Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Tsiviilasja number
2-10-671
Määruse tegemise aeg ja koht
04. märts 2010 Tallinnas
Kohtuasi
SOL OÜ pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: SOL OÜ (registrikood xxx, asukoht Xxx), juhatuse liige Kristi L ( eluk xxx) Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue 9, 10402 Tallinn, telefon 50 540 13).
Istungi toimumise aeg
09.02.2010 Võlgniku esindaja Kristi L Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper
Istungil osalejad Resolutsioon
Lõpetada SOL OÜ (registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohustada pankrotihaldurit kustutama SOL OÜ (registrikood xxx) registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper ajutise pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda SOL OÜ dokumendid hoiustada juhatuse liikmele Kristi L (ik xxx, eluk xxx). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade SOL OÜ (registrikood xxx) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 16 080 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks so kokku 21 386.40 krooni ja kulutusteks 1 968 krooni, millele lisandub käibemaks ja välja mõista eelnimetatud summad SOL OÜ-lt (registrikood xxx). Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest.
Menetluse käik ja määruse põhjendused 06.01.2010 esitas SOL OÜ Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. 14.01.2010 määrusega võttis kohus esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. 29.01.2010 teatas Kalev Mägi, et on esialgu kuni 15.02.2010 haiguslehel, mistõttu palub määrata uue istungi toimumise aja või määrata uue ajutise pankrotihalduri. Pankrotiseadus (PankrS) § 68 lg 1 kohaselt vabastab kohus halduri tema soovil. Kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri. Tuginedes eelnenule vabastab kohus Kalev Mägi SOL OÜ pankrotimenetlusest. Kohus nimetab uueks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku majandustegevus seisnes AS-i OG( OG) golfiväljakute ja klubi majandamises. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on majandustegevus lõppenud ning töölepingud töötajatega lõpetatud. Võlgnikul on käibevara bilansilises väärtuses kokku 1 394 901 krooni, põhivara puudub. Lühiajalisi kohustusi on summas 4 204 793 krooni. Arvestades Eesti klimaatilisi olusid on golfi mängimise aktiivne periood ca 6 kuud: maist kuni novembrini, s.t. ülejäänud pool aastat müügikäivet ei ole. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad golfiklubid lõpetavad majandusaastad üldjuhul kahjumiga, v.a. üksikud erandid. Võlgnikul esinesid makseraskused kogu tegevusperioodi vältel: rahalisi kohustusi ei suudetud täita müügikäibe arvel, seda finantseeriti omanikuga seotud äriühingu laenudega, mis oli ka äriplaanis ette nähtud: golfihooaja ettevalmistamise kulude katteks võeti laenu 350 000 krooni, mai kuu alguses lisaks veel 300 000 krooni. Oktoobri kuus enne hooaja lõppu võttis võlgnik oma kohustuste täitmiseks laenu 520 000 krooni. Tegevusperioodi jooksul laenuandjale laene tagasi ei makstud, v.a. golfikärude üleandmine. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikme tegevuses ei ole tuvastatud. Formaalselt lähenedes võib nentida, et arvestades võlgniku iga kuuga suurenevat laenukoormat ning põhivara puudumist, oleks juhatuse liige pidanud pankrotiavalduse esitama varem, kui ta seda tegi (näiteks juulis 2009). Samas peab arvestama asjaolu, et laenuandja oli seotud võlgniku osanikuga ning seetõttu võidi vajadusel antud laenud konverteerida võlgniku osakapitali (suurendada nõude arvel osakapitali mitterahalise sissemakse teel). Arvestada tuleb ka asjaolu, et operaatori tegevus oli ette nähtud saneerimiskavaga ja operaator pidas kuni novembrikuuni läbirääkimisi pangaga varade väljaostmiseks. Haldur analüüsis juhatuse liikme poolt võlgniku nimel sooritatud tehinguid võimaliku kahju tekitamisega seoses, kuid vastavaid tehinguid ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud haldur juhatuse liikme käitumises karistusseadustikus juhatuse liikme tegevuse suhtes sätestatud kuritegude tunnuseid. Eeltoodu alusel kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikmete tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Maksejõuetuse konkreetseks põhjuseks oli laenuandja otsus loobuda võlgniku tegevuse edasisest finantseerimisest seoses läbirääkimiste ebaõnnestumisega selleks ajaks juba pankrotistunud AS-i OG(pankrotis) varade ostuks.
Võlgnikul on nõuded deebitoride vastu kogusummas 1 378 993, millest 893 395,26 krooni AS-i OG(pankrotis) vastu. Nimetatud nõue on lootusetu. Sissenõutavaid nõudeid on ca 60 000 kuni 300 000 krooni, sõltuvalt raamatupidaja suhtes algatatud kuriteoasja uurimise tulemustest. Võlgnik on maksejõuetu. Tema varad koosnevad nõuetest deebitoride vastu, mis on võlgniku esindaja sõnul sissenõutavad summas ca 40 000 krooni, kuid kõik seotud vaidlustega. Sissenõudmine võib olla seotud hagide või maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisega. Nimetatud kulude katmiseks raha ei ole. Muu vara puudumise tõttu ei võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ning kohtul on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 2 alusel. Tulenevalt PankrS § 29 lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Võlgniku seaduslik esindaja Kristi L on haldurile kinnitanud, et ta on nõus tema määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks. Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiset. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Käesoleva menetluse keerukust arvestades lähtub haldur tunnihinnast 1 200 krooni. Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst ja kuludest, palub haldur määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 16 080.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, s.o. kokku 21 386,40 krooni, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 1 968.- krooni, millele lisandub käibemaks, s.o. 2 361,60 krooni ning välja mõista need võlgnikult. 09.02.2010 kohtuistungil võlgniku esindaja ajutise halduri aruande ja järeldustega nõus, vastuväiteid ei ole. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamise seisuga, võlgnikul on käibevara 1 394 901 krooni, põhivara puudub. Lühiajalisi kohustusi on summas 4 204 793 krooni. Majandustegevus on lõppenud ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul reaalselt vara puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur võlgniku enda poolt märgitud põhjust, milleks oli laenuandja otsus loobuda võlgniku tegevuse edasisest finantseerimisest seoses läbirääkimiste ebaõnnestumisega selleks ajaks juba pankrotistunud AS-i OG(pankrotis) varade ostuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt PankrS § 29 lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 09.02.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 30 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 2 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, muu vara puudumise tõttu vastavalt halduri poolt taotletule. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda dokumendid hoiule SOL juhatuse liikmele Kristi L ile. OÜ PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks 16 080.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, s.o. kokku 21 386,40 krooni, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 1 968.- krooni, millele lisandub käibemaks, s.o. 2 361,60 krooni ning välja mõista need võlgnikult.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kuna ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist PankrS § 23 lg 1 ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt mõistab kohus need võlgnikult välja, vastavalt ajutise halduri poolt taotletule. Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.