellandid, et kostja oli rikkunud hankelepingu p 1.3.1 ja 2.4.
57.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, mis puudutab hageja kahjunõuet kostja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et töövõtjal ei olnud hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ega korda selles osas maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
58.Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et maakohus jättis nii hageja kui ka kostja nõuded õigesti kvalifitseerimata ning jättis vääralt kohaldamata VÕS § 652 lg 2.
58.1.Esiteks märgib ringkonnakohus, et hageja ega töövõtja ei ole maakohtus VÕS § 652 lgle 2 tuginenud, vaid väitsid eelkõige, et kostja rikkus oluliselt hankelepingut (s.t lepingu p-d 1.3.1, 2.4 ja 6.1), kui ei teinud töövõtjale ettekirjutust ega määranud tähtaega tegemata niitmistööde tegemiseks enne kolmandate isikute palkamist. VÕS §-le 652 tuginevad apellandid esmakordselt apellatsioonkaebuses. Kuna seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus (RKTKo 17.03.2021, 2-16-16764, p-d 10-11), siis hoolimata sellest, et hageja ja töövõtja maakohtus VÕS § 652 lg-le 2 ei tuginenud, on nad ka maakohtus viidanud tööde väidetavale peatamisele kostja poolt. Seega, kui VÕS § 652 lg 2 oleks menetlusosaliste esitatud faktikogumile kohaldatav, oleks maakohus pidanud sellele tähelepanu pöörama ning andma menetlusosalistele võimaluse esitada oma seisukohad.
58.2.Ringkonnakohus leiab aga, et käesolevas asjas ei ole VÕS § 652 lg 2 asjakohane, mistõttu ei pidanudki maakohus seda sätet ise esile tooma ega käsitlema. VÕS § 652 lg 2 näeb ette, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Ringkonnakohus ei nõustu hageja ja töövõtja väidetega, et kostja peatas kõik hankelepingust tulenevad tööd ja ei lubanud töövõtjat objektile ning oli seega VÕS § 652 lg 2 tähenduses viivituses omapoolse teo tegemisega ja rikkus selliselt oluliselt lepingut.
2-21-16529
58.3.Ringkonnakohus nõustub esiteks kostjaga, et hageja ja töövõtja väide, et kostja peatas 13.06.2021 kõik hankelepingust tulenevad tööd, on tõendamata. Vastupidi, kostja 18.06.2021 töövõtjale saadetud märgukirjas on selgelt kirjas, et „teostamata heakorratöid on asunud tegema kolmandad isikud“ ning et „[p]eale kolmandate isikutelt tellitud tööde teostamise lõppemist on Teil võimalik asuda täitma hankelepingut, mis ei välista tööde teostamist ka nendel aladel, mis vajavad juba uut hooldust“ (I kd, tl 26). Ringkonnakohus leiab, et selles kirjas on kostja töövõtjale selgelt väljendanud, et kolmandad isikud teevad vaid töövõtja poolt õigeaegselt teostamata jäänud töid. Samuti saab töövõtja teostada töid aladel, mis vajavad juba uut hooldust, ning pärast nende tööde tegemist, mida on kolmas isik võetud tegema, saab töövõtja ise asuda hankelepingut (tervikuna) täitma. Kirjale lisatud fotodelt on nähtav, et küsimuse all on olnud haljasalade niitmine (st töövõtja poolt niitmata jätmine). Ka 06.10.2022 istungil on kostja esindaja kinnitanud, et küsimus oli vaid niitmistöödes ja kolmandad isikud võeti tegema niitmistöid pärast 15.06.2021 (I kd, tl 144). Samuti kinnitas kostja esindaja, et töid ei peatatud. Need väited on kooskõlas kostja 18.06.2021 märgukirjaga.
