Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-09-61078

2(5)

Tsiviilasi nr 2-09-61078 04.03.2010.a. toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud ega esitatud vastuväiteid pankrotiavaldusele. Kohus luges kohtukutse võlgnikule kättetoimetatuks PankrS § 6 lg 3 alusel. Ajutise pankrotihalduri seisukoht Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine, pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku varaline seisund 2.1 Võlgniku teadaolevad kohustused Marfin Pank Eesti AS – 1 361 871,00 krooni, sellest viivis ja muud kulud 352 513,00 krooni. AS G nõue summas 4657,68 krooni. Kõik kohustused kokku – 1 366 528,68 krooni, sellest viivis ja muud kulud 352 513,00 krooni.

2.2 Võlgniku teadaolevad varad Raha kassas ja arvelduskontol – 0,00 krooni. Maksu – ja Tolliameti ettemaksukonto summas 53 399,00 krooni. Kinnistu registriosa nr XXX, kinnistu nimi XXX, asukoht XXX, maatulundusmaa 2,66 ha.1/2 kaasomand. Kinnistu väärtuse hindamiseks peab tellima kinnistu hindamise akti. Kõik varad kokku – 53 399,00 krooni. Halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse kohta ja võimalused ettevõtte tervendamiseks M OÜ alustas majandustegevust 2004 aasta lõpus. Ettevõte põhitegevusalaks oli hoonestusprojektide arendus. Haldur eeldab, et ettevõte aktiivne majandustegevus toimus kuni 2008 aasta esimese pooleni, sest siis suudeti tasuda veel võlakohustusi pangale. Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 2 käesoleva hetke hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks, sest puuduvad rahalised vahendid selleks. Ainuke võimalus on äriühingu tegevuse lõpetamine. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates talle teada oleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise pankrotihalduri arvates talle teada oleva informatsiooni põhjal ei ole juhatuse liikmed oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähendamist või selle maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-09-61078 Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et eelpool nimetatud rikkumisi ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses, kuna ei ole tuvastatud juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tekitanud majanduse järsk langus 2008 aasta lõpus. Kogu hinna langus kinnisvara sektoris oli 2008 aastal 30-40%. 2008 aasta viimase kvartali jooksul langesid kinnisvara hinnad veel täiendavalt keskmiselt 5-15%, selline langus jätkus ka terve 2009. aasta. Seda kõike on veel võimendanud kogu maailma majandust hõlmav sügav majanduskriis. Likviidsuse puudumise põhjuseks on finantsasutuste praktiliselt täielik keeldumine kinnisvara arenduste finantseerimisest, karmistunud laenupoliitika ning intressimäärade tõus. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg haldurile teada oleva informatsiooni põhjal on 2008 aasta teine pool. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankroti- ega muude majanduskuriteo tunnustega tegusid. Samuti ei ole tuvastamist leidnud seni tagasivõitmise või –nõudmise aluseid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad, on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt varasid reaalses väärtuses ca 53 399,00 krooni ulatuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 366 528,68 krooni eest. Arvestades eeltoodut, kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kauri R on andnud nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks ning ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Menetlusosalised ei ole selles osas vastuväiteid ka esitanud.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-09-61078 PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 31.märtsil 2010, kell

HOIATUSED JA SELGITUSED VÕLGNIKU ESINDAJALE

Arvestades seda, et võlgniku seaduslik esindaja MV, isikukood XXX ei ole seni osalenud kohtumenetluses ning keeldunud kontakteerumast ka ajutise halduriga, peab kohus vajalikuks selgitada võlgniku esindajale, et vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 89 lg 1 võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86); 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); 6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Juhul, kui võlgniku esindaja ei täida pankrotimenetluses seadusest tulenevaid kohustusi, siis kohus rakendab Tema suhtes eelmainitud meetmeid. Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.