Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Linnakohus kuulutas 20.02.2003 kohtuotsusega välja AS Megareaal pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peep Lillemäe. AS Megareaal (pankrotis) oli oma tegevusajal Victoria kasiinoketi omanik. AS Megareaal (pankrotis) viimaste aastate suurim investeering oli kasiino avamine Tallinna hotellis Rasdisson SAS, mis oli äriühingu juhatuse ja nõukogu ühine ja üksmeelne otsus. Radisson SAS hotellis kasiino avamise ja sellele järgneval valdaval osal ajast olid AS Megareaal (pankrotis) juhatuse liikmeteks kostjad Eno Juul, Indrek Ross ja Heli Saia. Kostjad Ivar Kompus ja Elmot Mardo olid AS Megareaal (pankrotis) nõukogu liikmed. Radisson SAS hotelli kasiino avamise plaan tekkis kostjatel 2000. aasta kevadel. Äriühingu majandusnäitajate kohaselt oli puhaskasum selleks ajaks võrreldes suurenenud käibega langemas, 2000. aasta 1. kvartali majandustulemused olid hinnatud ebarahuldavateks ja juhatuse töö ebaratsionaalseks. Majandusnäitajad ning uue kasiino asukoha rentnike poolt teatatud rendihind 290 kr/m2 võimaldasid uue kasiino avamist vaid AS-ist Hansapank saadava laenu abil. Vajaminevat laenu ei taotletud. Vaatamata sellele, et omavahenditest ei piisanud ja laenu ei taotletud, alustati uue kasiino avamist. Uue kasiino rajamisega võeti 23.10.2000 sõlmitud rendilepingu ning antud lepingu p 9.1. alusel sõlmitud lepinguga endale kohustusi kokku summas 7 574 844 krooni, mis kohustuti tasuma hiljemalt 31.03.2001. Ettevõttel oli antud momendil omavahendeid 2000. majandusaasta aruande alusel ainult 4 904 544 krooni ning 2000. aasta puhaskasum oli kokku 633 413 krooni. Arvestades uue kasiino rajamisega võetavate kohustuste mahtu, juhtkonna poolt varasemat ebapädevust kulude ja tulude ning võimalike riskide planeerimisel, enda reaalseid võimalusi, samuti eelnevate laienemistega seotud majandusraskusi oleks võlgniku juhtkond pidanud automaatselt loobuma tegevuse laienemisest, kuna oli selge, et see on ettevõttele ilmselgelt ülejõu käiv ettevõtmine, mis võib põhjustada ettevõtte pankroti. Investeeringute tegemine Radisson SAS hotelli kasiinosse viis kiiresti tööjõukulude olulise suurenemiseni ja tegevuskahjumi tekkimiseni, kuna kasiino käivitamine kulges algusest peale planeeritust halvemini, kasumiplaan oli ilmselgelt ülepakutud, olid tekkinud makseraskused. 2001. aasta lõppes 3,8 miljoni suuruse kahjumiga. Mingisuguseid muudatusi olukorra parandamiseks ei tehtud. Juhatus võttis endale eesmärgi likvideerida rajatud kasiino ehitusvõlgnevus 2001. aasta lõpuks ning lõpetada majandusaasta kahjumita. Asjaolu, et see eesmärk jäi saavutamata, selgus juba kuu aega hiljem. Eesmärk oli seega püstitatud ebaadekvaatselt ja ebaproportsionaalselt. 14.12.2001 juhatuse laiendatud koosolekul kaaluti vajadust lõpetada kasiino tegevus Radisson

SAS hotellis juhul, kui ettevõtte olukord kuu-kahega ei parane. Arutati tegevuse kahjumlikkuse võimalikke põhjuseid, puudusid vahendid jooksvate töötasude ja riigimaksete maksmiseks. Käibevahendite hankimiseks otsustati asuda võõrandama äriühingule kuuluvat vallasvara ja lõpetama vara kasutuslepinguid. Enam kui aasta jooksul jätkati ettevõtte kahjumlikku tegevust, mis suurendas jätkuvalt võlgnevust ja tekitas sisulise maksevõimetuse. Pankrotiavaldust ei esitatud. Alles 2002. aprillis alustati Lauteri tänava kasiino laiendamist, mille eesmärgiks oli lõpetada tegevus Radisson SAS hotellis, kus kasiino tootis pidevat kahjumit. Kahjum suurenes stabiilselt, vara müük ja kulutuste vähendamine ei suutnud kahjumit vähendada. Kasiino Radisson SAS hotellis suleti 2002. aasta suve alguses, selleks ajaks oli ta tegutsenud enam kui aasta ning tootnud avamisest saadik vaid kahjumit. AS Megareaal (pankrotis) kahjum suurenes ka pärast Rävala puiestee kasiino sulgemist. Vaatamata tegevuse pidevale ja suurenevale kahjumlikkusele jätkas ettevõte tegevust pika aja jooksul. Juhatus möönis sisuliselt maksejõuetust ning asjaolu, et kohustustest on võimalik vabaneda vaid kolmandate isikute abiga ehk täiendavate investorite leidmisel. AS Megareaal (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotis oleva äriühingu juhatuse ja nõukogu ühise hoolimatu ja asjatundmatu käitumise tõttu muutus äriühing maksejõuetuks. Kostjate tegevuses on raske juhtimisvea toimepanemise tunnused (vajamineva laenu mittevõtmine, hoolimatu suhtumine tegevuse laiendamisega tekkida võivatesse tagajärgedesse, st ebapiisav eeltöö, kostjate tegevusetus äriühingu raskest olukorrast teadasaamisel, mille tulemusel tekkis äriühingule kahju). Kuna ÄS § 306 lg-te 1 ja 2 kohaselt on juhatus vastutav aktsiaseltsi juhtimise eest ning kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, on raske juhtimisviga, mis põhjustas kahju tekkimise, aluseks ÄS § 315 tuleneva vastutuse kohaldamisele. