Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 16.märts 2010.a. Paide kohtumaja 2-10-1100 OÜ Dominus Inkasso hagi Kertu Partške vastu võla ja viivise nõudes 4800.00 krooni Hageja: OÜ Dominus Inkasso, registrikood 11449068, asukoht Narva mnt 11E Tallinn 10151, e-post [email protected] Hageja seaduslik esindaja Ahti Jesse Kostja: Kertu Partške, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik eelmenetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista Kertu Partške’lt OÜ Dominus Inkassso kasuks 4000.00 (neli tuhat) krooni põhivõlga, 800.00 (kaheksasada) krooni intresse ja 3981.12 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend üks krooni ja 12 senti) krooni sissenõutavaks muutunud viivist. 3.Välja mõista Kertu Partške’lt OÜ Dominus Inkasso kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud muutunud sissenõutavaks alates 05.01.2010.a 0,143% tasumata põhinõude summalt päevas kuni põhinõude 4000.00 (neli tuhat) täieliku tasumiseni. 4.Välja mõista Kertu Partške’lt OÜ Dominus Inkasso kasuks 916.85 (üheksasada kuusteist krooni ja 85 senti) krooni menetluskulude hüvitamiseks. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-1100 kannab Kertu Partške seoses hagimenetlusega proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, s.o. 91,686 % 2.Hageja menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 1000.00 (üks tuhat) krooni. 3.Hüvitamisele ei kuulu hageja poolt esitatud kulu õigusabile 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250.00 (kakssada viiskümmend) krooni. 4.Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates
käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Dominus Inkasso võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik OÜ Dominus Inkasso esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 08.01.2010.a. hagiavalduse Kertu Partške vastu laenulepingust tuleneva 4000.00 krooni põhivõla, 800.00 krooni laenulepingu tasu ja 4777.34 sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Samas palus hageja kostjalt välja mõista enda menetluskulud, s.t. 1000.00 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu, 250.00 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja 1500.00 krooni õigusabi kulu. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte 12.02.2010.a ja määras talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja üldiselt ka põhjendava osa. Teatud järelduste osas peab kohus vajalikuks neid põhjendada. Aasjaolud Hageja nõue tuleneb SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel interneti vahendusel 09.01.2008.a. sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 4000.00 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 800.00 krooni tagastama hiljemalt 08.02.2008.a. Kostja nimetatud kohustusi ei täitnud ja seda vaatamata SMS Kiirlaen OÜ meeldetuletustele ja võlateatisele. SMS Kiirlaen OÜ loovutas Lepingust tuleneva nõude koos kõigi seadusest ja Lepingust tulenevate õigustega OÜ-le Dominus Inkasso, s.t. hagejale. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid
kostja jättis hageja nõuded tähelepanuta. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu seisukohad VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolset raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuigi kostja ei ole hageja poolt arvestatud viivise summat vaidlustanud, leiab kohus, et hageja nõue viivise saamiseks hagiavalduses esitatud summas ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest ning kujutab endast kasutusaja pikkuse alusel määratavat hüvitist teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma (või muu kapitali) kasutamise eest (RK lahend 3-2-1-137-06 p 17). Küsimus sellest, kas laenusaajal lasub laenulepingu alusel intressi maksmise kohustus või on tegemist intressivaba laenuga, määratakse laenulepingus. OÜ SMS Kiirlaen ja Kertu Partške vahel 09.01.2008.a. sõlmitud laenulepingus nr 2100163094 ei ole kokku lepitud, et tegemist on intressivaba laenuga, kusjuures laenuandja on laenu andnud oma majandus-ja kutsetegevuses. Lepingu p 1 sätestab lepingu mõisted ning p 1.4 kohaselt Laenulepingu tasu on Laenusaaja poolt Laenuandjale makstav tasu Laenusumma kasutamise eest. Lepingu punktis 4 on sätestatud laenulepingu tasu suurused sõltuvad laenutähtaja pikkusest. Kostja on saanud laenu 4000.00 krooni 30-ks päevaks, s.o. kuni 08.02.2008.a. ning laenusumma kasutamise eest oli ta kohustatud laenuandjale tasuma 800.00 krooni. Seega tuleb OÜ SMS Kiirlaen ja kostja vahelises lepingus märgitud laenulepingu tasu käsitleda intressina. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus kontrollis hageja poolt esitatud viivise arvestust ja leidis, et hageja on viivise arvutamisel lähtunud nii laenu põhiosast 4000.00 krooni ning laenulepingu kasutamise eest võetavast tasust ehk intressist 800.00 krooni. Viivise arvutamise aluseks saab olla õigeaegselt tagastamata laenusumma 4000.00 krooni, millelt arvestatud viivis on 3981.12 krooni (4000 x 0,143% x 696 päeva). Sellises ulatuses on hageja õigustatud saama ja kostja kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selle hagis esitatud tähtajast alates ning
hagis esitatud määras, s.o. alates 05.01.2010.a. 0,143% põhinõude (4000.00 krooni) summalt päevas kuni selle täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1000.00 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 250.00 krooni ja tasust õigusabi eest 1500.00 krooni. TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetles OÜ Dominus Inkasso maksekäsu kiirmenetluse avaldust võlgnik Kertu Partške suhtes (tsiviilasi 2-08-48165), kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata 17.09.2009.a määrusega, kuna kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 17.09.2009.a. OÜ Dominus Inkasso esitas hagi Kertu Partške vastu Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 08.01.2010.a, seega enam kui üks kuu hiljem maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendi jõustumist, mistõttu jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 250.00 krooni riigilõivu hageja menetluskulude hulka määramata. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning § 144 p 1 kohaselt kuuluvad kohtuväliste kulutuste hulka sealjuures menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud menetluskuluna kulu õigusabile summas 1500.00 krooni. Kuna hagiavaldusest ei selgunud, millega seoses hageja kandis õigusabi kulu, siis kohus palus, et hageja selgitaks ja põhistaks seoses millega tal tuli neid kulutusi kanda. Hageja esitas kohtule arve nr 02/2010, milles arve esitaja, müüja OÜ Roxmill on märkinud, et ostja Dominus Inkasso OÜ-d on konsulteeritud ja koostatud menetlusdokumendid ts.asjas nr 2-10-1100. Arve on esitatud 06.jaanuar 2010.a. summas 1500.00 krooni maksetähtajaga 18.jaanuar 2010. Kohus jätab õigusabi kulu hageja menetluskulude hulka määramata leides, et sellist arvet 06.01.2010.a. seisuga OÜ Roxmill hagejale esitada ei saanud. Hagiavaldus saabus Paide kohtumajja alles 08.01.2010.a. ja arve esitajal ei olnud 06.01.2010.a. kuidagi võimalik teada, et hagiavaldus registreeritakse kohtute infosüsteemis sellise numbri all. Seega ei ole tõendatud asjaolu, et OÜ Roxmill on hagejale õigusabi osutanud. Lisaks eelnevale kohus selgitab, et TsMS § 175 mõtte kohaselt hüvitatakse õigusabikuludena ainult lepingulise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, s.o. 91,686 % ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.