58.4.Apellantide viide telefonikõnele, milles neil keelati kõikide tööde edasine tegemine, on paljasõnaline ning vastuolus kostja ametliku märgukirjaga. Vastuolulised on ka 22.02.2023 maakohtu istungil üle kuulatud töövõtja töödejuhataja X ütlused. Ühelt poolt väitis tunnistaja, et ta sai aru, et kõik tööd peatati, samal ajal märkis ta, et sai aru, et teine firma teeb ära ja siis teevad nemad edasi („Mina sain aru, et nad teevad ühe ringi peale ja siis teeme meie edasi“) (II kd, tl 44). Samuti märkis tunnistaja X, et kojameheteenust, Valgeranna WC korrastust ja kalmistute hooldust oleks saanud ka eraldi teha (tl 45). Arvestades, et juba 18.06.2021 on kostja selgitanud, mis mahus kolmandad isikud tegemata töid teostama on võetud, ei saanud töövõtja pärast seda kuupäeva ka enam ekslikult arvata, et kõikide tööde tegemine töövõtja poolt oleks piiramata ajaks peatatud.
58.5.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et töövõtjat ei lubatud alates 13.06.2021 üldse tööde teostamiseks objektile. Hageja ega töövõtja ei ole tõendanud, et neil oli takistatud muude lepingujärgsete tööde tegemine kui niitmine teatud objektidel, millega töövõtja ise oli viivitusse jäänud. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hankelepingu objektiks olid avalikud alad, siis ei saanud kostja olla viivituse teo tegemisega lubada töövõtja neile objektidele lepingujärgseid töid tegema (VÕS § 652 lg 2).
58.6.Kohus märgib lisaks, et hageja ja töövõtja ise on korduvalt menetluses väitnud, et niitmine oli vaid 1% töödest (sh ringkonnakohtule 06.09.2023 esitatud menetlusdokumendi p 10). Seda enam ei saanud sellises määras niitmistööde teostamine kolmandate isikute poolt – mille oli põhjustanud töövõtja tegemata töö (vt allpool al p 59) – olla käsitatav hankelepingu faktilise peatamisena ja/või takistusena teha muid lepingujärgseid töid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövõtjal ei olnud lepingujärgsete kohustuste täitmine takistatud. Seetõttu ei kuulunud VÕS § 652 lg 2 kohaldamisele ning maakohus ei pidanud seda ka omal initsiatiivil analüüsima. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus hageja ega töövõtjaga ka selles, et kostja oleks sattunud VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivitusse ning oleks nii rikkunud kohustust, mille täpne järgimine on teise poole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, mistõttu puudus mh vajadus määrata kostjale tähtaeg rikkumise lõpetamiseks (VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4; § 196 lg 2 teine lause).
59.Küll on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et töövõtja ise oli niitmistöödega graafikust maas ning kostjal oli vaja tagada, et asjaomased niitmistööd saaksid tehtud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ega töövõtja ei ole tõendanud, et töövõtja teostas 2021. juunis
2-21-16529 niitmistöid vastavalt lepingule, kuid hageja on tõendanud, et töövõtja ei täitnud kohustusi nõuetekohaselt.
59.1.Kostja on tõendanud, et saatis töövõtjale 18.05.2021 – 04.06.2021 korduvalt e-kirju, milles on küsinud niitmata alade kohta ning selle kohta, mis aja jooksul tööd tehtud saavad (vt ülal p 55.2 esile toodud e-kirjad). Töövõtja ja hageja ei ole ka ise eitanud, et niitmine oli nõuetekohaselt tegemata. 21.10.2021 hagiavalduses märkis hageja, et erinevate asjaolude kokkusattumisel (vihmaperiood, masina purunemine ja varuosade ootamine) tekkis töövõtjal jooksvast graafikust ajaline mahajäämine (I kd, tl 2 pöördel). 22.02.2023 maakohtu istungil üle kuulatud töövõtja töödejuhataja X kinnitas tunnistajana, et töövõtja oli graafikust maas ja graafikusse tagasi ei jõudnud. Tunnistaja märkis, et mais olid vihmad, siis läks masin katki ja ta tellis sellele juppe, kuid kui jupid kätte sai, siis teatas Y (kostja), et nad tellivad kellegi teise. Muu hulgas märkis tunnistaja veel, et niidukid olid kogu aeg katki ja neid oli vaja keevitada (II kd, tl 43–45).