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kostjate poolt tekitatud kahju. Kahju täpse suuruse jättis hageja kohtu otsustada VÕS § 127 lg 6 alusel. 10.03.2008 täpsustas hageja tekitatud kahju suuruse ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 6 035 3439 krooni igalt kostjalt eraldi summas 1 207 068 krooni. TsMS § 449 lg 1 alusel palub hageja teha vaheotsuse juhatuse ja nõukogu liikmete seadusest tulenevate kohustuste rikkumise ja nende vastutuse osas. Kostjate vastuväited Hageja on esitanud nõude viie erineva kostja vastu, kuid ei ole määratlenud, milline asjaolu on millise kostja kohustuse rikkumine. Hageja on jätnud esitamata asjaolud, millise konkreetse teo, milline konkreetne hageja juhatuse või nõukogu liige on toime pannud või millise konkreetse teo oleks üks või teine kostjast juhtorgani liige pidanud tegema, kuid ei teinud. Äriühingu juhtorgani liikmete solidaarkohustuse tekke eelduseks on, et juhtorgani liikmed igaüks eraldi võetuna on rikkunud neil lasunud kohustusi. Hagiavalduses puuduvad kahjuna käsitletavad asjaolud. Hageja tugineb asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud ja tehtud enne pankroti väljakuulutamist. Hagiavaldus on dateeritud 18.02.2008, hagis esitatud asjaolud on tekkinud hiljemalt 2003. jaanuaris, seega on hageja nõue hagis toodud asjaoludel TsÜS sätestatud hagi üldise aegumistähtaja kohaldamisel aegunud hiljemalt 2006. jaanuaris, äriseadustikus sätestatud aegumistähtaja kohaldamisel aga hiljemalt 2008. jaanuaris. Kostjad paluvad hagi läbivaatamisel teha vaheotsus hageja nõude aegumise kohta.

Maakohtu otsuse põhjendused TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Nõude aluseks on Radisson SAS hotelli kasiino rajamisega 23.10.2000 ettevõtte juhtorgani liikmete tegevus või tegevusetus, kasiino rajamisest tekkinud ehitusvõlgnevus 2001, kasiino kahjumiga tegevus kuni sulgemiseni 2002. aasta suvel. Hageja tugineb asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud 2000.-2002. aasta suveni. Seega on hageja nõue juriidilise isiku juhtorgani liikmete vastu kahju hüvitamise nõudes hagis toodud asjaoludel hagi esitamise aja seisuga aegunud. Kostjad on esitanud taotluse hagi aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks. Kohus asus seisukohale, et hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellant AS Megareaal (pankrotis) palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on otsust tehes rikkunud materiaalõigusnormi, kui on asunud seisukohale, et hagi on aegunud. Tallinna Linnakohus kuulutas 20.02.2003 kohtuotsusega välja AS Megareaal pankroti. Hageja oli oma tegevusajal Victoria kasiinoketi omanik. AS Megareaal (pankrotis) viimaste aastate suurim investeering oli Radisson SAS hotellis kasiino avamine. Pankrotihaldur asus seisukohale, et pankrotis oleva äriühingu juhatuse ja nõukogu ühise hoolimatu ja asjatundmatu käitumise tõttu muutus äriühing ajavahemikus 2000 - 2003 maksejõuetuks. Samuti esinesid vastustajate, s.o. juhatuse ja nõukogu liikmete tegevuses raske juhtimisvea toimepanemise tunnused. Maakohus 17.08.2009 otsuses asus seisukohale, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad vastavalt TsÜS § 37 lg-le 1 juriidilise isiku ees solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Kohus märgib otsuses, et hageja nõude aluseks on Radisson SAS hotelli kasiino rajamisega 23.10.2000 ettevõtte juhtorgani liikmete tegevus või tegevusetus, kasiino rajamisest tekkinud ehitusvõlgnevus 2001 ning kasiino kahjumiga tegevus kuni sulgemiseni 2002. aasta suvel. Kohtu hinnangul tugineb hageja asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud 2000 – 2002 suveni, mistõttu on hageja nõue juriidilise isiku juhtorgani liikmete vastu kahju hüvitamise nõudes hagis toodud asjaoludel hagi esitamise ajaga aegunud. Apellant ei pea ülalnimetatud kohtu seisukohta õigeks. Vaidlustatavas tsiviilasjas ei ole toimunud põhimõtteliselt asja sisulist arutamist. Hagis taotles hageja tulenevalt TsMS § 449 lg-st 1 teha vaheotsus juhatuse ja nõukogu liikmete seadusest tulenevate kohustuste rikkumise osas ja nende vastutuse osas. Seega ei ole tsiviilasjas tuvastatud täpset ajavahemikku, millal on toimunud juhatuse ja nõukogu liikmete poolt oma kohustuste rikkumine. Samas toimus vastustajate poolt AS Megareaal majandustegevuse juhtimine kuni 20.02.2003, kui Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati aktsiaselts pankrotis olevaks. Seega kohtu seisukoht, et majandustegevus lõppes koos kasiino sulgemisega 2002. aasta

