2-09-68538/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. TOÜ esitas 17.12.2009.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 05.01.2010.a. määrusega ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgnik on asutamisest (22.11.2006.a) alates tegelenud õmblustöödega. Peamiselt õmmeldi naiste toppe. Esimesel majandusaastal, 2007.a, ei suudetud hankida vajalikul määral tellimusi ning aasta lõpetati kahjumiga. Alanud majanduse jahenemise tõttu ei suudetud ka järgmisel aastal kahjumist välja tulla tellimuste vähesuse tõttu. 2009.a ei tegutsenud võlgnik üldse, mis väljendub ka võlgniku pangakonto väljavõttel, kus 2009.aastal tehinguid toimunud ei ole. Töötajaid oli võlgnikul 15, käesolevaks hetkeks on töölepingud lõpetatud. AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot , mille saldo on seisuga 20.01.2010.a null (0) krooni. On sõlmitud teleteenuste leping. Kontod on arestitud 18.01.2010.a seisuga. Kohustusi panga ees ei ole, nõudeid on esitanud kohtutäiturid Elin Vilippus, Priit Petter ja Kaire Põlts ning Maksu- ja Tolliamet. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Kassa jääk on 199 krooni ning kassa jääk on juhatuse liikme käes. Aruande koostamise päeva seisuga ei ole kassa jääk haldurile üle antud. Võlgniku 30.11.2009.a bilansi kohaselt on nõudeid ostjate vastu summas 294 952 krooni ning võlgniku seletuste kohaselt on deebitoriks OÜ V (registrikood XXX), kes jäi võlgu õmblusteenuste eest. Haldur on kontrollinud äriregistrist, et nimetatud äriühingu pankrot on välja kuulutatud 29.01.2010.a ning on võtnud ühendust ka OÜ V pankrotihalduri Indrek N , kes on võimaldanud halduril tutvuda OÜ V ajutise halduri aruandega. Aruande kohaselt koosnevad äriühingu varad põhiliselt nõuetest ostjate vastu summas 488 701 krooni, kogu vara on kokku 559 099,84 krooni. OÜ V pankrotihaldur on seisukohal, et suure tõenäosusega ei ole võimalik kõiki võlgu sisse nõuda. Seega on OÜ T ajutine haldur arvamusel, et nõuet OÜ V vastu ei ole võimalik sisse nõuda ning seda ei saa arvestada vara hulka kuuluvaks. Äriühingul on bilansi kohaselt varusid 34 200 krooni eest ning varud koosnevad kasutamata kangast. Võlgniku esindaja hinnangul on võimalik kangas realiseerida maksimaalselt 10 000 krooniga, kuna see on seisnud kaua aega laos ja tegemist on erineva värvivalikuga kangastega. Võlgniku käibevara on ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul kokku 10 199 krooni. Võlgniku bilansi kohaselt võlgnikul põhivara puudub. Masinad, mida õmblemisel kasutati, olid võlgniku esindaja sõnul renditud ning ei kuulunud võlgnikule. Võlgnik tegutses rendipinnal aadressiga XXX, Tallinnas. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei ole riiklikus ehitisregistris OÜ T nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole. Kogu vara on kokku maksimaalselt 10 199 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku poolt esitatud bilansi ja

võlgniku esindaja seletuste põhjal on võlgnikul järgmised kohustused: 1) maksuvõlad summas 929 009 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksuvõlgade suuruseks seisuga 15.01.2010.a 893 393,23 krooni, millele lisandub arvestuslik intress summas 268 343,31 krooni. Kokku on OÜ-l T maksuvõlad summas 1 161 736,54 krooni; 2) maksmata töötasud summas 126 720 krooni. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 1 288 456,54 krooni. Võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks on haldur koostanud võlgniku 30.11.2009.a seisuga koostatud bilansi analüüsi põhilistes majandusnäitajates, millest nähtuvalt on võlgniku: maksevõime kattekordaja (CR’) 0,31(nõrk); likviidsuskordaja (QR) 0,28 (nõrk); üldine võlakordaja 3,21 (võlgnik sõltub võõrkapitalist); pankrotiohu näitaja - 5,88 (pankroti tõenäosus on kõrge). Ülaltoodust lähtuvalt võib võlgniku majandusolukorda pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang OÜ T majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Pankrotiavalduse on esitanud võlgniku juhatuse liige MK. Pankrotiavalduses märgib võlgniku esindaja maksejõuetuse üldist majanduslangust, mille tulemusena ei õnnestunud hankida piisavalt tellimusi. Halduri järelepärimisele on võlgniku esindaja vastanud, et 2008.a sügisel ettevõtte õmblustegevus seiskus, kuid juhtkond üritas leida koostööpartnereid, et äriühingu tegevus uuesti käivitada. 2009.aastal õnnestu jõuda kokkuleppele tellijaga Soomest, et alustada koostööd ja teha esmane väike proovitellimus. Soetati kangas ja alustati õmblejatega läbirääkimisi. Üldise majanduse halvenemise olukorras lükkas tellija korduvalt koostöö algust edasi, põhjendades seda tema ostjate palvega projekti oodata algusega sügiseni 2009.a. Kui ka detsembriks 2009.a ei olnud olukord muutunud, esitas juhatuse liige kohtule pankrotiavalduse. Makseraskused hakkasid võlgniku seletuste kohaselt seega tekkima juba 2008.aastal ning püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada 2009.a detsembrit, kui oli selge, et koostööprojektid ei realiseeru. Pankrotiavaldus on esitatud 17.detsembril 2009.a, seega tähtaegselt. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud majanduslangusest ning tellimuste äralangemistest, mille tõttu ei õnnestunud võlgnikul tootmist jätkata. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole halduril õnnestunud tuvastada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 10 199 krooni ja kohustusi on vähemalt 1 288 456,54 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud, töötajatega töölepingud lõpetatud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 31 lg 1,4 ja 5, teeb haldur ettepaneku: juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu määratud rahasummat, lõpetada OÜ T(registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu; anda võlausaldajatele teada võimalusest kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 krooni; mõista välja ajutise halduri tasu 15 000 krooni (10 tundi x 1 ́500.-

krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 4950 krooni) Terje Eipre arveldusarvele AS-s Swedbank ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4676,40 krooni (sisaldab km 20%) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele AS-Swedbank OÜ-lt T(reg kood XXX, asukoht XXX). Seega palgafond on kokku 19 950 krooni, millele lisandub hüvitis 4676,40 krooni. Kokku 24 626,40 krooni; hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 6200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. TOÜ on registrisse kantud 22.11.2006.a. Äriühingu põhitegevusalaks olid õmblusteenused. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Juhatuse liikmeks on MK. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.02.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded TOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 40 000 krooni 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Töötajatele on töötasusid väljamaksmata. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab TOÜ dokumentidehoidjaks MKi (ik XXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasuks 19 950 krooni ja pankrotimenetluse kulude katteks 4676.40 krooni, millest 6200 krooni palub välja mõista riigilt ja ülejäänud võlgnikult. Kohus leiab, et põhjedatud on halduri kasuks välja mõista pankrotihaldri tasu ja kulututuste katteks 6200 krooni riigilt ja 18 426.40 krooni võlgnikult.