Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-14626
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
05.03.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri OOO TA(registrinumber XXX, XXX) ja V L (sündinud XXX, elukoht XXX) hagiavaldus S B (pankrotis) vastu 23.03.2009 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 25 000 krooni, TSMS § 132 lg 1
04.02.2010 Hageja: OOO TA Hageja: V L Hagejate lepinguline esindaja menetluses: Margus S , XXX Kostja: S B ( pankrotis) isikukood XXX asukoht XXX Pankrotihaldur Raivo P (ik XXX Õigusbüroo Edikte OÜ J. Köleri 3-3 10150 Tallinn tel 6015860 e-post: [email protected]). Pankrotitoimkonna esimees Viktor S , XXX Kohtuistungil viibisid hagejate esindaja Margus S , pankrotihaldur Raivo P ja toimkonna esimees Viktor S . Jätta OOO TA ja V L hagiavaldus S B (pankrotis) pankrotimenetluses 23.03.2009 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, rahuldamata.
Menetluskulude jaotus. Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. Mõista käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagejatelt solidaarselt riigituludesse.
riigilõiv
4500 krooni
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. OOO TA ja V L esitasid Harju Maakohtule avalduse 23.03.2009 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks S B (pankrotis) isikukood XXX, asukoht XXX, Tallinn, pankrotimenetluses. Haldur kinnitas võlausaldajate I üldkoosolekul, et kõigile võlausaldajatele häälte määramisel võttis ta aluseks võlausaldaja põhinõude, haldur kohtles võlausaldajaid ebavõrdselt, sest osadele võlausaldajatele häälte arvu määramisel võeti aluseks põhinõue ja teiste võlausaldajate puhul arvestati ka kõrvalkohustustega. Harju Maakohtu 23.03.2009 määrusega kinnitati määratud häälte arv. Hagejad paluvad üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest on oluline, võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsused vastaksid võlausaldajate enamuse tahtele ja neid koheldaks võrdsetel alustel. Hagejad on vaidlustanud Harju Maakohtu 23.03.2009 määrust ning paluvad peatada käesolev menetlus kuni on lahendatud määruskaebus, sest kui jääb jõusse häälte kinnitamise määrus, langeb ära ka käesoleva hagi alus. Kokkuvõttes ei vastanud võlausaldajate I üldkoosolekul vastu võetud otsused võlausaldajate enamuse tahtele ning ühistele huvidele pankrotimenetluses. Avaldajad leiavad, et kui nemad said hääli põhinõudelt, siis oleks pidanud OÜ- le P ja OÜ D samuti hääli põhinõudelt. Seega pidanuks haldur andma hääli OÜ – le P 1713 ja OÜ-le D414. Pankrotihalduri seisukoht. Pankrotihaldur Raivo P on kohtule esitanud oma seisukoha (tlk 98-99), esitatud hagi põhjendatuks ei pea. S B (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.03.2009 ja valiti pankrotitoimkond Viktor S , Hubert H ja Pavel G , toimkond valis esimeheks Viktor S . 26.06.2009 üldkoosolekust ega protokollist ei ole haldur teadlik, oli küll teadlik 27.03.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisest. Pankrotitoimkonna esimehe seisukoht.
Pankrotitoimkonna esimehe Viktor S seiukoha kohaselt ( tlk 107-109) hagi ei ole alust tunnistada. Kõik otsused võei vastu kooskõlas PankrS § 81 lg 1, vaidlustamiseks alus puudub. Hagi aluseks on asjaolu, et juhul kui kahel võlausaldajal ehk hagejatel oleks olnud suurem häälte arv, siis oleks teistsugused otsused vastu võetud. Isegi kui hagejatele antakse rohkem hääli on koosolek juba toimunud, kui määruskaebus häälte üle rahuldatakse on neil õigus õigus kokku kutsuda uus koosolek ja seal oma hääleõigust kasutada. Seda olukorda reguleerib PankrS § 82 lg
D1036, hagejad ei ole kohtule põhjendanud, milles seisneb võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ehk kuidas oleks hääletustulemused ja otsused kujunenud teistsuguseks. Hagejad on oma rikutud õiguste kaitseks valinud kohase õiguskaitseviisi ja vaidlustanud PankrS § 82 kohaselt neile määratud ja kohtu poolt kinnitatud häälte arvu. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et ainuüksi ebaõigete häälte andmine hagejatele esimesel üldkoosolekul rikuks põhiseaduse (PS) §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet, sest PankrS § 81 lg 4 kehtib samamoodi kõikide võlausaldajate suhtes, kes vaidluse korral ei nõustu talle antud häälte arvuga. Eelnevast tulenevalt ei ole häälte määramise otsustega rikutud seadusest tulenevat korda ega esine mittevastavust seadusele PankrS § 83 esimese lõike kohaselt. Hageja nõue võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks on alusetu. Menetluskulude jaotus ja hagi hind maakohtus. Hagejad on tasunud riigilõivu 500 krooni (tlk 36). Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb tuleb hagilt tasuda riigilõivu 5000 krooni. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust pole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 määratleb hagihinna mittevaralise nõude puhul ja esimese lõike kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagi hind 25 000 krooni. RLS § 56 lg 1 määrab, et hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt hagihinnast või siis kindla summana. Käesolev hagiavaldus ei ole hagita asjana läbivaadatav, mil RLS § 56 lg 7 kohaselt makstakse riigilõivu 250 krooni. Seega tuleb riigilõivu tasumisel rakendada riigilõivu tasumise üldist määra ja antud hagi hinnalt on vastavalt RLS lisale 1 makstav riigilõiv 5000.- krooni. Kohus leiab, et hagejatel tuleb täiendav riigilõiv summas 4500 krooni tasuda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hagejate kanda ja neilt kuulub väljamõistmisele puuduolev lõiv riigituludesse. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.