suvel, ei ole põhjendatud. Kõnesolevast põhjendamata väitest on kohus teinud alusetu järelduse, et hagi on selle esitamise ajaks, 18.02.2008, aegunud. Pankrotiseaduse § 163 lg 5 näeb ette, et kohus märgib pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku suhtes. Kõnesolev seadusesäte annab pankrotihaldurile võimaluse esitada raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kahju hüvitamise nõude alles pankrotimenetluse lõpetamise ajal, kusjuures samas ei ole nimetatud hagi esitamise kohustus seotud hagi aegumisega. Ülaltoodust tulenevalt asub apellant seisukohale, et AS Megareaal (pankrotis) hagis esitatud nõue Ivar Kompuse, Heli Saia, Eno Juuli, Indrek Rossi ja Elmot Mardo vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei ole aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad Heli Saia, Indrek Ross, Ivar Kompus ja Eno Juul vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. 28.02.2008 esitas hageja kostjate Ivar Kompuse, Heli Saia, Eno Juuli, Indrek Rossi ja Elmot Mardo kui AS Megareaal (pankrotis) juhatuse ja nõukogu liikmete vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et AS Megareaal avas 2000.a. Tallinna hotellis SAS Radisson kasiino, mis oli äriühingule ilmselgelt ülejõu käiv: kasiino suleti 2002.a. Kasiino avamine ja kahjumiga tegevus viis äriühingu püsiva maksejõuetuseni. Nõude täpsustuses luges hageja kahjuks 6 035 339 krooni. Apellandi väide on põhjendatud, et äriühingu juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete vastu saab esitada kahju hüvitamise nõude, kuid selleks tuleb tõendada kahju olemasolu, selle suurust, kostjate poolt kohustuse rikkumist ja põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kahjutekitajate õigusvastase käitumise vahel. Vastustajate vastuväited on põhjendatud, et hagi esitamisel mitme kostja vastu tulnuks ära näidata eraldi iga kostja poolt kohustuse rikkumine, milles seisnes temapoolne kohustuse rikkumine, mis põhjustas kahju tekkimise. Hagiavaldus ülalmärgitud asjaolusid ei sisalda. TsÜS § 37 lg 4 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. AS Megareaal osas kuulutati välja pankrot Tallinna Linnakohtu 20.02.2003 otsusega. Hagi kahju hüvitamise nõudes esitati alles 18.02.2008, so 2 päeva enne 5-aasta möödumist pankroti väljakuulutamisest. Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu selle kohta, et pankrotimenetluse algatamise ajal või sellele järgselt oleksid kostjad oma õigusvastase tegevuse (tegevusetusega) AS-le Megareaal( pankrotis) kahju tekitanud. Asjaolu, et äriühingut esindasid seaduslikud esindajad kuni äriühingu pankroti välja kuulutamiseni, ei ole aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Hageja väidetest ilmneb, et äriühingule on tekitatud kahju enne pankrotimenetluse algatamist. Käesolevas tsiviilasjas on kostjad taotlenud aegumise kohaldamist. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid on hagi TsÜS § 37 lg 4 järgi aegunud.

Apellandi väide selles, et kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, siis on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, on õige, kuid nõue tuleb esitada ka sellisel juhul aegumistähtaega silmas pidades. Õige on, et hageja taotles vaheotsuse tegemist nõude põhjendatuse osas, kuid kostjad taotlesid samaaegselt aegumise kohaldamist. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest on kohus põhjendatult esmalt võtnud seisukoha aegumise osas ning on TsMS § 449 lg 3 alusel jätnud hagi rahuldamata. Seega kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist, mis oleks aluseks otsuse tühistamiseks. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha maakohtust erinevat otsust. Menetluskulu jaotus Vastustaja I. Kompus pöörab tähelepanu sellele, et maakohus jättis seisukoha võtmata menetluskulude jaotamise osas. Kolleegium nõustub vastustajaga, kuid leiab, et see menetlusõiguslik puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata, siis menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.