2-09-62816/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 26.11.2009.a. esitas OÜ KM Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 841 587.25 krooni ulatuses ja vara puudub. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 05.01.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ KM ajutise pankrotihalduri – Tiina Mitti. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara täiesti puudub. Kohustusi on võlgnikul 1 104 542,49 krooni ulatuses. Ajutine haldur toob esile, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku seletuskirja kohaselt ebaõnnestunud äritehing osaühinguga R , millega seoses jäi saamata 526 480.60 krooni ja millest tingituna ei suutnud võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Makseraskused tekkisid 2008.aastal ja võlgnik püüdis veel 2009.aastal leida võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ning konkureeris erinevatel konkurssidel pakkudes eritellimusel mööbli valmistamise teenust. Kahjuks tuli konkurssidel jääda kaotajaks ja oodatud tellimusi ei tulnud. Olulise põhjusena võib antud situatsioonis märkida ka 2008-2009 aastatel järjest süvenevat majanduskriisi, mida ei ole suudetud juhatuse liikme poolt prognoosida ega sellest tulenevalt ka vajalikke abinõusid kavandada. Kuna tegemist on äriühinguga, kus on ainuosanik, siis tuleb arvestada, et igasuguse majandustegevuse jätkamise aluseks on eelkõige täiendavad investeeringud, mida aga raskes majandussituatsioonis ei olnud võimalus leida. Ajutine haldur ei avastanud raskeid juhtimisvigu juhatuse töös ega ka kriminaalkuriteo tunnustega tegusid, kuigi juhatuse liige on rikkunud äriseadustikus sätestatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel – s.o. 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse tekkimist. Edasi tuleks analüüsida, kas sellega on kahjustatud võlausaldajate huve ja kas tegemist on juhatuse liikme süülise tegevusega. Selleks on ajutisel halduril kahjuks olnud ebapiisavalt aega ja rahalisi vahendeid raamatupidamise algdokumentide kontrollimiseks, hindamiseks ja järelduste tegemiseks. Vastuse sellele küsimusele saaks anda põhjalikuma auditi või erikontrolli läbiviimisel. Kohtuistung Kohtuistungil 01.03.2010.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul igasugune vara puudub, kohustusi on kogutud andmete kohaselt 1 104 542,49 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 01.03.2010 määrusega OÜ KM pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ KM pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 7 500 krooni ja halduri kantud kulutused summas 500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgniku seaduslikult esindajalt M K ajutise halduri kasuks kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 7 500 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 500, kokku 8 000 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule M Kõivule.