2-09-49148/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 29.09.2009 esitas võlausaldaja AS M Harju Maakohtule avalduse võlgniku IOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 28.10.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud, eelistung on peetud 24.11.2009. 04.12.2009 algatas kohus IOÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Kalle Mõtsnik’u. Kalle Mõtsnik esitas ajutise halduri esialgse aruande kohtule 13.01.2010. Kohtuistung toimus 14.01.2010. Kohus määras 18.01.2010 määrusega IOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 50 000 krooni ja avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.01.2010. Seisuga 10.03.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed IOÜ (võlgnik) on asutatud 2006.a oktoobris kavatsusega asuda tootma üksiktellimuste alusel kekmisest luksuslikumat mööblit. Selleks osteti pangalaenuga kinnistu Saku vallas Jälgimäel koos tootmishoonega ja puidutöötlemise seadmed. Osa seadmeist ka liisiti. Soetatud kinnistule seati Swedbank AS kasuks hüpoteegid 700 000 krooni ja 8 800 000 krooni, samuti seati kommertspant kogu vallasvarale. Varad ja võlad Halduri taotlusel pankroti väljakuulutamise päeva 04.12.2009 seisuga koostatud bilansi kohaselt on käibevara veel 488 206 krooni, mis 458 320 krooni ulatuses koosneb laovarudest. Võlgniku väitel varude jääk oli tekkinud eelneval perioodil, jääki tegelikkuses ei eksisteeri. Reaalselt käibevahendid võlgnikul puuduvad. Põhivarana on näidatud liisitud masinaid ja seadmeid 577 000 krooni väärtuses, mis tegelikult on liisingfirmale tagastatud. Põhivarana on näidatud ka firmaväärtus (goodwill) 1 550 000 krooni eest, mis aga mingit reaalset väärtust käesoleval ajal ei oma. 2009.a. on kahjum suurenenud veel ca 3,5 miljoni krooni võrra ja hoolimata Swedbanga ees oma kohustuste täitmisest on võlgasid ikka veel ca 6 miljonit krooni. Maanteeameti andmeil on võlgniku nimele registreeritud 1997.a. kaubik Ford Transit, kuid võlgniku selgituse kohaselt müüdi see koos kinnistuga ära ning jäi registris ümber vormistamata kohtutäituri poolt pandud võõrandamiskeelu tõttu. Pangakontodel ja kassas raha puudub. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi üle 6 miljoni krooni, reaalne vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja kogu vara on realiseeritud. Kogu vara realiseerimist 14.09.2009 saab halduri arvates käsitleda ettevõtte üleminekuna, kuid kuna

2-09-49148 VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutab endine ettevõtte omanik ettevõtte kohustuste eest solidaarselt uue omanikuga, siis see halduri hinnangut võlgniku varalisele seisundile ja maksevõimele ei muuda. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Võlgniku Swedbanga kontoväljavõttest nähtub, et 27.07.2009 on võlgniku osanikule PT’ele tagastatud laenu 110 000 krooni ja 19.08.2009 veel 14 900 krooni, millised summad võivad olla PankS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasivõidetavad. Teisi reaalseid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutisele haldurile käesoleval ajal teada ei ole. Arvestades, et kinnistul lasus hüpoteek ning kogu vallasvaral kommertspant Swedbank AS kasuks, siis 14.09.2009 lepinguga vara müügist saadud raha üleandmine Swedbank AS’ile halduri hinnangul teisi võlausaldajaid ei kahjustanud, mistõttu see tehing tagasivõidetav ei ole. Kuna võlgnikul mingit reaalset vara, mille arvel saaks pankrotimenetluse kulusid kanda, ei ole, siis on tulenevalt PankS § 29 lg 2 ning § 30 lg 1 ajutine haldur seisukohal, et võlgniku pankroti saab ainult sel juhul välja kuulutada, kui mõni võlausaldajatest või kolmas isik maksab kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa. Vastasel korral tuleb ajutise halduri hinnangul pankrotimenetlus raugemise tõttu PankS § 29 lg 1 alusel lõpetada. Arvamus maksejõuetuse põhjuse ja saabumise aja kohta Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku juhtkonna ebareaalset äriplaani, kuna loodeti vähese omakapitaliga, praktiliselt ainult laenatud rahaga toodetavale keskmiselt kallimale mööblile piisavalt tellijaid leida ja saavutada lühikese ajaga selline käive, millest piisanuks stardikulude kandmiseks, suurte laenude teenindamiseks ning muude kulude katmiseks. Negatiivselt mõjus ka 2008. aastal alanud majanduskriis, mis järsult vähendas tellimusi ning käivet. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisveana käsitletav või mõni kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetus kujunes välja 2008. a lõpuks. Seda kinnitavad ka 2008. a bilansi andmete alusel arvestatud maksevõime näitajad, mis 31.12.2008 seisuga on juba äärmiselt nõrgad ja millede kohaselt kogu võlgniku vara on finantseeritud laenudega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

2-09-49148 PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määras 18.01.2010 määrusega IOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 50 000 krooni ja avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.01.2010. Seisuga 10.03.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse peale võis esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Nimetatud tähtajaks määruskaebust esitatud ei ole. Kohus leiab, et IOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Võlgnikul vara ajutise halduri aruande kohaselt puudub ning võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 6 miljoni krooni eest. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja kogu vara on realiseeritud. IOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kalle Mõtsnik palub määrata ajutise halduri tasu summas 20 800 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Kalle Mõtsnik palub kinnitada ajutise halduri kulud summas 1 616 krooni. Kalle Mõtsnik on kohtule esitanud IOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 16 tundi (tunnitasuga 1 300 krooni, s.h päringute koostamine 5 tundi, kohtumised võlgniku esindajatega, äritoimikuga ja tegevuskohaga 3 tundi, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 8 tundi) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu

2-09-49148 summas 20 800 krooni. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu nõuet summas 20 800, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasu tuleb Kalle Mõtsnik’u kasuks aktsiaseltsi Mpoolt 02.11.2009 kohtu deposiiti maksekorraldusega nr 1296 tasutud 25 000 krooni ettemaksu arvelt ja piires välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 616 krooni, s.h transpordikulud 430 krooni, sidekulud 350 krooni, bürookulud 800 krooni ja riigilõiv 36 krooni. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud, need tuleb kinnitada ja kulude nõuet tuleb tunnustada. 14.01.2010 toimunud kohtuistungil tegi kohus ajutisele haldurile ülesandeks võtta võlgniku esindajalt selgitus laovarude kohta. 26.01.2010 on kohtule esitatud võlgniku juhatuse liikme AKpoolt volitatud PT’e allkirjaga selgitus, millest nähtub, et seisuga 04.12.2009 koostatud bilansi tooraine ja materjali real varude summa 458 320 krooni näol oli tegemist varasematel perioodidel tekkinud materjalide jääkidega, mis mööblitööstuse tootmise eripära mittetundva raamatupidaja poolt koostatud raamatupidamisarvestuses olid ekslikult varana üleval, kuid tegelikkuses väärtusetuna jooksvalt utiliseeritud või hävitatud, seega tegelikkuses ei eksisteerinud. Jääkide tekkimise põhjuseks on võlgniku esindaja nimetanud asjaolu, et mööbli toorainet ei tarnita täpselt vastavale tellimusele vajaminevas koguses vaid tarnija poolt määratud muudes ühikutes, mis paratamatult tingib jääkide tekke. Kohus võtab võlgniku selgituse teadmiseks. Ajutisel halduril korraldada pankrotimenetluse käigus kogutud dokumentatsiooni nõuetele vastav säilitamine.