Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Hageja ja Liisinguvõtja 1 vahel 13.02.2006.a. sõlmitud Liisingulepingu alusel andis hageja Liisinguvõtja 1 kasutusse Liisingulepingu 1 objektiks oleva vara. Liisinguvõtja 1 aga kohustus tasuma hagejale Liisingulepingust 1 tulenevad makseid. Kuna Liisinguvõtja 1 ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt, lõpetas hageja Liisingulepingu 1 ühepoolselt ennetähtaegselt. Kostja ja hageja vahel on sõlmitud käendusleping nr. XXX (edaspidi Käendusleping 2), mille punkti 1 alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt H OÜ-ga (edaspidi Liisinguvõtja 2) hageja ja Liisinguvõtja 2 vahel sõlmitud liisingulepingust nr. XXX tulenevate Liisinguvõtja 2 kohustuste kohane ja täielik täitmine. Hageja ja Liisinguvõtja 2 vahel sõlmitud Liisingulepingu 2 alusel andis hageja Liisinguvõtja 2 kasutusse Liisingulepingu 2 objektiks oleva vara, Liisinguvõtja 2 aga kohustus tasuma hagejale Liisingulepingust 2 tulevaid makseid. Kuna Liisinguvõtja 2 ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt, lõpetas hageja Liisingulepingu 2 ühepoolselt ennetähtaegselt . 1.2.Käendusleping 2 Kostja ja hageja vahel on sõlmitud käendusleping nr. XXX, mille punkti 1 alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt H OÜ-ga (edaspidi Liisinguvõtja 2) hageja ja Liisinguvõtja 2 vahel sõlmitud liisingulepingust nr XXX tulenevate Liisinguvõtja 2 (edaspidi Liisingulepingu 2 tulenevate Liisinguvõtja 2 kohustuste kohane ja täielik täitmine. Hageja ja Liisinguvõtja 2 vahel 13.07.2004 a. sõlmitud Liisingulepingu 2 alusel andis hageja Liisinguvõtja 2 kasutusse Liisingulepingu 2 objektiks oleva vara, Liisinguvõtja 2 aga kohustus tasuma hagejale Liisingulepingust 2 tulenevaid makseid. Kunas Liisinguvõtja ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt, lõpetas hageja Liisingulepingu 2 ühepoolselt ennetähtaegselt.

Kuna vara õnnestus võõrandada 123 728,82 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma Liisinguvõtja 1 ja kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ning hüvitamata on 84 983,96 krooni (s.o. Liisingulepingust 1 tuleneva võlgnevuse 208 712,78 ja vara realiseerimisest saadud 123 728,82 vahe).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikes vastuväidetes on seisukohal, et kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda liisingu eseme väärtusest liisingueseme üleandmisel. Hageja on jätnud välja toomata liisingu eseme väärtuse, ning selle asemel võttis arvesse nende müügist saadud summasid, mis aga ei ole kooskõlas VÕS § 367 lg1, ning seega on hüvitise suurus määratud seadusevastaselt. Hageja poolt esitatud tema enda poolt koostatud müügiarved ei ole liisingu eseme väärtuse kohta usaldusväärne tõend. Hageja on ekslikult lähtunud kahju arvestamisel objektide jääkväärtuse ja müügihinna vahest. Põhjendamata on müügiteenuse suurus ning õiguslikult põhjendamata on selle väljanõudmine kostjalt. Kostja leiab, et ühe põhivõlgniku –H OÜ- suhtes on 04.02.2008.a. välja kuulutatud pankrot. Võlausaldaja on jätnud pankrotimenetlusest teavitamata käendajat. Hageja jättis kohtumenetluses teavitamata, kas ja millises ulatuses esitas võlausaldaja oma nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses, millises ulatuses oli see tunnustatud või jäet5ud tunnustamata ning millises ulatuses rahuldati või rahuldatakse. Samuti jättis hageja märkimata, kas ta teatas oma kavatsusest esitada nõuet kostja käendaja vastu. Antud nõude tunnustamise korral ei ole käesoleval ajal selge, mis ulatuses hageja nõue pankrotimenetluses rahuldatakse, mille tõttu ei ole võimalik ka kindlaks teha käendatava kohustuse summa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt . Kostja kui käendaja vastutus põhivõlgnike kohustuste täitmise eest tuleneb VÕS §-dest 142 lg 1 ja 145 lg 1 ja 2.

VÕS § 145 lg 1 sätete kohaselt on põhivõlgniku ja käendaja vastutus solidaarne ning hagejal on õigus nõuda täitmist ainult kostjalt. Käendaja vastutuse eelduseks on kehtiv käendusleping, käendusega tagatud nõude olemasolu ja põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumine. Nimetatud eeldused on käesolevas asjas täidetud. Asjaolu, et hageja ei teavitanud kostjat ühe põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna see asjaolu ei tõenda põhivõlgniku poolt kohustuse täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse VÕS § 367 lg 2 kohaselt liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvutatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja on lähtunud liisingu esemete müügist saadud summadest, mitte liisingu esemete väärtusest nende üleandmise momendil, mis ei ole kooskõlas VÕS § 367 lg 1. Eseme vääruseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli liisinguesemete väärtus nende tagastamise hetkel. Hageja on tuginenud oma hagiavalduses Lepingute üldtingimuste punktile 3.7 ja punktile

2.Liisingulepingust 2 tulenev võlgnevus summas 53 300,19 krooni (enne lepingu ülesütlemist tähtajaks tasumata liisingumaksed 40 537,66 krooni, viivismaksete võlgnevus summas 2 752,57 krooni, vara valduse taastamise ja vara realiseerimisega kaasnevad kulud summas 10 009,96 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.