59.2.Kostja on lisanud töövõtjale 18.06.2021 saadetud märgukirjale 15.06.2021 ja 16.06.2021 seisuga fotod niitmata alade kohta (I kd, tl 27 – 33 pöördel). Samuti on kostja tõendanud, et (Y) küsis 14.06.2021 aadressilt XXX, kas neil oleks võimalik (sel nädalal) aidata Audru alevikus niitmisega (I kd, tl 232). 17.06.2021 on sama kirjavahetuse jätkuks saadetud plaanid, koos viitega, et Rebasefarmi ja Papsaare on mõlemad üldse niitmata, Sanga mägi on kord niidetud. Selles e-kirjas on küsitud, „kas jõuaksid enne jaani ka veel Aruvälja ära teha“ (samas). 31.05.2021 – 30.06.2021 e-kirjavahetusest Sanga seltsimaja esindaja ja linna ning linna ja Proteenused OÜ vahel nähtub, et 06.06.2021 on kaks külameest seltsimaja juurde kuuluvad maad ära niitnud; edasi on seal pärast jaanipäeva niitnud Proteenused OÜ (I kd, tl 227 – 228 p). 07.06.2021 – 15.06.2021 on Yl (kostja) olnud e-kirjavahetus XXX aadressil. E-kirjavahetuses on kostja 15.06.2021 selgitanud, et kuna nende niiduhanke teostajal on probleeme, siis saadab ta alade plaanid, mis on vaja hädasti jaanipäevaks üle käia (I kd, tl 231 ja pöördel).
59.3.Seega on kostja tõendanud, et töövõtja oli niitmistöödega viivituses ning kolmandad isikud võeti teostama tegemata töid 2021. aasta juuni keskel mh selleks, et jaanipäevaks saaksid haljasalad korda ja niidetud. Seda, et kolmandalt isikult tööde tellimise tingis ka asjaolu, et algamas olid mitmed avalikud üritused, selgitas kostja ka oma 30.06.2021 kirjas töövõtjale (I kd, tl 39). 30.06.2021 kirjas palus kostja töövõtjalt ka ametlikku seisukohta selle kohta, miks jättis töövõtja hankelepingust tulenevad kohustused täitmata ning ei reageerinud märgukirjadele ega telefonikõnedele. Töövõtja esitas vastuse asemel hankelepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.
59.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostjaga, et hageja ega töövõtja ei ole tõendanud, et töövõtja oleks 2021. juunis niitmistöid nõuetekohaselt teinud. Eelnevalt esitatud asjaolud ja tõendid (sh fotod ja e-kirjavahetus) lükkavad töövõtja sellekohased väited ümber.
60.Mis puudutab hageja ja töövõtja apellatsioonkaebuse väiteid kostja poolt hankelepingu pde 1.3.1 ja 2.4 rikkumise kohta, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et nende p-de rikkumine ei saaks anda alust töövõtjale lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4; § 196 lg 2 teine lause).
60.1.Hankelepingu p-s 1.3.1 nimetatud õigus teha töövõtjale ettekirjutus, oli kostja õigus, mitte kohustus. Töövõtjal puudus alus öelda hankeleping üles põhjusel, et kostja ei olnud oma (ettekirjutuse tegemise) õigust kasutanud. Hankelepingu p 2.4 järgi pidi töövõtja viima töö nõuetega vastavusse ettekirjutuses määratud tähtajaks. Kuigi kostja ei ole teinud töövõtjale
2-21-16529 konkreetset tähtaega sätestavat ettekirjutust, on kostja korduvalt andnud töövõtjale teada lepingu rikkumisest, mis seisnes teatud alade niitmata jätmises, kuid töövõtja sellele ei reageerinud ega kõrvaldanud puudusi (vt eespool otsuse p-d 55.2).
60.2.Asjaolu, et kostja tellis tegemata niitmistööd kolmandatelt isikutelt, ilma et oleks andnud töövõtjale konkreetset kuupäevalist tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (nagu oli nõutud lepingu p-s 2.4), saaks olla vaidluse esemeks juhul, kui kõne all oleks kostja nõue töövõtja vastu kolmandatele isikutele juunis 2021 makstud tasu sissenõudmiseks, kuid sellist nõuet esitatud ei ole ning seega ei ole see ka käesoleva menetluse esemeks. Sellise tähtaja andmata jätmine ei ole aga kostja poolt lepingu oluline rikkumine sellises tähenduses, et annaks töövõtjale alusel lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja on lisaks selgitanud, et lepingu p 1.2.5 kohaselt pidi töövõtja igal ajal reageerima kostja informatsioonile töö puuduste kohta 24 h jooksul teate saamisest, kuid töövõtja ei reageerinud kostja e-kirjadele ligi kuu vältel.
