Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-72001
Tsiviilasi
IOÜ pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: IOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige KJ(ik XXX, eluk XXX) Seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur Urmas Tross (OÜ Konkurss, asukoht Roosikrantsi 23-5 10119 Tallinn) 02.02.2010
esindajad Istungi toimumise aeg
Võlgniku esindaja KJ Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross Resolutsioon Lõpetada IOÜ (XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohustada pankrotihaldurit kustutama IOÜ (registrikood XXX) registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur Urmas Tross ajutise pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda IOÜ (registrikood XXX9) dokumendid hoiustada juhatuse liikmele KJ(ik XXX, eluk XXX). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade IOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale.
Määrata ajutise halduri, Urmas Trossi , tasuks 27 930 krooni (halduri tasu summas 21 000 krooni ja lisanduv sotsiaalmaks summas 6 930 krooni) maksta võlgniku pankrotivara arvel ja välja maksta Urmas Tross arvelduskontole Nordea Pangas. Välja mõista bürookulud pankrotivara arvelt summas 3 162, 00 krooni, OÜ-le K , XXX arvelduskonto AS-s Swedbank . Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Esitatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on IOÜ pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetus tekkis seoses üldise majanduskriisiga ja eelkõige töömahu vähenemisega või üldse puudumisega ehitusturul. Äriühingul ei ole võimalik kujunenud majandus olukorras tööd leida ning sellest tulenevalt puudub ka võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 12.01.2010 Harju Maakohtu määrusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Tross. Ajutise pankrotihalduri aruanne Teadaolevaid kohustusi kokku seisuga 31.01.2010, mida haldur on tuvastanud ja võlgnik on aktsepteerinud on ca 1 133 528 krooni. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund vastab maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. PankrS-es määratletu kohaselt võlgnikul puudub varaline kate kohustuste katteks, mis on aluseks menetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Antud juhul on võlgnik raugetamise seisundis, kuna raha sisuliselt ei ole ning selgitamist vajaks juhatuse liikme poolt 2008 aastal väljavõetud rahaliste vahendite kasutamine ca 154 400 krooni ulatuses ja saadud laenu tagasimakseid summas 139 339 krooni. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevuses on iseloomulikud jooned hooletuse tõttu püsiva maksejõuetuse tekitamisele. Tagantjärgi analüüsides jääb küll arvamus, et juhatuse liikmed ei arvestanud alati võlgniku tegelikku seisundit oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel. Juhatuse liikmed oleks pidanud juba 2008 majandusaasta jooksul tegelikkuses hakkama tegevust reorganiseerima. Antud olukorras on selgusetu, mida juhatuse liige tegi väljavõetud sularahaga ja mis alustel talle tagastati laenu. Juhatuse liikmed peavad oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187), mis tähendab, et oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel tuleb arvestada äriühingu tegeliku olukorraga. Ajutise halduri arvates on juhatuse liige oma kohustusi püüdnud täita, kuid pole teada vajaliku hoolsuse suurus. Pankrotimenetluse esimene eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine. Tulenevalt eeltoodust, pankrotimenetluse läbiviimise menetlusökonoomia (ajaline seos menetluse kulu ja sissenõudmise võimaliku rahuldamise vahel) seisukohast on õigem pankrotimenetlus raugetada pankroti välja kuulutamata ning esitada töötajate osas taotlus Töötukassale. Samas tuleb välja selgitada juhatuse liikme poolt kasutatud rahaliste vahendite tegelik kasutus ja laenu tagasimaksete saamise alused.
Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. PankrS-es määratletu kohaselt võlgnikul puudub varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste katteks. Kuna puudub vara ja kohustuste hulk ei ole suur, on ettepanek menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas võib selguda võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb raugetada pankroti väljakuulutamata PankrS § 29 (1) alusel. Ajutise halduri arvates puudub alus märkida selgete tagasivõitmise või nõudmise võimaluste kohta. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Ajutine haldur on halduri ülesannete täitmiseks kulutanud 15 töötundi. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 § 29 (1) on halduril ettepanek: raugetada IOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda; Määrata ajutise halduri tasuks 27 930 krooni (halduri tasu summas 21 000 krooni ja lisanduv sotsiaalmaks summas 6 930 krooni) ja maksta võlgniku pankrotivara arvelt ning tasu välja maksta halduri arvelduskontole Nordea Pangas. Haldur on ka taotlenud välja mõista bürookulud pankrotivara arvelt summas 3 162, 00 krooni, OÜ-le K , XXX arvelduskonto ASs Swedbank . Määrata dokumendi hoidjaks KJ(XXX). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande ja palus menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, ning juhul, kui võlausaldaja maksab pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni kohtu deposiiti, saaks välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on seisuga 31.01.2010 kohustusi 1 193 003 krooni.
Majandustegevus on lõppenud ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks ning seepärast haldur on seisukohal, et puudub vara kohustuste summas 1 193003 krooni katmiseks. Võlgnikul reaalselt vara puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta. Haldur on seisukohal, et finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Halduri arvates taoline seis tekib kui müügitegevus ei ole kooskõlas dokumendihalduse ja laekumiste kontrolliga ning halduri arvates tekib küsimus, kes vastutab. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt PankrS § 29 lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 02.02.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 30 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda dokumendid hoiule IOÜ juhatuse liikmele KJ. OÜ PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks 27 930 krooni (halduri tasu summas 21 000 krooni ja lisanduv sotsiaalmaks summas 6 930 krooni), maksta see võlgniku pankrotivara arvelt. Haldur taotleb ka välja mõista bürookulud pankrotivara arvelt summas 3 162, 00 krooni, OÜ-le K , XXX arvelduskonto AS-s Swedbank ;
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kuna ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist PankrS § 23 lg 1 ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt mõistab kohus need võlgnikult välja, vastavalt ajutise halduri poolt taotletud summades. Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.