Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

summas 19800 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja millele lisandub arvestatav sotsiaalmaks, so kokku 26334 krooni ning ajutise halduri bürookulude nõuet summas 540 krooni (sisaldab käibemaksu).

Ajutise halduri tasu kulud ja hüvitis kulutuste eest kokku summas 26874 krooni välja mõista OÜ Vpankrotivarast ajutist halduri teenindava OÜ Haldur arvele XXXXXXXXXXXXXSwedpank.

ASJAOLUD

02.12.2009 esitas OÜ Vjuhatuse liige RL Harju Maakohtule avalduse OÜ Vpankroti algatamiseks, kuna firma pole võimeline tasuma maksuameti poolt nõutud maksuvõlga koos intressidega. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlg maksuametile 280000 krooni, millest 90000 krooni on intresse. Kohtumäärusega 15.12.2009 jättis kohus võlgniku pankrotiavalduse käiguta, kohustades kõrvaldama avalduses esinevad puudused. Võlgnik esitas kohtule 21.12.2009 pankrotiavalduse täiendused. Kohtumäärusega 23.12.2009 nimetas kohus OÜ Vpankrotimenetluses ajutiseks halduriks Peeter Allikvere. 27.01.2010 määrusega lükkas kohus pankrotiavalduse läbivaatamise edasi 23.02.2010 kell 14:00. Ajutine haldur Peeter Allikvere esitas 22.03.2010 kohtule arvamuse võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja ajutise halduri tasu ning kulutuste aruande. Kohus arutas võlgniku pankrotiavaldust 23.02.2010 kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed I Võlgniku üldandmed OÜ Vkanti äriregistrisse 27.02.1997.a. reg kood XXX; aadress: XXX; osakapital: 90 000 krooni, ainuosanik ja juhatuse liige RL, nõukogu puudub; põhitegevusalad: üldehitus- ja remonditööd, santehnilised tööd, ehitusalane projekteerimine, ekspertiis ja järelvalve, ehitusalased konsulatsioonid; realiseerimise netokäive ja kasum (kahjum): 1997.majandusaastal käive 1.506.348.- krooni, kahjum 11.239.- krooni; 1998.majandusaastal käive 3.027.367.- krooni, kasum 26.249.- krooni; 1999.majandusaastal käive 3.755.363.- krooni, kasum 3.058.- krooni; 2000.majandusaastal käive 2.479.840.- krooni, kahjum 84.179.- krooni; 2001.majandusaastal käive 1.986.235.- krooni, kasum 217.569.- krooni; 2002.majandusaastal käive 2.496.497.- krooni, kasum 112.073.- krooni; 2003.majandusaastal käive 2.624.789.- krooni, kahjum 4.998.- krooni; 2004. majandusaastal käive 2.342.530.- krooni, kasum 19.780.- krooni; 2005.majandusaastal käive 2.442.158.- krooni, kasum 7.612.- krooni; 2006.majandusaastal käive

3.000.698.- krooni, kasum 4.062.- krooni; 2007.majandusaastal käive 6.966.055.- krooni, kasum 36.986.- krooni; 2008.majandusaastal käive 1.086.754.- krooni, kahjum 145.766.- krooni; 2009.majandusaastal käive 274.200.- krooni, kahjum 508.076.- krooni, omakapital negatiivne 236.869.- krooni ulatuses; töötajaid keskmiselt kaks, töölepingud lõpetatud; raamatupidamise korraldamise eest vastutav isik Riho Nemsalu. II Esialgne hinnang majandusarvestusele Võlgniku poolt on koostatud ja esitatud ametitele ja registritele majandusaastate aruanded koos lisadega aastate 1997 kuni 2008 kohta, võlgniku poolt on koostatud ja esitatud ajutisele haldurile majandusaasta 2009 kasumiaruanne ja bilanss, samuti esitati ajutisele haldurile kassaraamatu väljatrükk aastate 2007- kuni 2009.a. kohta. Esialgsetel andmetel on raamatupidamist peetud raamatupidamiseaduse ja hea raamatupidamise tavade nõuete kohaselt. III Võlad Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on tasumata maksukohustus summas 284.263.- krooni, sellest intressivõlg 91.148.- krooni. Teisi tasumata kohustusi ei ole. IV Varad