60.3.Kuigi maakohtus tuginesid apellandid ka hankelepingu p 6.1 rikkumisele (kontaktisiku muutumisest teatamata jätmine), siis apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsuse järeldust, et ka lepingu p 6.1 ei saanud anda alust hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kuna kohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest ega kontrollida maakohtu otsuse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud, siis teadete edastamisega seonduvat ringkonnakohus ei käsitle. Ringkonnakohus märgib siiski, et käesoleval juhul nähtub tõenditest see, et töövõtja ise ei reageerinud kostja teadetele ligi kuu vältel, mitte see, et töövõtja ei oleks kostjaga ühendust saanud. Seda, et kostjaga ühenduse saamisel ei olnud probleeme, on tunnistajana kinnitanud ka töövõtja tunnistaja X (II kd, tl 45).
61.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et asjaolu, et kostja tegi 30.06.2021 kirjas ettepaneku alustada läbirääkimisi hankelepingu lõpetamiseks, tõendaks mingit asjaolu, mis andis töövõtjale aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja on teinud 30.06.2021 kirjas ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks, kuid ei esitanud lepingu ülesütlemise avaldust. Samuti ei olnud kostja siis ega ole ka käesolevas menetluses esitanud töövõtjale kahjunõuet kolmandate isikute poolt juunis 2021 tehtud töö eest. See, et kostja esitas hiljem töövõtja vastu kohtusse hagi kahjunõudega perioodi juuli kuni september 2021 tööde eest, ei saanud anda alust hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 30.06.2021.
62.Hageja viide Riigikohtu 03.01.2022 otsusele asjas 2-18-10175 ei ole relevantne. See, kui töövõtja hagi on mingis muus sama hankelepingut puudutavas küsimuses kostja vastu rahuldatud, ei puutu käesolevasse vaidlusesse ega tõenda apellantide väiteid käesolevas asjas. Tsiviilasjas nr 2-18-10175 vaieldi sama hankelepingu p 1.3.2 ja hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2 tõlgendamise üle (prügikastide ja välitualeti korrashoid teatud aladel), mis ei seondu käesoleva kohtuasja esemega.
63.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövõtjal ei olnud alust hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 30.06.2021, samuti, et hageja ega töövõtja ei ole tõendanud töövõtja poolt 2021. aasta juunis hankelepingu objektiks olevate tööde teostamist ega kostja poolt tööde tegemise takistamist, ei hinda ringkonnakohus hageja muid väiteid ega kostja vastu esitatud kahjunõude muid eeldusi. Kuna kostja ei ole töövõtja suhtes hankelepingut vaidlustatud osas rikkunud, siis ei saa lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitise nõue rahuldamisele kuuluda. II
Kostja tuvastusnõue
2-21-16529
64.Ringkonnakohus märgib alustuseks, et samamoodi nagu apellandid väitsid, et maakohus pidi ise nõude kvalifitseerima VÕS § 652 alusel, pidi maakohus kindlaks tegema, mida kostja tuvastusnõudega taotleti. Kostja taotlus on olnud arusaadav kõigile menetlusosalistele, kuna kostja on nii vastuseks hageja hagile kui ka enda hagiavalduses töövõtja vastu tuginenud läbivalt sellele, et töövõtjal ei olnud hankelepingu 30.06.2021 erakorraliseks ülesütlemiseks alust. Sõltumata sellest, et kostja taotles oma hagiavalduse resolutsioonis ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist ning maakohus tuvastas erakorralise ülesütlemise kehtetuse, oli aru saada, milline oli kostja tahe ning millise otsuse maakohus tegi (vrd RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 18). Kuigi Riigikohus on eelnimetatud lahendis märkinud, et õiguslikult korrektne oleks sellises olukorras tuvastada, et vastava ülesütlemisavalduse alusel leping ei lõppenud, ei muutnud Riigikohus ka viidatud asjas maakohtu otsuse resolutsiooni, milles oli tuvastatud ülesütlemise tühisus.
65.Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus aga, et sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest hagi piiride ületamise kohta (tühisuse tuvastamise asemel tuvastas maakohtus lepingu ülesütlemise kehtetuse) tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 tühistada ning kostja tuvastushagi tuleb jätta läbi vaatamata.
66.Riigikohus on selgitanud, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 26). Hagejal ei ole üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest. Kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina samade poolte vahel (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14). Riigikohus leidis konkreetses asjas, et seetõttu pidi maakohus keelduma TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi menetlemast hageja nõuet tuvastada kumma kostjaga ta lepingud sõlmis, kuna sama vaidlus tuli lahendada hageja sooritusnõude lahendamisel. Pärast hageja esitatud tuvastusnõude ekslikku menetlusse võtmist oleks maakohus pidanud jätma hagi selles osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi. Maakohtu rikkumise oleks pidanud ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 4 järgi kõrvaldama ning jätma hagi selles osas TsMS § 425 lg 3 esimese lause järgi läbi vaatamata (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-71-16, p 12).
67.Käesoleval juhul taotles Pärnu linn 09.11.2021 esitatud hagiavalduses „[r]ahuldada hagi ja tuvastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ 30. juunil 2021 esitatud lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ja mõista Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks välja kahjuhüvitis summas 2 665,53 eurot“ (I kd, tl 86–89). Seega sidus kostja ise oma tuvastusnõude selgelt ja üheselt töövõtja vastu esitatud kahjunõudega. Ka hagiavalduse sisus selgitas hageja, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus ning see on tühine, mistõttu on hageja huvitatud, et kohus tuvastaks lepingu niisuguse ülesütlemise tühisuse ja mõistaks kostjalt välja sellega seotud hüvitised. Seega on kostja põhjendanud oma tuvastusnõuet sellega, et ta soovib töövõtjalt saada kahju hüvitamist, mitte et tal oleks eraldiseisev tuvastushuvi.
68.Maakohus on oma otsuses vastuoluliselt esiteks märkinud, et sellises olukorras (kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks) on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, saamaks selgust, kas on alused kahjunõude esitamiseks. Seejärel on maakohus möönnud, et kahju hüvitamise nõude eeldusena tuleb niikuinii tuvastada, kas lepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv või mitte (maakohtu
2-21-16529 otsuse p 11). Eelviidatud Riigikohtu praktika kohaselt, kui tuvastusnõudega koos on esitatud sooritusnõue, puudub hagejal eraldi tuvastushuvi ning sellekohane nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt Riigikohtu juhistest parandab ringkonnakohus maakohtu rikkumise, tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ning jätab kostja hagi tuvastusnõude osas läbi vaatamata (TsMS § 657 lg 1 p 4, § 425 lg 3, § 426 lg 1).
69.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsus jõusse hageja hagi rahuldamata jätmise osas, kuid tühistatakse kostja hagiavalduse osalise rahuldamise osas. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
70.Maakohus jättis menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, st kostja hagi töövõtja vastu jääb osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata, tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas.
71.Kuna maakohus liitis kaks eraldi menetluses olnud hagiavaldust ühte menetlusse, siis tuleb mõlema hagiga seotud menetluskulud jagada eraldi.
71.1.Ringkonnakohus jätab Balti Varahaldus OÜ hagis Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) vastu Balti Varahaldus OÜ ja Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) maakohtus kantud menetluskulud Balti Varahaldus OÜ kanda (TsMS § 162 lg 1).
71.2.Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagis Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu jätab ringkonnakohus Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) maakohtus kantud menetluskulud Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kanda (TsMS § 162 lg 1).
72.Kuna ringkonnakohus rahuldab töövõtja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab kostja hagi töövõtja vastu osaliselt läbi vaatamata (osas, milles maakohtus osaliselt rahuldas kostja hagi), kuid hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ka apellatsiooniastmes eristada menetlusosaliste menetluskulusid ja jagada need eraldi.
72.1.Ringkonnakohus jätab Balti Varahaldus OÜ apellatsioonkaebusega seotud Balti Varahaldus OÜ ja Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) ringkonnakohtus kantud menetluskulud Balti Varahaldus OÜ kanda (TsMS § 171 lg 1).
72.2.Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebusega seotud Balti Metsahooldus OÜ ja Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.