kui ka erijuhtude tulumaks (kui maksele, mis ei olnud ettevõtlusega seotud). Võlgnikul puudusid vahendid nimetatud maksude tasumiseks, mistõttu ettevõte kanti maksuvõlglaste nimekirja, millega omakorda võeti ettevõttelt võimalus osaleda riigihangetes ja saavutada selle kaudu tellimusi. 2009.a. juunikuus, pärast ebaõnnestunud läbirääkimisi maksuametiga, arestiti võlgniku pangakontod ja sisuliselt ettevõtte tegevus lõppes. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et toimunud maksu- ja tolliameti poolt läbiviidud kriminaalmenetluses oleks võlgniku või juhatuse liikme suhtes kohaldatud kriminaalvastutust. 2009.a. võõrandas võlgnik oma põhivarad, mis olid raamatupidamises alla hindamata, millega suurendas kahjumit ca 300.000.- krooni ulatuses. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus juunis 2009.a. Ajutine haldur analüüsis võlgniku põhivarade võõrandamistehinguid, võlausaldajate huvide kahjustamist pole tuvastatud. Põhjusel, et võlgniku poolt on aastate jooksul tehtud suuri sularahatehingid, ca 50.000.- krooni ulatuses kuus, kontrollis ja analüüsis ajutine haldur võlgniku 2007 kuni 2009.a. pangakontode andmeid ja võrdles neid kassaraamatu väljatrükkidega. Makseid, mis oleksid mitteseotud võlgniku majandustegevusega, või pangakontolt sularaha väljavõtte, mis poleks kajastatud kassasse laekumisena, ajutine haldur ei tuvastanud. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli üldine järsk langus ehitusturul, samuti võlgniku poolt makseriskide ebaõige hindamine, s.o. muud asjaolud pankrotiseaduse prg. 22 lg.5 mõttes. Majanduskuritegu või rasket juhtimisviga pole tuvastatud, maksuseaduste rikkumise suhtes on seisukoha võtnud maksu- ja tolliameti uurimisosakond. Põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, on kohtul alust lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, välja arvatud pankrotiseaduse prg. 29 lg.3 kohasel juhul. Ajutine haldur hindab pankrotimenetluse kulude katteks vajalikku summat suuruses 35.000.- krooni.

Pankrotiavalduse läbivaatamine Pankrotiavalduse kohtulikul läbivaatamisel 23.02.2010 jäi avaldaja oma pankrotiavalduse ja ajutine haldur arvamuse juurde, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada seoses raugemisega, välja arvatud, kui keegi ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha, selline summa peaks olema vähemalt 35 000 krooni.

Ettepanek deposiidi maksmiseks Kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes 25.02.2010 pankrotimenetluse teate ettepanekuga teha OÜ V pankrotimenetluse raugemise vältimiseks võlgnikule, võlausaldajale või kolmandale isikule ettepanek tasuda Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Swedpank ́is või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis pankrotimenetluse kulude katteks 35 000 krooni hiljemalt 08.03.2010 ja deposiidi tasumise korral esitada samaks tähtajaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale deposiidi tasumist tõendav dokument või muud andmed, mis võimaldaksid deposiidi laekumist kontrollida. Eelnimetatud tähtajaks, so 08.03.2010, andmeid OÜ Vpankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasumise kohta ei ole kohtule esitatud. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2-6 kohaselt halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Võlgniku pankrotivaras on vara 10000 krooni ja kohustusi 284263 krooni ulatuses, seega ületavad kohustused varasid 28 kordselt ning nõuete rahuldamiseks piisav vara pankrotivaras puudub. Andmed isikute kohta, kes oleks nõus maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha, puuduvad. Kohus leiab, et seoses eeltooduga tuleb OÜ Vpankrotimenetlus lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankroti-menetluse kulude katteks ja ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutine haldur Peeter Allikvere on esitanud kohtule ajutise pankrotihalduri töö aruande: Toiming Ajakulu (tundides)

Seega kokku ajutise halduri tasu ja hüvitis on summas 26 874,00 krooni, mille ajutine halduri palub määrata tasumiseks haldurit teenindava OÜ Haldur arvele nr. XXXXXXXXXXXXXX Swedbank, s.h. 6 200,00 krooni hüvitamiseks riigi vahenditest. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri aruande järgi vastavad halduri täidetud ülesannete iseloom ja maht ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus 1200 krooni on kooskõlas PankrS § 23 lg 3 ja vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PankrS § 23 lg 1 alusel tuleb tunnustada ajutise halduri Peeter Allikvere halduri tasu nõuet summas 26224 krooni (sisaldab sotsiaal) ja kulude hüvitamise taotlust summas 540 (sisaldab käibemaksu) krooni. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku vara harilik väärtus on 10000 krooni, mis ei kata ajutise halduri tasu ja kulude kogusummat 26 874,00 krooni. Andmed, et võlgnik, võlausaldajad või kolmandad isikud oleksid tasunud ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti mingeid rahasummasid, kohtul puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutisele pankrotihaldurile Peeter Allikvere hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused summas 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Halduri taotlus tasu ja kulutuste hüvitise väljamõistmiseks teda teenindavale büroole OÜ Haldur on kooskõlas seadusega.

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.